lg 1- § 25 lg 2 ja § 418 lg 1 järgi, üldmenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Jaanika Kõrgmaa Süüdistatav Aleksandr Gerasimov snd 20.06.1970; elukoht XXX; viibimiskoht Viru Vangla; XXX; XXX; emakeel XXX; töökoht puudub; Eesti Vabariigis varasemalt kriminaalkorras karistatud 07.02.2018 Viru Maakohtu otsusega
lg 1 järgi, kohaldades
lg 1, § 73 lg 1, 3 sätteid vangistusega 2 kuud ja 28 päeva tingimisi katseajaga 2 aastat; tõkend - vahistamine alates 16.09.2019. Kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt Kohtuistungi toimumise aeg 03.02.2020, 03.03.2020, 26.05.2020, 27.05.2020, 08.06.2020, 10.06.2020 RESOLUTSIOON Tunnistada Aleksandr Gerasimov süüdi
lg 1- § 25 lg 2 järgi ning mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust. Tunnistada Aleksandr Gerasimov süüdi
1 1-20-426
lg 1 alusel mõista Aleksandr Gerasimovile liitkaristuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust.
lg 2 alusel moodustada liitkaristus Viru Maakohu 07.02.2018 kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osaga - 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust – ning mõista Aleksandr Gerasimovile liitkaristuseks 8 (kaheksa) aastat 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Vangistuse kandmise alguseks lugeda 16.09.2019. Aleksandr Gerasimovile kohaldatud tõkend - vahistamine - jätta kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni või karistustähtaja saabumiseni muutmata.
lg 1 alusel kohaldada Aleksandr Gerasimovile lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist koos Eesti Vabariiki sissesõidukeeluga 10 (kümneks) aastaks.
lg 2 kohaselt arvutatakse väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu tähtaega süüdlase väljasaatmisest. Tsiviilhagi: Kannatanu V K tsiviilhagi mittevaralise kahjuhüvitise nõudes summas 20 000 (kakskümmend tuhat) eurot jätta läbi vaatamata. Rahuldada kannatanu V K tsiviilhagi varalise kahjuhüvitise nõudes. Mõista Aleksandr Gerasimovilt V K (snd XXX) kasuks välja 73 (seitsekümmend kolm) eurot ja 08 senti. Nimetatud summa tuleb kanda V K arvelduskontole AS-is Swedbank nr XXX. KrMS § 1414 lg 1 alusel arestida tsiviilhagi tagamiseks Aleksandr Gerasimovilt läbiotsimisel ära võetud sularahast 73 (seitsekümmend kolm) eurot ja 08 senti, mis asub Rahandusministeeriumi tagatiskontol. Asitõendid: - kriminaalasja materjalide juures olevad elektroonilised andmekandjad plaadid 14 tk – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku materjalide juurde; - DNA puuteproov, kaapeproovid, suitsukoni, lasujäägi proovid – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - pael – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - nuga vutlariga, õhupüstol Gletcher PM – tagastada kohtuotsuse jõustumisel omanikule või seaduslikule valdajale; - käeraua võtmed, Sim kaardi alused 2 tk, Sim kaardi alus koos Sim kaardiga, Sim kaardid 7 tk, Micro SD ja lugeja – tagastada kohtuotsuse jõustumisel omanikule või seaduslikule valdajale; - musta värvi jope, sinist värvi T-särk, sinist värvi sviiter, minigripp kilekott koos isiklike asjade üleandmise vastuvõtmise aktiga, spordijalatsid, aluspüksid, sokid, spordipüksid, spordipüksid Umbro, spordijalatsid, sinine spordikampsun, Maxima kilekott – tagastada kohtuotsuse jõustumisel omanikule või seaduslikule valdajale; - Aleksandr Gerasimovilt leitud ning äravõetud ja Rahandusministeeriumi kontole kantud sularahast tagastada kohtuotsuse jõustumisel selle omanikule või seaduslikule valdajale, s.o Aleksandr Gerasimovile 134,83 eurot, 4000 rubla ning 2 USD. Menetluskulud: 2 1-20-426 Mõista Aleksandr Gerasimovilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 1460 (üks