Obsah (6)

§ 108§ 100§ 101§ 105§ 116§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 18.11.2020.a Tallinn Tsiviilasja number 2-20-10 Tsiviilasi M. P. hagi S. P.

§ 108tuleb kostjal tasuda elatis tagasiulatuvalt 01.01.2019.

kuni 30.09.

1. kokku summas 2430 eurot (9*270). Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista S. P.lt tagasiulatuva elatise summas 2430 eurot. Kostja S. P. vastus Kostja palus jätta hagiavaldus rahuldamata. Hagiesemega seotud perioodil on hageja viibinud isaga iga teise nädalalõpu ja koolivaheaegadel pikemalt. Siis on isa andnud lapsele vahetut ülalpidamist (täitnud ülalpidamiskohustust). Seetõttu olid hagejal mõlemas kodus oma riided olemas, mille varusid on kogu aeg jooksvalt täiendatud. 2 Selleks, et tagada hagejale elamistingimused ajal, mil hageja viibis isaga, on kostjal olnud hageja emaga samaväärsed eluasemekulud (sõltumata sellest, et hageja on kostjaga veetnud vaid osa kuust). Lisaks sellele kandis kostja üksinda lapse transpordi kulud (lapse liikumisel isa ja ema kodude vahel) ning teeb seda tänaseni. Seega on isa kandnud vaidlusalusel perioodil lapsega seotud kulusid, mida ema kandnud ei ole. Käesoleval juhul ei ole hageja ema teinud hageja ülalpidamiseks igakuiselt kulutusi 540 euro ulatuses. Kuna hagi aluseks on väide, et kostja ei ole lapse ülalpidamises üldse osalenud, tuleb hagi alust mõista selliselt, et lapse kõik vajadused kattis hageja ema. Esiteks on selline faktiväide vale. Teiseks on selline väide täielikult tõendamata ning kostjal on põhjendatud kahtlus, et lapse vajaduste rahuldamisele on kulunud oluliselt alla 540 euro kuus. Kostja ja hageja ema on alates 01.10.2019 kandnud hageja kulutused vastavalt vanemate kokkuleppele, võrdses osas. Selle tõttu on kostjale teada, et konkreetselt hageja ülalpidamisele on vanemad kulutanud kahepeale kokku keskmiselt 147,50 eurot kuus. Lisaks on oluline, et kõik hagejaga seotud toetused riigilt ja kohalikult omavalitsuselt on laekunud hageja ema arvele. Lisaks on hageja ema saanud hageja tõttu tulumaksusoodustust, kuna koos hagejaga on tal vähemalt kaks alaealist last. Kostjal on lisaks hagejale veel üks alaealine laps (sündinud 12.09.2016), kelle ülalpidamist on kostja korraldanud igapäevaselt, elades lapsega koos. Lisaks alaealisele lapsele tuli kostjal vaidlusalusel perioodil pidada üleval ka oma abikaasat, kes oli vaidlusalusel perioodil töötu kuni 19.08.
2. Kostja töötasu oli vaidlusalusel perioodil 1 720 eurot (neto). Kostja igakuised püsikohustused (eluaseme laen, kommunaalkulud ja auto liising) on kokku 1 171 eurot kuus. Lisaks kütusekulu autoga tööle ja koju sõitmiseks 125 eurot. Seega koos vältimatu kütusekuluga on igakuised kulud 1 296 eurot. Nendes numbrites ei sisaldu ühtegi igapäeva kulu (toit, riided, auto remont, kütusekulu muudele sõitudele jne.). Arvestades kostja sissetulekut ja püsikulusid, jäik kostjal muudeks igapäevasteks kuludeks 424 eurot. Selle summa arvel kandis kostja muuhulgas hageja kulud sellel ajal, kui hageja viibis kostja juures.

