Obsah (10)

§ 62§ 230§ 231§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 11.01.2021.a Tallinn Tsiviilasja number 2-20-10502 Tsiviilasi Badass Unicorn

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 21.07.2020 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Badass Unicorn OÜ (hageja) ja R. L. (kostja) 10.08.2017 notariaalse asjaõiguslepingu, millega hageja ostis kostjalt müügikuulutuse alusel kinnistusregistri registriossa nr 10778301 kantud korteriomandi aadressil Pärnu mnt 125-12 koos oluliste osade ja päraldistega. Müügikuulutuse kohaselt oli tegemist värskelt renoveeritud korteriga. Sõlmitud lepingu punktis 2.1.5 kinnitas kostja, et müüdav korter on elamiskõlbulik, selles puuduvad õigusliku aluseta teostatud ümberehitustööd, see on õiguspäraselt ühendatud ja liitunud elektrivõrguga, gaasi-, vee- ja kanalisatsioonitrassidega, köetav keskküttega ning on kindlustatud. Lepingupunktis 2.1.6 kinnitas kostja, et talle teadaolevalt ei ole korteril varjatud puudusi, millest kostja ei ole hagejale teatanud või mida kostja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. 14.10.2018 tekkis korteri elektrisüsteemis oluline rike, mistõttu kadus kõigis köögiseadmetes vool ning vannitoa ja koridori tuled hakkasid vilkuma. Vannitoas oli tunda kõrbehaisu ja kuulda särinat. Seinte avamisel selgus, et korteri elektrisüsteemi „renoveerimisel“ on ühendatud alumiinium- ja vaskjuhtmed ilma vastavate klemmideta, mistõttu need hakkasid sulama ning oleksid võinud põhjustada tulekahju. Hageja oli sunnitud tegema korteris remondi ning vahetama välja valesti paigaldatud elektrisüsteemi. Remondi käigus selgusid täiendavalt järgnevad varjatud puudused: boileril puudus rikkevoolukaitse ning maandus; puudu olid valgustite kaitseautomaadid; korteris kasutatud kaabel polnud nõuetekohane; harutoosides olid ühendused ilma klemmideta; samuti puudus kaitsekilp. Elektritööde käigus selgus ka see, et vannitoa ja esiku vahelisse ossa on niiskustõkke puudumise tõttu sattunud vesi, mis on põhjustanud esiku põranda all seenhallituse, mistõttu tuli vannitoa ja esiku põrand lammutada, hallitus eemaldada ning lasta põrand koos niiskustõkkega uuesti ehitada. Hageja tasus korteris teostatud tööde eest kokku 6453,25 eurot. Lisaks tasus hageja Elektrilevi ASle plommimistööde eest 24,40 eurot, kuna pärast elektritööde teostamist oli vajalik elektriarvesti plommimine. Korteris toimunud elektrisüsteemi rikke ajal ja remondi hetkel oli hagejal kehtiv üürileping M. G. S.. Ajal, millal korteris teostati remonti, pidi hageja korraldama üürnikule asenduspinna ning katma seadusest tulenevalt üürnikule tekkinud täiendavad kulutused. Hageja hüvitas üürnikule asenduspinna maksumuse perioodi 23.10.2018 – 5.11.2018 eest summas 385.66 eurot ning perioodi 5.11.2018– 13.11.2018 eest summas 328.30 eurot. Kokku seega summas 713,96 eurot. 2 Hageja esitas 20.12.2018 kostjale nõudekirja, milles nõudis tekkinud kahju summas 7191,61 euro hüvitamist. Kostja teavitas 29.12.2018 hagejat, et ta ei nõustu esitatud kahju nõudega. Alates 20.12.2019 kuni hagi esitamiseni (21.07.2020) on kostja olnud rahasumma maksmisega viivituses kokku 578 päeva ning seadusjärgse viivisemäära puhul tuleb sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks seega 910,20 eurot. Hageja võttis puuduste ja tehtud tööde vastavuse kohta arvamuse andmiseks seisukoha ka riiklikult tunnustatud spetsialistilt K. S.. Spetsialisti koostatud arvamusest tuleneb üheselt, et kostja poolt müüdud korter ei vastanud lepingutingimustele ning oli puudustega. Samuti tõendab ekspertarvamus seda, et kõik teostatud remonttööd olid puuduseid arvestades vajalikud ning nende teostamise hind mõistlik. Ekspert kinnitab sedagi, et kõik kõrvaldatud puudused olid varjatud puudused. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 7191,61 eurot, viivise 910, 20 eurot ning viivise põhivõlalt alates hagiavalduse esitamisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastus Kostja oma vastuses hageja nõudeid ei tunnistanud ega hagi õigeks ei võtnud. Hageja pole tõendanud oma alusväiteid, s.h et alumiinium- ja vaskjuhtmed olid ühendatud ilma „vastavate“ klemmideta. Kostja hinnangul ei saa kaitsekilbi puudumist põhimõtteliselt lugeda varjatud puuduseks. Kaitsekilbi olemasolu või puudumine on tuvastatav elementaarse tavapärase ülevaatuse käigus ning hageja on niisuguse ülevaatuse teinud. Hageja esitatud tõenditega ei ole tõendatud ka need väidetavad elektrialased puudused, mida põhimõtteliselt võiks lugeda varjatud puudusteks — rikkevoolukaitse ja maanduse puudumine boileril, valgustite kaitseautomaatide puudumine, kaabli mittenõuetekohasus ja ilma klemmideta ühendused harutoosides. Hageja poolt nö. „elektripuuduste“ olemasolu tõendamiseks esitatud P OÜ hinnakalkulatsioon ei tõenda mitte mingite puuduste olemasolu. Sarnaselt „elektripuuduste“ tõendamatusele on tõendamata ka väidetavad puudused vannitoas. See, milles väidetavad „niiskustõkke probleemid“ seisnesid ja kuidas need kõrvaldati, ongi jäänud täiesti avamata, rääkimata nende tõendamisest. Esiteks on eluliselt mitteusutav, et elektritööde tegemise käigus oleks olnud vaja lahti lammutada vannitoa või esiku põrand. Hageja vastav väide viitab üsna veenvalt sellele, et hageja on lihtsalt korteris remondi teinud ja püüab selle kulusid kostja kaela ajada. Teiseks on hageja esitanud fotod, millelt ei ole võimalik tuvastada mingeid puudusi ega öelda, et tegemist oleks puudusena käsitletava hallitusega. Fotode alusel pole tegelikult võimalik öelda isegi seda, et need oleks tehtud kõnealuses korteris. Hageja väidab, et ta on „korteris teostatud tööde eest“ tasunud kokku 6453,25 eurot, lisaks on hageja tasunud Elektrilevi AS-ile 24,4 eurot plommimistööde eest. Kumbki hageja esitatud kalkulatsioon ei näita, et hageja oleks üleüldse kellelegi midagi tasunud. Hageja on esitanud ka X OÜ kalkulatsiooni, kuid sellest ei ole mingilgi määral võimalik aru saada, millised seal toodud tööd peaksid üleüldse olema seostatavad väidetavate puudustega, rääkimata sellest, et kuidagi oleks võimalik aru saada, kuidas väidetavad puudused põhjustasid vastavate tööde tegemise vajaduse. 3 Hageja väidab, et ta on üürnikule asenduspinna eest hüvitist tasunud perioodi 23.10– 05.11.2018 eest, st 22 päeva eest. Seejuures hageja ei selgita, miks oli asenduspinda vaja just niisuguseks perioodiks. Elektritööde kalkulatsioonis ei ole tööde kestust välja toodud, kuid üldehitustööde kalkulatsioonis on tööde ajalise kestuse kohta mingid vihjed siiski olemas — mööblit hoiustati väidetavalt 30 päeva. Kui mööbel oli 30 päeva hoiul, siis on arusaamatu, kuidas üürnik 8 päeva pidi ilma mööblita läbi ajama. Kui aga mööbel oli