tuhat nelisada kuuskümmend) eurot, ekspertiisikulu summas 1224 (üks tuhat kakssada kakskümmend neli) eurot ja määratud kaitsja poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulud 740 (seitsesada nelikümmend) eurot ja 41 senti. Jätta ambulatoorse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi (ekspertiisiakt nr 89) kulu summas 380 (kolmsada kaheksakümmend) eurot riigi kanda. Määrata, et Aleksandr Gerasimovil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud (summas 3424,41 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR PANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700031088 ning selgitus „Aleksandr Gerasimov, 1-20-426, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool, kes soovib kohtuotsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis hiljemalt 31.08.2020 kell 16.00. Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis hiljemalt 31.08.2020 kell 16.00. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Maakohtu seisukoht esitatud süüdistuse osas Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt, leiab järgmist: Aleksandr Gerasimov on antud kohtu alla süüdistatuna
lg 1 – 25 lg 2 ja § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Nimetatud sätted näevad ette vastutuse teise inimese tapmise katse ja tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest. 3 1-20-426 Kohtuistungil tunnistas süüdistatav Aleksandr Gerasimov ebaseaduslikku tulirelva käitlemist ning kannatanu suunas tulistamist, kuid eitas tapmise tahtlust. Süüdistatava ja kaitsja hinnangul peaks tema tegevus olema kvalifitseeritud
Aleksandr Gerasimovile
lg 1 – 25 lg 2 järgi esitatud süüdistus seisneb selles, et ta 16.09.2019 kell 09.10 hommikul, tahtliku tapmise eesmärgil isiklike vaenulike suhete motiividel, V. K elukoha juures aadressil XXX, vahetus läheduses ülekäigurajale Kevade tänava poolt Narvas, ootas V K. A. Gerasimovil oli kaasas tulirelv (püstol), mille A. Gerasimov omandas ilma vastava loata uurimisega tuvastamata ajal ja kohas uurimisega tuvastamata isikult. Kui V. K väljus oma trepikojast, A. Gerasimov hõikas V. K, läks tema juurde, võttis tal käest ja tegi ettepaneku rääkida. V. K rebis end lahti ning A. Gerasimov võttis taskust püstoli, suunas selle V. K pea poole ja tegi püstolist ühe lasu kannatanu suunas, kuid ei tabanud ja V. K hakkas jooksma elumaja poole aadressil XXX. Seejärel Aleksandr Gerasimov püüdes lõpule viia kannatanu tapmist, tegi püstolist neli lasku põgeneva V. K suunas, millest üks tabas, tekitades kannatanule kaks haava paremal küünarvarrel küünarluu vigastuse ja küünarluuarteri rebendiga haavakanalite kulul. Kannatanule tekitatud vigastused, ohustades elu vigastuse tekitamise momendil, põhjustasid kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse. Tänu kannatanu põgenemisele ning asjaolule, et sündmusel oli pealtnägijaid, kes helistasid häirekeskusesse ning asusid kannatanule abi osutama ning tänu erakorralisele meditsiinilisele abile, jäi kannatanu surm saabumata ning kannatanu tapmine A. Gerasimovi tegevusest sõltumatult lõpule viimata. Kohtu hinnangul vastab esitatud süüdistus formaalselt