§ 100

lg 3 näeb ette, et vanemate kokkulepe ei välista ega piira hageja nõude esitamist, kuid kostja palub käesoleval juhul lugeda nõude esitamise hea usu põhimõttega vastuolus olevaks (VÕS § 6 lg 2) ning seetõttu jätta see rahuldamata. Tagasiulatuv elatise nõue tuleks jätta rahuldamata ka seetõttu, et alates 01.10.2019 täidab kostja hageja ülalpidamiskohustust vanemate kirjaliku kokkuleppe alusel ning hagi rahuldamine kahjustaks kostja võimet jätkata hagejale jooksvalt ülalpidamise andmist. Kosjal ei ole 2 430 eurot võimalik tasuda ilma, et kostja võime täita ülalpidamiskohustust oma noorema lapse ja ka hageja ees, ei kannataks. Tagasiulatuva nõude rahuldamine oleks kostja suhtes ebaõiglane ka põhjusel, et täna ei ole hageja ema nõus korraldama hageja transporti jalgpallitrenni ja koju nendel nädalatel, kui hageja elab ema juures ning seetõttu korraldab kostja hageja transporti trenni ja kodu vahel ka nendel nädalatel, kui hageja elab ema juures. Sellest tulenevalt on täna kostja kulutused hageja ülalpidamisele suuremad kui hageja emal ning seda nii aja kui raha osas, mida kostja hageja eest hoolitsemisele kulutab. Hagi M. P. vastu ja selle aluseks olevad asjaolud 3 12.02.2020 esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja M. P. S. P. ühine laps. Vanemad sõlmisid hageja ülalpidamisega seotud kohustuste täitmiseks kokkuleppe, mis kehtib alates 01.10.2019 ning alates sellest ajast täidavad vanemad hageja suhtes ülalpidamiskohustust selle kokkuleppe alusel. Kuni kokkuleppe sõlmimiseni elas hageja osa aega oma seadusliku esindajaga ja osa aega kostjaga. Perioodil 14.02 kuni 30.09.2019 kostja hageja seaduslikule esindajale hageja ülalpidamiseks elatist ei maksnud. Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista M. P.lt tagasiulatuv elatis perioodi eest 14.02.2019 kuni 30.09.2019 summas 2025 eurot ning tasumisega viivitamise korral kohustada hagejat tasuma viivist võlgnetavalt summalt võlaõigusseaduses (§ 113 lg 1) sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest. Kostja M. P. vastus Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Elatise väljamõistmise eeldused on täitmata ning hageja nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja on elanud kõnealusel perioodil kostjaga koos ning kostja on osalenud vahetult lapsele ülalpidamise andmisel. Hageja ei ole kohtule tõendanud, et ta oleks kunagi üldse elatise maksmist kostjalt nõudnud ehk et pahatahtlik on kohtule väita, et kostja pole täitnud nõudeid, mida talle kunagi isegi esitatud pole. Samuti jääb arusaamatuks, miks peaks kostja maksma elatist, kui hageja ise on väitnud, et on elanud mõlema vanema juures. Arusaamatuks jääb ka hageja väide, et kostja pole tõendanud oma väidet, et on andnud vahetut ülalpidamist, samas kui hageja ise on lause eespool nentinud, et elas mõlema vanema juures. Isegi, kui hageja oleks viibinud isa juures kaks nädalalõppu kuus, mida ta ei teinud, teeks see isa vahetu ülalpidamise andmise perioodiks ca 6 päeva kuus, mida ei saa võrrelda ema vahetu ülalpidamise andmisega ülejäänud kuul. Arvestades, et hageja viibis ema juures igakuiselt vähemalt ca 25 päeva, on hageja ema kandnud siiski ise kõik hageja kasvatamisega seotud kulud nii igapäevaselt, koolis kui ka vabal ajal. Isa panus oli vaid hagejale tagada enda juures viibimise ajal ööbimiskoht, söök ja transport tema juurde. Hagejal on sissekirjutus emaga samal aadressil. Alates 15.07.2015 on mõlema elukoht registreeritud aadressil xxx. Samuti on kõnealusel perioodil saabunud kõik hageja telefoniarved hageja emale, kes need ka kõik ise tasunud on. Taskuraha hagejale kõnealusel perioodil on kandnud vaid kostja. Lapse isa ei ole antud perioodil kordagi lapsele rahalisi ülekandeid teinud. Taskuraha hakkas lapse isa lapsele kandma pärast kokkuleppe sõlmimist 01.10.2019, millest tulenevalt tekkis tal kohustus seda üldse teha. Kostja on tasunud kõik hageja treeningkulud antud perioodil ning Rae Vallavalitsus on perioodi 01.01.2019-31.09.2019 eest tasunud huvitegevusteks hageja emale toetust summas 87,50 eurot. Kui hageja poleks elanud kõnealusel perioodil Rae vallas kostja juures, poleks huviringitoetust ka makstud. Kõik klassiraha kogumised kooli on hageja eest kooli tasunud hageja ema. Kõik isikut tõendavad dokumendid on hagejale taotlenud hageja ema. Kõik kooliga seotud dokumendid on hagejale taotlenud hageja ema. Kõik hagejat puudutavad dokumendid on hageja ema käes, nagu nt vaktsineerimispass, sünnitunnistus, pass, ID-kaart jm hagejaga seonduv. Seoses uue kooliaasta algusega 2019 septembris soetas kostja hagejale uueks kooliaastaks kõik vajaliku. On sellest andnud teada ka hageja isale nii oste planeerides kui ka pärast ostude tegemist esitades hageja isale ostutšekid. Koos koolilaagriga olid augustikuu kooli algusega seotud kulud kokku 630,27 eurot. Lisaks vahetu ülalpidamine ja muud jooksvad lapsega seotud kulud. Seda enam jääb arusaamatuks, miks hageja seaduslik esindaja 4 väidab kohtule pahatahtlikult justkui peaks kostja lisaks nii suurtele kuludele veel lisaks alusetult hageja seaduslikule esindajale tagasiulatuvalt elatist maksma. Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostjate vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus S. P. vastu kuulub rahuldamisele osaliselt ning hagi M. P. vastu tuleb jätta rahuldamata. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 3. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2019 kuni 31.12.2019 oli kuutasu alammääraks 540 eurot, millest ½ on 270 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi.