tegelikult hoiul vähem, siis ei vasta kalkulatsioon tegelikkusele. Hageja ei ole väidetavast rikkest, avastatud puudustest ega ka puuduste kõrvaldamise meetoditest kostjat teavitanud. Väidetav rike juhtus 14.10.2018 ning 20.12.2018 esitas hageja kostjale nõudekirja, milles teavitas samaaegselt nii väidetavast rikkest ja väidetavatest puudustest, kui ka andis teada, et remont on juba tehtud ja kostja maksku see lahkelt kinni. Hageja kui ostja tegutses oma majandustegevuses — hageja on ise kinnitanud, et ta on kinnisvarainvesteeringutega tegelev firma, kes annab kortereid üürile. Seega pidi hageja väidetavatest puudustest mitte lihtsalt kostjat teavitama, vaid neid puudusi ka piisavalt täpselt kirjeldama. On fakt, et hageja teavitas kostjat puudustest alles peale puuduste kõrvaldamist 1 aasta 4 kuud ja 10 päeva peale korteri ostmist ning 67 päeva pärast väidetava rikke juhtumise aega. Hageja ei ole tõendanud, millal väidetav rike tegelikult toimus ega ka rikke toimumist kui niisugust. Seega ei saa siinses asjas keegi praegu hinnata, millal hageja tegelikult millestki teada sai või pidi teada saama. Siiski tuleb kostja hinnangul ka olemasolevate andmete/väidete alusel järeldada, et hageja ei ole oma teatamiskohustust täitnud kohaselt, õigeaegselt ja heas usus. Ostja on kohustatud müüjale puudustest teatama samas mitte mingi konkreetse tähtaja jooksul, vaid eelkõige „mõistliku aja jooksul“. VÕS § 6 lg 1 ja § 7 koosmõjus tähendab see ilmselgelt mitte seda, et ostja on puudustest teadlik, kuid lihtsalt võib „2 kuud täis venitada“, ja ammugi mitte seda, et ostja võib üleüldse teatamata jätta, väidetavad puudused väidetava remondiga ise ära kõrvaldada ja alles peale kõike seda mingitest puudustest müüjale teatada. Ostjal on kohustus teatada mõistliku aja jooksul. Mõistlik on see, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks (VÕS § 7 lg 1). Kostja on veendunud, et heas usus tegutsevad isikud, kes teavad ostetud asja puudusest ja teavad ilmselgelt ka oma kohustusest puudusest müüjale teatada, teatavad müüjale puudustest esimesel võimalusel, kindlasti aga enne seda, kui nad hakkavad nende puuduste asjaolusid ja üleüldse nende olemasolu jälgi täiemahulise remondiga hävitama, mh. andmata müüjale võimalust puudusi ise vaadata, hinnata, võibolla ka vajadusel heastada. Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja 4 vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt sõlmisid hageja ja kostja 10.08.2017 notariaalse müügilepingu ja asjaõiguslepingu, millega hageja ostis kostjalt korteriomandi aadressil xxx (tlk 9-14). Hagiavalduses tugineb hageja sellele, et kostja rikkus müügilepingu tingimusi, kuna ostetud korteril ilmnesid varjatud puudused, mille eest kostja vastutab. Hageja on välja toonud, et korteris olid alumiinium- ja vaskjuhtmed ühendatud ilma vastavate klemmideta, boileril puudus rikkevoolukaitse ning maandus, valgustitel puudusid kaitseautomaadid, korteris kasutatud kaabel ei olnud nõuetekohane, harutoosides olid ühendused ilma klemmideta ning puudus kaitsekilp. Samuti on hageja avastanud, et vannitoa ja esiku vahelisse ossa on niiskustõkke puudumise tõttu sattunud vesi, mis on põhjustanud esiku põranda all seenhallituse. Hageja nõude lahendamiseks tuleb kohtul seega esmalt hinnata, kas müügiese vastas lepingutingimustele ehk kas kostja on lepingut rikkunud.