Süüdistuses kirjeldatud peamiste faktiliste asjaolude osas poolte vahel vaidlust ei olnud ning need on kohtule esitatud tõenditega ka tõendamist leidnud. Nii ei ole antud juhul tapmise katse süüdistuse osas vaidlust selles, et süüdistatav ja kannatanu viibisid süüdistuses märgitud ajal XXX asuva maja lähistel. Seda kinnitavad nii kannatanu kui süüdistatav, samuti sündmuskohal viibinud tunnistajad K, P, G ja R (03.03.2020, 26.05.2020, 27.05.2020 protokollid). Vaidlust ei ole ka selles, et süüdistatav tulistas kannatanu suunas tulirelvast viis lasku. Ka seda kinnitavad kannatanu, süüdistatava ja eelnevalt nimetatud tunnistajate ütlused. Lisaks sündmuskoha vaatlusprotokoll (1 kd, tl 61-81) ning tulirelva- ja lasujäägiekspertiisid (2kd, tl 1-13). Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt leiti XXX esimese trepikoja (st Fama keskuse poolse trepikoja) lähistelt (4,32-5,86m kaugusel) viis padrunikesta. XXX vastas olevalt parkimisalalt leiti silindrikujuline ese. Parkimisplatsilt ning selle läheduses asuva XXX korterelamu eest avastati mitu pruunikat, verelaadset plekki. Tulirelva ekspertiis kinnitab, et sündmuskohalt leitud esemed, olid tõepoolest padrunikestad. Need on Tokarev kaliibrilise püstolipadruni kestad, mis on heidetud laskmisel ühest ja samast relvast, tõenäoliselt püstolist TT. Sündmuskohalt leitud silindrikujuline ese on ekspertarvamusest lähtuvalt Tokarev kaliibrilise püstolipadruni kuuli terassüdamik, mis võib tõenäoliselt olla sündmuskohalt leitud padrunikestade kuuli osa. Tunnistajate ütlused laskude arvu, tulistaja ja kannatanu paiknemise ning liikumistrajektoori osas haakuvad sündmuskoha vaatlusel tuvastatud faktiliste asjaoludega. Viis padrunikesta XXX maja nurga lähistel kinnitavad, et süüdistatav tegi viis lasku ning paiknes laskude tegemise ajal Kangelaste 3 maja ees, maja nurga ja esimese trepikoja vahelisel alal. Teisel pool maja ees kulgeva Hariduse tänavat asuvast parklast leitud kuuli terassüdamik kinnitab laskude trajektoori ning viitab kohale, kus kannatanu võis saada kuulitabamuse. Kuuli terassüdamiku paiknemine ning veremäärdumise jäljed asfaldil kinnitavad kannatanu liikumistrajektoori. Kõik nimetatud asjaolud haakuvad omakorda kannatanu ütlustega, millest nähtuvalt sattus ta kodust väljudes, enda maja (st XXX) ees kokku süüdistatavaga ning jooksis viimase eest ära XXX asuva maja suunas. Taolist asjade käiku ei eitanud ka süüdistatav. 4 1-20-426 Kuivõrd kirjeldatud tõendusteave on omavahel kooskõlas ning peamistes faktilistes asjaoludes vastuolud puuduvad, ei ole kohtul põhjust kahelda sündmuskohal viibinud tunnistajate ütluste usaldusväärsuses. Isegi juhul, kui ütlustes esineb väiksemate detailide osas lahknevusi, ei anna need alust ühegi tunnistaja ütluste täielikuks kõrvalejätmiseks. Tunnistajate ütlused vahemaade ja ajavahemike kohta on paratamatult hinnangulised ning nende pinnalt ei saa eraldiseivalt teha täpseid järeldusi isikutevaheliste kauguste kohta tulistamise hetkel ning laskudele kulunud aja osas. Hoolimata sellest saab tunnistaja K ütluste ja sündmuskoha vaatlusprotokolli pinnalt teha järelduse, et esimese lasu ajal pidi kannatanu olema süüdistatavast mitte rohkem kui 6-7 meetri kaugusel. Tunnistaja sõnul jooksis kannatanu tulistamise hetkel kiiresti üle tee, mis sündmuskoha vaatlusprotokollist ja kannatanu ütlustest nähtuvalt pidi olema vahetult XXX maja, st süüdistatava asukoha ees paiknev Hariduse tänav, mille kaugem serv on padrunikestade asukohast maksimaalselt 7 meetrit. Arvestades veremäärdumise jälgede asukohti, pidi kuulitabamus toimuma vähem kui 20 meetri kaugusel tulistajast. (1kd, tl 66,67,73,75 fotod ja skeem koos mõõtkavaga). Kannatanu enda sõnul sai ta tabamuse ligikaudu 10 meetri kauguselt (samast kohast leiti kuuli terassüdamik). Kuivõrd tunnistajate ja kannatanu ütlustest nähtuvalt liikus viimane joostes ja sikk-sakke tehes, pidid lasud leidma aset järjest, st loetud sekundite vältel, mis said kuluda kannatanu poolt joostes 10-20 meetri läbimiseks. Tulistamise ajal kannatanul seljas olnud riietelt leitud vere- ja lasujälgedest, ravidokumentidest ning ekspertarvamusest lähtuvalt tabas lask kannatanu paremat küünarvart. Kannatanu käel