§ 108

mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-13613, p 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta 5 õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14).

1. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hagejate vanemateks on M. P. ja S. P. (kd I lk 5, 26, 27). Vanemad on sõlminud kirjaliku kokkuleppe hageja kulude kandmise kohta alates 01.10.2019 (kd I lk 35). Pooled vaidlevad käesoleval juhul tagasiulatuva elatise üle, m.h kes hageja vanematest pidi elatist tasuma ning millises suuruses. Seega hindab kohus esmalt, kas on alust tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks hageja isalt ning kui jah, siis millises suuruses. Seejärel hindab kohus, kas on alust tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks hageja emalt ning kui jah, siis millises suuruses. Hagi S. P. vastu
2. Käesoleval juhul on hageja palunud S. P.lt välja mõista elatise summas 2430 eurot perioodi eest 01.01.2019 kuni 30.09.
3. Kuivõrd 2019 elatise miinimum oli lapse kohta 270 eurot kuus, siis on hageja märgitud summa 2430 eurot iseenesest korrektne (270 * 9). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei elanud hageja nimetatud perioodil S. P.ga igapäevaselt koos. S. P. on oma 27.01.2020 vastuses kinnitanud, et hagiesemega seotud perioodil on hageja viibinud isaga iga teise nädalalõpu ja koolivaheaegadel pikemalt (kd I lk 31 pöördel p 2.1). Samuti on pooled 26.08.2020 toimunud eelistungil kinnitanud, et pooled ei vaidle nimetatud asjaolu üle (kd II lk 58). Hagejal on seega isast lahus elava alaealise lapsena isa vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-13, p 11). Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

6 Kohus selgitab, et kohtule esitatud tagasiulatuva elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem on andnud lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja S. P. on 06.03.2020 dokumendis kinnitanud, et vaidlusalusel perioodil ei ole ta tasunud elatist ega hageja trenni- ega sidekulusid (kd I lk 80). Kostja on esitanud üksnes tõendi, et on ostnud hagejale 15.09.2020 sisejalanõud summas 25,95 eurot (kd I lk 82). Kohus selgitab, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval vanemal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lapsele asju või tasuda teatud teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele. Vanemad ei ole kohtul esile toonud, et neil oleks olnud tagasiulatuva perioodi jooksul kokkuleppeid asjade ostmise osas. Samuti on hageja seaduslik esindaja M. P. S. P.lt palunud elatise tasumist 17.06.2019, 26.06.2019, 15.07.2019, 05.08.2019, 11.09.2019, 19.09.2019 e-kirjades (kd I lk 6- 14). Seega on alates juunist 2019 järjepidevalt elatist nõutud. See, et hageja seda alates jaanuarist 2019 teinud ei ole, ei võta hagejalt nõudeõigust. Kohus leiab, et kuna S. P. ei ole elatist perioodil 01.01.2019 kuni 30.09.2019 tasunud, siis on tagasiulatuva elatise nõude esitamine tema vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. Kuna tagasiulatuva elatise nõude esitamise võimalus tuleneb seadusest, siis ei ole nõude esitamine ka vastuolus hea usu põhimõttega.