2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 217 lg 2 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi või kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Kohus selgitab täiendavalt, et teistsuguse kokkuleppeta peab müüja tagama ostjale üldjuhul vähemasti keskmise kvaliteediga müügieseme. Erikokkuleppe puudumise korral peab müüdud asi olema vähemalt keskmise kvaliteediga ehk vastama samale kvaliteedile, mida tavaliselt omavad samasse kaubagruppi kuuluvad sarnased asjad. Eristada tuleb asja tavapärasel ülevaatamisel avastatavaid puudusi ning varjatud puudusi. Varjatud puudusteks on lepingutingimustele mittevastavused, mida ostja ei võinud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Müügilepingu tingimustele mittevastava (s.o puudustega) müügieseme suhtes nõuete esitamisel kehtivad ka VÕS §‑de 217-227 erireeglid. Kui ostetud eluruum elementaarsetele tingimustele ei vasta, tuleb seda pidada lepingueseme mittevastavuseks lepingutingimustele, kui pooled ei ole lepingueseme omadusi detailselt kokku leppinud või on eraldi kokku leppinud, et eluruum ei pea mõnele elementaarsele elutingimusele vastama. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et kostja on avaldanud müügikuulutuse, milles on soovinud müüa värskelt renoveeritud korteri Tallinnas (tlk 6-7). Kuulutuses märgitud 5 lisainfo kohaselt on korteril m.h uus elektrijuhtmestik. Riigikohus on leidnud, et ka müügikuulutuses esitatud teave võib kujutada endast müügieseme kokkulepitud omadusi VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes. Kui müügikuulutuses esitatu ei vasta tõele, tuleb sellele lepingus tähelepanu juhtida või vähemalt sellest selgelt ostjale teatada (vt selle kohta Riigikohtu lahend 3-2-1-46-17). Poolte vahel sõlmitud müügilepingu p 2.1.5 kohaselt on korter elamiskõlbulik, selles puuduvad õigusliku aluseta teostatud ümberehitustööd, see on õiguspäraselt ühendatud ja liitunud elektrivõrguga, gaasi-, vee- ja kanalisatsioonitrassidega ning köetav keskküttega. Muude konkreetsemate kokkulepete olemasolu ei ole kohus tuvastanud ega pooled kohtule esile toonud. Kohus selgitab, et juhul kui kvaliteedinõudeid ei ole lepingus määratud ja need ei tulene ka seadusest tuleb lähtuda VÕS § 77 lg 1 teisest lausest, mille kohaselt tuleb kohustus täita vähemalt keskmise kvaliteediga. Keskmine kvaliteet väljendab neid omadusi, mis vastaval asjal või töö tulemusel tavaliselt on. Asjaoludeks, mida keskmise kvaliteedi määramisel tuleb arvestada, on eelkõige vastavate standardite ja normide olemasolu, tavad ja praktika. Täitmise kvaliteedi vastavust keskmisele kvaliteedile peab otsustama vaidluse korral ekspertarvamuse alusel. Kohtu hinnangul võib eeltoodust seega eeldada, et korteri seisukord ja kvaliteet pidid vastama vähemalt keskmisele kvaliteedile ning hageja sai korteri ostmisel eeldada, et see on elamiskõlbulik ja renoveeritud ning hageja ei pea seega lähiajal teostama korteri remonti, m.h võis hageja eeldada, et elektrisüsteem toimib korrektselt.
