← Eesti

2-20-12893/26

Obsah (10)§ 187§ 407§ 444§ 415§ 173§ 162§ 190§ 179§ 174§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Otsuse tegemise aeg ja koht 31. mai 2021, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-12893 Tsiviilasi N R h

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-is või a/a EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-is LHV Pank, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Tagaseljaotsuse tegemise õiguslik alus

  1. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja menetluses on N R hagi Endallon Group OÜ vastu hageja ja kostja vahel 21.08.2019 sõlmitud eluruumi X tn ZZZZZZZ, üürilepingust tuleneva võlgnevuse 1785,96 eurot nõudes. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt kohustus kostja vastavalt lepingule tasuma hagejale üüri igakuiselt 300 eurot ja lisaks kõrvalkulud nagu elekter, vesi jms. Kostja ei täitnud lepingust tulenevat üüri ja kõrvalkulude tasumise kohustust ja võlgneb hagejale perioodi november 2019 kuni aprill 2020 üüri, kommualmaksete ja elektri eest 1785,96 eurot. Üürileping lõppes 15.04.2020 kui kostja jättis võtmed X tn ZZZZZZZZ korteri postkasti.
  2. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 16.03.2021 postiteenuse osutaja vahendusel. Kostja seaduslik esindaja juhatuse liige ZZ kinnitas kohtule hagimaterjalide ja hagi menetlusse võtmise määruse isiklikult kättesaamist. Kostja ei vastanud hagile määratud tähtajaks 30.03.2021 ega teinud seda kohtuotsuse koostamise ajaks.
  3. Juhindudes

§ 407

lg 1 teeb kohus käesolevas asjas tagaseljaotsuse põhjusel, et kostjale on hagi kätte toimetatud ja kostja ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse hagiavalduses märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib üksnes hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaoludel õiguslikult põhjendatud ja hageja nõue tuleb rahuldada. 4. Kohus vormistab tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Kohtu selgitused kostjale 5. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17.12.2014 määrus 2-20-12893 tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). Kaja esitamise kohta selgitab kohus kostjale järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele, avaldus kaja esitamise kohta ja mõjuv põhjus, mis takistas kostjal hagile tähtaegselt vastamast ning selle põhistus. Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta tõendid (

§ 415lg 1, § 417 lg 2).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415

lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: (

  1. i)hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, (
  2. ii)kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, (iii) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 6. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Menetluskulud jäävad praegusel juhul hagi rahuldamise tõttu kostja kanda (

§ 162lg 1).

  1. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks kandnud temale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. Hagejale on 11.05.2020 määrusega tsiviilasjas 2-20-6168 antud riigi õigusabi hageja ja kostja vahel sõlmitud üürilepingust tuleneva võla nõudes hagi esitamiseks ja hageja esindamiseks kohtus ja 15.01.2021 määrusega menetlusabi riigilõivu 225 eurot tasumiseks vabastades hageja hagi esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.
  2. Menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldataks (

§ 190lg 3).

Seega kuulub kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõistmisele hagi esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 225 eurot ja hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ning kulud. 9. Tulenevalt

§ 179

lg 1 mõistab asja lahendav kohus menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja ei ole tagaseljaotsuse tegemise ajaks esitanud kohtule riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramise taotlust. Seega määrab kohus, juhindudes

§ 174

lg 4 ja § 179 lg 1, riigi kasuks välja mõistetavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ja mõistab riigile tasumisele kuuluvad menetluskulud kostjalt riigituludesse välja eraldi määrusega pärast hageja esindaja tasu ja kulude suuruse kindlaksmääramist. 10. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.