1. Hageja on 11.09.2020 dokumendis välja toonud, et tema keskmised kulud moodustasid perioodil 01.01.2019 kuni 30.09.2019 kokku igakuiselt keskmiselt 600 eurot, s.h tantsutrenn 22 eurot, koolilaagrid 33 eurot, telefoniarve 5 eurot, taskuraha 30 eurot, pikapäevarühm ja klassiraha 20 eurot, tervis 15 eurot, koolitarbed 15 eurot, hügieenitarbed ja juuksur 10 eurot, riided sisse/välja/trenni ja jalatsid kooli/õue 50 eurot, vaba aeg 40 eurot, välisreisid 55 eurot, hageja sünnipäev kodus ja mängutoas 45 eurot, eluase kommunaalmaksetega 140 eurot, toit kodus 100 eurot, transport 20 eurot. S. P. on menetluses olnud seisukohal, et hageja igakuised kulud on põhjendamatult suured. Seega tuleb kohtul anda oma hinnang hageja poolt väljatoodud kulude mõistlikkusele ja põhjendatusele. 7 6.1 Tantsutrenni eest on hageja ema tasunud perioodil jaanuar kuni mai igakuiselt 35 eurot, septembris 26,25 eurot, lisaks linnalaager 35 eurot (kd I lk 154-158, kd II lk 69-71). Rae valla huvialaringi toetus oli sellel perioodil 87,50 eurot (kd I lk 157). Seega on kokku tasutud 236,25 eurot, millest tuleb maha arvestada toetus summas 87,50 eurot. Üheksa kuu keskmiseks kuluks on olnud seega 16,53 eurot (148,75/9). Kohus loeb seega põhjendatud igakuiseks kuluks seoses tantsutrenniga 16,53 eurot. 6.2 Koolilaagrikulu hõlmab nähtuvalt hageja selgitustest augustikuu laagrit, s.h 235 eurot osaluse eest, 10,74 eurot toidu eest, 15 eurot taskuraha eest, 25 eurot laagri eest ning lisaks transport 15 eurot. Tõendatud on, et hageja osales suvelaagris ja selle eest on tasutud 235 eurot, lisaks 25 eurot ning taskuraha 15 eurot (kd I lk 153, II lk 6, 72-74). Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et laagrisse tuleb last ka transportida ning sellega seoses ka kulu tekib ning laagris oleku ajal tekib lapsel toidukulu. Samuti ei saa taskuraha andmist seoses laagrisse minekuga pidada ebavajalikuks. Kohus loeb seega põhjendatud igakuiseks kuluks seoses laagriga hageja poolt väljatoodud summa 33 eurot. 6.3 Sidekulud summas 5 eurot loeb kohus põhjendatuks tuginedes esitatud telefoniarvetele (kd I lk 148-152, kd II lk 76). Nimetatud kulule ei ole ka S. P. vastuväiteid esitanud. 6.4 Arvestades hageja vanusega ei saa ka taskuraha andmist igakuiselt pidada põhjendamatuks. Vaidlusalusel perioodil on ema taskuraha üle kandnud kokku summas 237 eurot (kd I lk 153). Nimetatust tuleb maha arvestada laagri taskuraha summas 15 eurot, mida kohus on juba eelnevalt arvestanud ning 27.09.2019 tasutud summa 20 eurot, kuna ema on tasunud kokku 40 eurot nii septembri kui ka oktoobri eest. Seega on vaidlusalusel perioodil tasutud taskuraha kokku 202 eurot, mis teeb keskmiseks igakuiseks kuluks 22,44 eurot. 