3. Kohus loeb tõendatuks, et 09.10.2018 on korteris esinenud probleeme elektriga s.o toimus elektrikatkestus, vool oli ainult lampides, pistikutes voolu ei olnud (e-kiri, sms tlk 78-81). Kohus on seisukohal, et korteri kasutamine elamiseks eeldab ka elektrisüsteemide korrasolekut. Kui korteris on puudused elektrisüsteemis, ei saa korter olla vähemalt keskmise kvaliteediga VÕS § 77 lg 1 teise lause mõttes. Samas ei kinnita elektrikatkestus automaatselt elektrisüsteemi mittevastavust keskmisele kvaliteedile. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et elektrikatkestus oleks olnud seotud keskmisele kvaliteedile mittevastava elektrisüsteemi tõttu. Samuti on tõendamata, et vannitoas oli tunda kõrbehaisu või et elektrisüsteem oleks särisenud. Hageja on tuginenud asjaolule, et korteris olid alumiinium- ja vaskjuhtmed ühendatud ilma vastavate klemmideta, mistõttu need hakkasid sulama ning oleksid võinud põhjustada tulekahju. Hageja poolt esitatud fotod ei kinnita, et nimetatud juhtmed ei vastaks keskmisele kvaliteedile või et need oleksid ühendatud selliselt, et võiksid põhjustada tulekahju (tlk 15-17). Samuti ei ole aru saada, millal ja kus nimetatud fotod tehtud on. Ka hageja poolt esitatud eriala asjatundja K. S. arvamus ei tõenda vaidlusaluse korteri elektrisüsteemi mittevastavust vähemalt keskmisele kvaliteedile (tlk 34-43). Esmalt märgib kohus, et asjatundja ei ole isiklikult korteris käinud ega koha peal asjaoludega tutvunud, vaid on koostanud oma arvamuse lähtudes hageja poolt koostatud küsimustest ja esitatud materjalidest, s.h fotodest. Asjatundja on oma arvamuses selgitanud, kuidas tuleb korrektselt vask- ja alumiiniumjuhtmeid ühendada ning mis võib juhtuda juhtmestiku mitteasjakohasel ühendamisel. Asjatundja on kinnitanud fotode pinnalt, et kasutatud ei ole kaasaegseid tehnikaid, kuid ei ole välja toonud, et tegemist oleks olnud mitteasjakohase kinnitusega. 6 Kohus nõustub hagejaga, et varjatud puudusteks võib pidada iseenesest seda, kui boileril puuduks rikkevoolukaitse ning maandus, valgustitel puuduksid kaitseautomaadid, korteris kasutatud kaabel ei oleks nõuetekohane, ning harutoosides oleksid ühendused ilma klemmideta. Nimetatud puuduseid ei ole kohtu hinnangul võimalik korteri ülevaatusel avastada. Samas ei ole hageja nimetatud puuduste olemasolu kohta ühtegi tõendit esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud X OÜ hinnakalkulatsioon ei tõenda nimetatud puuduste olemasolu korteris (tlk 18). Tegemist on üksnes nimekirjaga teatud toodetest ja tööde loetelust, mis ei kinnita korteri seisukorda. Kaitsekilbi puudumine ei ole aga varjatud puudus, kuna kohtu hinnangul on nimetatu tuvastatav ka ülevaatuse käigus.
4. Hagiavalduses tugineb hageja ka asjaolule, et korteri vannitoa ja esiku vahelisse ossa on niiskustõkke puudumise tõttu sattunud vesi, mis on põhjustanud esiku põranda all seenhallituse. Hallituse väidetava olemasolu kohta on hageja esitanud fotod (tlk 19-22, 9394) ning fotode teinud isiku K. M. allkirjastatud kinnituse selle kohta, kus nimetatud fotod tehtud on (tlk 88-89). Samas puudub kohtul esitatud fotode pinnalt veendumus, et niiskustõke oleks puudunud või et fotodelt nähtuvad tumedamad laigud oleksid hallitus. Asjatundja K. S. on küll ühelt fotolt tuvastanud musta hallituse olemasolu, kuid on märkinud, et hallituse mõju hindamiseks tuleb võtta spetsiaalsed proovid ja hindamisega tegelevad kutselised mükoloogia spetsialistid. K. S. ei ole vastav spetsialist ega samuti ei ole hallituse olemasolu ega selle ulatust kohapeal tuvastanud. Ühtegi muud dokumenti peale fotode ei ole hageja hallituse olemasolu ega selle võimaliku ulatuse tõendamiseks esitanud. Kohus on seisukohal, et ka X OÜ hinnapakkumine ei tõenda hallituse olemasolu korteris (tlk 23). Lisaks märgib kohus, et nimetatud hinnapakkumisest ei nähtu, et korteris oleks vaja teha hallitusetõrjet. Niiskuskahjustuse likvideerimine ei tähenda kohtu hinnangul automaatselt hallitust. Samuti ei ole hageja välja toonud ega ka tõendanud, et korteris elavatel inimestel oleks tekkinud allergia, köha, õhu puudus vms tervisehäda, mis võiks olla seotud hallitusega ning võiks kaudselt kinnitada hallituse olemasolu ja ulatust.
5. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et korter ei oleks vastanud vähemalt keskmisele kvaliteedile ning et seal oleks esinenud varjatud puudused, mille tõttu on hagejal kahju tekkinud. Seega ei pea kohus vajalikuks muid asjaolusid seoses kahju tekkimisega analüüsida (s.h kahjust teatamise asjaolud, müüja vastutus, kahju suurus). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud 8.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 9.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 7

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad kostja menetluskulud kokku summa 3435 eurot (koos käibemaksuga), mis koosnevad järgmistest toimingutest: - Kohtuasja materjalide allalaadimine e-toimikust ja nende süstematiseerimine. Hagiavalduse esialgne analüüs, kommentaarid ja küsimused kliendile - 3h 05 min; - Kostja vastuse ettevalmistamine. Tutvumine kliendi kommentaaride ja selgitustega. Telefoninõupidamine kliendiga - 1h; - Kostja vastuse ettevalmistamine - 6h 50 min; - Kostja vastuse täpsustamine vastavalt kliendilt saadud tagasisidele, komplekteerimine ja e-toimiku kaudu esitamine - 30 min; - Hageja

1. okt. vastusega esmane tutvumine, esmased kommentaarid kliendile - 1h 30 min; - Hageja
2. okt. vastusest tulenevate täiendavate seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamine, suhtlemine kliendiga, menetlusdokumendi e-toimiku kaudu kohtule esitamine - 6h 10 min; Kulud seoses esitatud hagiavaldusele vastuse koostamisega (s.o teenused perioodil 02.09.2020-08.10.2018) peab kohus põhjendatuks 11 tunni ja 25 minuti ulatuses. Hageja on esitanud 21.07.2020 hagiavalduse koos 20 lisaga (kd I lk 1-44) ning kostja on esitanud sellele vastuse 22.09.2020 koos 3 lisaga (tlk 58-71). Hagiavalduse ja selle lisadega tutvumine ning kliendiga suhtlemine on õigusliku positsiooni kujundamiseks ning vastuse koostamiseks vajalik. Arvestades esitatud dokumentide sisu ja mahuga ning asjaoluga, et esmased toimingud menetluses võivad olla ajakulukamad, on kohtu hinnangul osutatud teenused kostja poolt väljatoodud ulatuses mõistlikud, s.o 11 tundi ja 25 minutit. Kulud seoses hageja
3. oktoobri vastusega tutvumisega ning täiendavate seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamisega peab kohus põhjendatuks 4 tunni ja 30 minuti ulatuses. 07.10.2020 on hageja esitanud täiendava seisukoha koos 10 tõendiga (tlk 72-98). 11.12.2020 on kostja esitanud oma lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirja (tlk 100-103). Kohus on seisukohal, et vastaspoole seisukohtadega tutvumist ei saa menetluses pidada ebavajalikuks, kuid mitte kuigi ajakulukaks. Samuti on kostja jäänud oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde ning korranud ka oma eelnevaid seisukohti. Arvestades eeltooduga on kohtu hinnangul mõistlikuks ajakuluks seega osutatud teenustele 4 tundi ja 30 minutit. Seega on kostja esindaja põhjendatud ajakuluks kokku 15 tundi ja 55 minuti. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu oli 150 eurot/tund (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul on nimetatud tunnitasu mõistlik ja põhjendatud ning ei ületa oluliselt keskmist teenustasu. Seega on esindaja tasu põhjendatud kokku 2 387,50 eurot, millele lisandub käibemaks summas 477,50 eurot, kokku 2 865 eurot. 8 Seega kuulub hagejalt kostja kasuks välja mõistmisele menetluskulud summas 2 865 eurot. 10.

§ 177

lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2 865 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik 9