6.5 Hageja on kooliealine, mistõttu on talle vajalik osta koolitarbeid, s.h vihikuid, kirjatarbeid, kunstitarbeid jms. Samuti võivad kaasneda koolis käimisega muud kulud, s.h käiakse ekskurssioonidel, kogutakse klassiraha, korraldatakse klassiõhtuid, koolilaatasid jms. Kohus loeb tõendatuks, et vaidlusalusel perioodil on M. P. tasunud klassiraha 50 eurot (kd I lk 159) ning pikapäevarühma toiduraha kokku 26,70 eurot, seega kokku 76,70 eurot, mis teeb 9 kuu keskmiseks 8,52 eurot. Kohus ei arvesta klassirahade hulka 29.08.2018 ja 08.12.2018 tasutud summasid, kuna nimetatud kanded on tehtud enne vaidlusalust perioodi. Koolitarvete ostmise kohta on hageja samuti esitanud kuludokumente (kd II lk 7, 12). Samas kohus ei eelda, et kõik kuludokumendid nimetatud perioodi kohta hagejal ka alles oleksid. Kohus loeb seega vajalikuks ja eluliselt usutavaks kuluks koolitarvetele 15 eurot. Seega on eelnimetatud kulud kokku põhjendatud igakuiselt 23,52 eurot. 6.6 Kohus peab eluliselt usutavaks, et lastel tuleb aegajalt tarvitada teatud ravimeid (nt valuvaigisteid, palavikualandajaid, käsimüügiravimid külmetuse leevendamiseks). Samuti ei saa ebavajalikuks pidada hügieenikulu (nt kulud pesemistarvetele) ning kulu juuksurile. Kohus peab seega mõistlikuks ja põhjendatud kuluks tervisele, hügieenitarvetele ja juuksurile kokku 25 eurot. 6.7 Üldtuntuks saab lugeda asjaolu, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid, s.h eraldi kooli jaoks. Kasvueas lapse sage garderoobi uuendamine on hädavajalik ning oluline 8 on asjaolu, et laps elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Kuigi iga kuu ei ole vajadus uusi riideid osta, siis on mõnel kuul nimetud kulud suuremad. Hageja on esitanud kulude tõendamiseks ka kuludokumente (kd II lk 8). Kohus on seisukohal, et 50 eurot igakuiselt on mõistlik ja põhjendatud. 6.8 Arvestades lapse vanusega ei saa pidada ebavajalikuks kulutusi ka meelelahutusele ja vabale ajale. Kohus loeb tõendatuks, et hagejaga on käidud x ning ka x Spa-s (kd II lk 14, 82, 83). Suurimaks kuluks on hageja ise pidanud ka sõprade sünnipäevadel osalemist, kus kingitakse sularaha. On usutav, et käiakse teiste laste sünnipäevadel, millega kaasneb samuti kingikulu. Kohus peab mõistlikuks vaba aja kuluks ühes kuus seega 40 eurot. 6.9 Reisimise kulu ei pea kohus põhjendatuks. Kuigi reisimine võib avardada lapse silmaringi, siis tegemist ei ole hädavajaliku kuluga. Kui lapsevanem soovib lapsega reisile minna, siis võib ta seda teha oma vabadest vahenditest. Samuti ei ole esitatud tõendeid, et hageja oleks vaidlusalusel perioodil välisreisil käinud. 6.10 Hageja enda sünnipäeva kulu moodustab igakuiselt 45 eurot. Kohus arvestab, et mõistlik kulu lapse sünnipäeva pidamiseks võiks jääda 350 euro ulatusse (s.h sünnipäeva pidamine kodus ja väljas), mis tuleks jagada terve aasta peale. Nimetatu nähtub ka hageja poolt esitatud tõenditest, et käesoleval juhul on peopakett maksnud kokku 150 eurot (kd I lk 62), millele lisandub toidukulu 135 eurot (kd I lk 63). Samuti ei saa ebavajalikuks pidada koduse peo pidamist. Seega on mõistlikuks igakuiseks kuluks 29,17 eurot (350/12). 6.11 Hageja on välja toonud eluasemekulud kokku summas 140 eurot kuus, s.h pangalaenu tagasimakse, kommunaalkulud, elekter, prügivedu, televisioon ja internet. Kohtu hinnangul on eluasemekulud vajalikud ja neile märgitud suurus mõistlik. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Kuigi hageja ei ole nimetatud kulutuste osas tõendeid esitanud, siis on eeltoodud kulud usutavad, vajalikud ja mõistlikuks 140 euro ulatuses. 6.12 Hageja on märkinud söögikuludeks kokku 100 eurot. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Üldteadaolevalt vajavad lapsed lisaks igapäevastele toiduainetele ka nt puuvilju ja juurvilju ning nende toidulaud peab olema mitmekesisem. 100 eurot on kohtu hinnangul mõistlik ja usutav toidukulu. 6.13 Transpordi osas ei ole hageja kuludokumente esitanud. Arvestades lapse vanusega saab hageja kohtu hinnangul edukalt kasutada ka tihedamini ühistransporti, mis on tasuta. Samas on usutav, et aeg-ajalt ei ole ajaliselt mõistlik ühistransporti kasutada või on vajadus pikemateks sõitudeks ning sellest tulenevalt tekib ka kütuse kulu. Arvestades eeltooduga peab kohus põhjendatud transpordikuluks ühes kuus 15 eurot. 9 6.14 Seega on hageja igakuised kulud eluliselt usutavad ja põhjendatud 499,66 euro ulatuses. Nimetatust oleks kostja osa 249,83 eurot.
2. S. P. on välja toonud, et hagiesemega seotud perioodil on hageja viibinud isaga iga teine nädalalõpp ja koolivaheajad pikemalt. Hageja ema on 26.08.2020 kohtuistungil märkinud, et ta ei vaidle vastu nädalavahetuste osas ning samuti kinnitanud, et vaheajal viibis hageja isa juures 3 kuni 4 päeva ja suvel maksimum nädal. Kohtu hinnangul saab seega järeldada, et hageja on viibinud igakuiselt keskmiselt 6 päeva isa juures. Samas on kohus seisukohal, et hageja igakuised põhikulud sellest ei vähene. Ka Riigikohus on lahendis 3-2-1-35-17 selgitanud, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Sama lahendi p-s 23.4 on Riigikohus täiendavalt viidanud, et vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures olevate laste esmased kulud, nt söögikulud. Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult ka eluasemekulusid, mida saab jagada laste vanemate juures oleku aja järgi. Kuna kulusid lapse majutamiseks teevad mõlemad vanemad, ei ole põhjendatud nõuda lahuselavalt vanemalt lapsega püsivalt koos elava vanema eluasemekulude katmist sama aja eest, kui tema peab eluasemekulusid laste huvides kandma. Vastasel juhul koormatakse teda topelt, kuna ta peaks osalema teise vanema kulude katmises, kuid tema enda kulud jääksid arvestamata. S. P. ei ole esitanud kohtule tõendeid, et ta oleks tasunud igakuiselt hageja põhivajaduste eest või et vanematel oleks kokkuleppeid teatud kulude kandmise osas. Üksnes viide oma pangakontole kulude kandmist ei tõenda. Samuti ei ole asjakohane konto väljavõte perioodist 01.10.2019 kuni 18.08.2020, kuna tegemist ei ole vaidlusalusel perioodil tehtud kulutustega (kd II lk 52). Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud vähendada tagasiulatuvat elatist üksnes hageja eluasemekulude ja toidukulude osas 20 % ulatuses. Kohus arvestab, et hageja on viibinud isa juures ca 6 päeva ühes kuus, s.o 20 % isa juures ja 80 % ema juures. Hageja eluasemekulud on seega põhjendatud 112 euro ulatuses (80 % 140st eurost) ning toidukulud 80 euro ulatuses (80% 100st eurost). Seega tuli perioodil 01.01.2019 kuni 30.09.2019 kostjal kanda hageja kulusid igakuiselt 225,83 euro ulatuses (451,66/2).
3. S. P. on oma vastuses hagile välja toonud, et tal puudus majanduslik võimekus täiendavalt elatist tasuda, kuna kostja pidi ülalpidama ka oma teist last ja abikaasat.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus.

Mõjuvaks põhjuseks võib

§ 102

lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on 10 teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus on kostjale

§-s 102 lg 1 asjaolusid ka oma 07.02.2020 kirjas selgitanud ning andnud kostjale tähtaja asjaolude selgitamiseks. S. P. arvelduskonto väljavõttest (kd I lk 83-95) perioodi 01.01.2019-31.08.2019 kohta nähtub, et kostja on saanud töötasu (s.h puhkusetasu) X AS-lt nimetatud perioodil kokku 14 779,07 eurot, mis teeb 8 kuu keskmiseks sissetulekuks 1847,38 eurot. Samuti on 3ndatelt isikutelt laekunud kokku 3970 eurot, Maksu- ja Tolliametilt tulumaks summas 46,75 eurot ning sissemakseid tehtud 505 euro ulatuses. Seega on 8 kuu jooksul täiendavalt laekunud kostjale igakuiselt keskmiselt 565,22 eurot. Lisaks nähtub esitatud dokumentidest, et S. P.l on mootorratas Honda CB 600F (kd I lk 106-107), sõiduauto VAZ 21063 (kd I lk 108-109), haagis KEWNER 757L (kd I lk 110-111) ning kaks kinnistut Harju Maakonnas (kd I lk 112). Seega ei saa kostjat pidada töövõimetuks ega ka varatuks. Kohus peab täiendavalt vajalikuks selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 32-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. S. P. on oma vastuses märkinud, et tema igakuised kulud on kokku 1171 eurot (eluaseme laen, kommunaalkulud ja auto liising), millele lisandub ka kütusekulu 125 eurot, toit, riided jms. Ühtegi tõendit (v.a konto väljavõte) nimetatud kulude osas ei ole aga kostja esitanud. Iseenesest on kohtu hinnangul eluliselt usutav, et kostjal võivad tekkida igakuiselt kulud eluasemele, toidule, riietele ja jalanõudele, hügieenile, ravimitele ning transpordile. Nimetatud kulud on osaliselt nähtavad ka kostja pangakonto väljavõtetest. Kohus loeb esitatud konto väljavõttega tõendatuks, et igakuised vältimatud kulud võisid hagejal olla 1000 euro ulatuses. Samas on kostjal olnud korralik igakuine töötasu ning samuti on kostjal olnud võimalus teatud kulude pealt kokku hoida (nt sideteenused, väljas söömised). Kuna keskmine töötasu on kostjal olnud 1847,38 eurot, siis oli nimetatust võimalik ära katta ka kulutused 1000 euro ulatuses. Kohus on tuvastanud, et S. P.l on ka teine laps G. P. (kd I lk 38). Ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest ning eluliselt on usutav, et teatud kulutused teise lapsega ka kaasnevad. Samas ei ole S. P. teise lapse kulude kohta ühtegi tõendit esitanud ega tõendanud, et ta ei oleks suuteline võrdväärselt mõlema lapse ülalpidamiskohutust täitma või et teine laps oleks jäänud elatise tasumise korral või tagasiulatuva elatise väljamõistmise korral halvemasse olukorda kui hageja. Arvestades S. P. keskmise sissetulekuga ning täiendavate väljaminekutega, oli S. P. võimeline mõlemale lapsele elatist vähemalt miinimumulatuses tasuma. 11 Kohus on tuvastanud, et S. P.l on uus abikaasa K. T.-P. (kd I lk 39), kes on 10.09.2018 töötuna arvele võetud (kd I lk 40). K. T.-P. konto väljavõttest (kd I lk 97-104) perioodil 01.01.2019-30.09.2019 nähtub, et: Eesti Töötukassa on talle üle kandnud kokku 1989,80 eurot, s.o 8 kuu jooksul keskmiselt 248,73 eurot; Rae Vallavalitsus on septembris tasunud töötasu kokku 590,09 eurot; Sotsiaalkindlustusamet on igakuiselt tasunud peretoetust 158,36 eurot; 3-ndad isikud on teinud ülekandeid kokku 1164,10 eurot, s.o 9 kuu jooksul keskmiselt 129,34 eurot kuus; sissemakseid on tehtud 240 euro ulatuses; Maksu-ja Tolliamet on kandnud üle summa 468,88 eurot. Lisaks nähtub, et S. P. on K. T.-P.le kandnud kokku 2047 eurot. Seega loeb kohus tõendatuks, et S. P. on oma abikaasat igakuiselt keskmiselt toetanud 227,44 euro ulatuses. Kohus järeldab, et kuni septembrini võis see olla ka vajalik, kuna abikaasa oli töötu ning suuremad sissetulekud puudusid. Kuna septembris 2019 on aga S. P. abikaasale laekunud töötasu, siis kohus järeldab, et K. T.-P. on leidnud endale töö ning täiendavat ülalpidamist ei vaja. S. P. on ka ise kinnitanud oma vastuses, et K. T.-P. oli töötu kuni 19.08.2019. S. P. ei ole esitanud tõendeid, et tal oleks vajadus ka käesoleval ajal oma abikaasat ülalpidada. Arvestades S. P. keskmise sissetulekuga ja täiendavate väljaminekutega, ei ole aga kohtu hinnangul tõendatud, et abikaasa ülalpidamine oleks olnud selliseks asjaoluks, miks S. P. ei oleks saanud hagejale elatist tasuda. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et tema majanduslik olukord ei võimaldanud tal anda hagejale ülalpidamist, kahjustamata enda ja oma teise lapse ja uue abikaasa tavapärast ülalpidamist. 9. S. P. on viidanud, et lapse emale on laekunud ka peretoetus, millega tuleks tagasiulatuva elatise väljamõistmisel arvestada. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-35-17 p-s 20.3 märkinud, et lapse vajaduste kaetuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada ka selleks mõeldud riiklike vm lapsetoetustega. PHS §-de 15 ja 16 kohaselt on peretoetuste, mille liigiks on mh lapsetoetus, eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine (erinevalt nt sama seadusega reguleeritud vanemahüvitisest, mille eesmärgiks on säilitada varasem sissetulek isikule, kelle tulu väheneb seoses laste kasvatamisega (§ 32 lõige 1). Samuti on Riigikohus leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb (vt nt lahendid nr 3-2-1-37-11, punkt 16; nr 3-2-1-174-16, punkt 11). Kohtul on võimalik vähendada alaealistele lapsele väljamõistetavat elatist üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad.

-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudub alus peretoetuse arvelt elatise vähendamiseks. Kostja S. P. ei ole tõendanud, et käesoleval juhul esineksid sellised 12 erandlikud asjaolud, mille alusel saaks arvestada peretoetuse laekumisega hageja emale ning selle arvelt elatist vähendada.

1. Seega on tagasiulatuv elatise nõue perioodi eest 01.01.2019 kuni 30.09.2019 põhjendatud kokku summas 2032,47 eurot (225,83*9). Kuna kostja on tõendanud, et on ostnud hagejale jalatsid summas 25,95 eurot (kd I lk 82), siis on põhjendatud tagasiulatuvast elatisest maha arvestada pool nimetatud summast, s.o 12,98 eurot ning tagasiulatuva elatise suuruseks jääb 2019,49 eurot. Muid kulusid, mida saaks tagasiulatuvast elatisest maha arvestada ei ole S. P. esile toonud ega tõendanud.
2. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi S. P. vastu rahuldamisele osaliselt ning S. P.lt tuleb hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi eest 01.01.2019 kuni 30.09.2019 summas 2019,49 eurot.
3. Kostja on 25.09.2020 esitanud taotluse kohtuotsuse täitmise korra kindlaks määramiseks. Kostja on märkinud, et juhul, kui kohus peaks mingi summa isalt välja mõistma, siis palub isa, et kohus ei kohustaks isa tasuma makseid suurema koormusega, kui 50 eurot kuus. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus on seisukohal, et S. P. ei ole käesoleval juhul põhistanud neid erandlikke asjaolusid, mille tõttu soovitakse otsuse täitmise viisi ja korra määramist. Asjaolud, et S. P. on olnud valmis asja lahendama kompromissiga ning et käesoleval ajal toimub hageja ülalpidamine kokkuleppe alusel, ei ole erandlikeks asjaoludeks. Samuti ei ole peretoetuse laekumine hageja emale erandlik asjaolu. S. P. ei ole tõendanud, et tagasiulatuva elatise tasumine paneks ta äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda või oleks talle ebamõistlikult koormav. Kohus jätab taotluse rahuldamata. Hagi M. P. vastu
4. Hageja on palunud M. P.lt välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi eest 14.02.2019 kuni 30.09.2019 kokku summas 2025 eurot. Kohus on eelnevalt selgitanud, et kohtule esitatud tagasiulatuva elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist sel juhul, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Hageja ei ole käesoleval juhul selgitanud ega tõendanud, et M. P. oleks oma ülalpidamiskohustuse täitmata jätnud. Käesoleva otsuse punkti 5 kohaselt on kohus tuvastanud, et M. P. on hagejaga kooselavaks vanemaks, kes täidab oma ülalpidamiskohustust vahetult. Kohtu hinnangul nähtub viimati nimetatu ka asjaoludest, et riiklikku lastetoetust tasutakse just lapse emale (kd I lk 142), hageja elukoht on registreeritud ema juurde (kd I lk 144-145) ning ema on tegelenud ka hageja kooliasjadega (kd I lk 146). Lisaks on kohus otsuse p-s 6 analüüsinud ka hageja kulutusi ning tõendeid, mida M. P. on esitanud kulude kandmise osas, s.h on tõendamist leidnud, et 13 hageja ema kannab nt hageja telefoniarved, trennikulutused, klassiraha ning annab hagejale ka taskuraha. S. P. ei ole aga kohtule esitanud nimekirja hageja võimalikest kuludest ega ühtegi kuludokumenti, mis oleks seotud hageja põhikulude kandmisega perioodil 14.02.2019 kuni 30.09.
5. See, et hageja viibib isa juures ca 6 päeva kuus ei ole aga elatise väljamõistmise aluseks. Kohus on nimetatuga juba arvestanud ka hageja isalt elatise väljamõistmise suuruse kindlakstegemisel. Seega on kohus seisukohal, et eeldused elatise väljamõistmiseks M. P.lt ei ole täidetud.
6. Tuginedes eeltoodule jätab kohus hageja hagi M. P. vastu rahuldamata. Menetluskulud
7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades S. P. vastu esitatud hagi rahuldamise ulatusega ning asjaoluga, et kohus jättis M. P. vastu esitatud hagi rahuldamata, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Seega puudub ka vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 14