oli kaks haava (1 kd, tl 30-34, 35-60; 2 kd, tl 14-21). Ekspertarvamusest ja jope varrukal olevatest lasujälgedest nähtuvalt pidi lask läbima kannatanu käsivart. Nii kannatanu küünarvarrel kui ka jope varrukal oli kaks auku, viimasel oli üks varruka esiküljel ja teine tagumisel küljel. Kuivõrd ravidokumentide kohaselt kannatanu kehast kuuli tükke ei leitud, on põhjust arvata, et kuul läbis kannatanu küünarvarre ning üks haavadest oli kuuli sisenemise ja teine väljumise koht. Kohtuarst andis kannatanul esinenud vigastuste kohta järgneva arvamuse. Haiglasse pöördumisel oli kannatanul kaks haava paremal küünarvarrel küünarluu vigastuse ja küünarluuarteri rebendiga haavakanalite kulul. Arvestades luu ja arteri vigastuse iseloomu, võisid antud vigastused tekkida tulirelva, mille pihtamislaenguks võisid olla suure tihedusega võõrkehad võimalik, et ka kuulid, toimel. Need vigastused, ohustades elu vigastuse tekitamise momendil, põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse. Kogu eelnevalt käsitletud tõendusteavet kogumis hinnates loeb kohus tõendatuks, et tulistamise tagajärjel kannatanule tekitatud vigastused kujutasid tekitamise momendil ohtu tema elule. Kõnealused vigastused tekitati kannatanule 16.09.2019 XXX asuva maja lähistel ning vigastuste tekitajaks oli süüdistatav. Objektiivse teopildi pinnalt järelduvalt täitis süüdistatava tegevus
lg 1 p 1 objektiivse koosseisu tunnused – tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega põhjustati oht elule. Eelnevalt mainitud tõendid kogumis kinnitavad, et süüdistatav tekitas kannatanule tervisekahjustusi ning ekspertarvamusest nähtuvalt põhjustasid need ohu kannatanu elule. Käesolevas menetluses on peamiseks vaidlusküsimuseks, kas süüdistataval oli kannatanut tulistades tahtlus kannatanut tappa või soovis teda üksnes hirmutada. Süüdistatava enda versiooni kohaselt tahtis ta kannatanut vaid hirmutada. Kohtu hinnangul ei ole viimane väide eluliselt usutav, kuivõrd kannatanu ründamiseks valitud vahend ja viis oli oma iseloomult selline, mille kasutamine põhjustab reeglina eluohtlikke tervisekahjustusi. Võimalus, et inimest tulistades ei kaasne rasket tervisekahjustust, on pigem erandlik. Lisaks ei saa jätta tähelepanuta, et vahendi valik ei olnud juhuslik ning tuvastatud faktilised asjaolud ei kinnita süüdistatava väidet, et ta ei sihtinud relva kannatanu keha suunas. 5 1-20-426 Esmalt märgib kohus, et süüdistatava versioon, mille kohaselt ta sattus kannatanuga viimase maja ees kokku juhuslikult ning tulirelva kandis ta endaga alati kaasas ei ole usutav. Tunnistajate K, P ja G ütlustest nähtuvalt oli süüdistatava tegevus kaalutletud ja rahulik. Ei ole viiteid, et tegemist olnuks juhusliku kohtumisega ning hetkelise ärritumise ajel tekkinud olukorraga. Ükski tunnistajatest ei ütle, et kannatanu ja süüdistatava vaheline vestlus oleks olnud emotsionaalne või muul viisil võimalikku äkilist ärritumist põhjustav. Ka kannatanu sõnul ei toimunud nende vahel sõnavahetust või pikemat emotsionaalset vestlust. Süüdistatav pöördus tema poole fraasiga lähme, räägime. Selle peale jooksis kannatanu enda sõnul minema, kuna kartis, et võib minna hullemini kui 14.04.2019, mil süüdistatava poeg tekitas talle noahaava. Siinjuures haakuvad kannatanu ütlused süüdistatava poolt öelduga, et kannatanu vastas tema ettepanekule mida sa vajad, millest sinuga rääkida ja jooksis minema. Kannatanu peatamiseks hoidis ta vasaku käega kinni kannatanu paremat kätt. Seega mingit reaalset sõnavahetust või vestlust nende vahel ei olnud. Kuigi süüdistatav nimetas kannatanu reageeringut nahaalseks käitumiseks ja jämedaks kõneviisiks, ei saa kohus sellega nõustuda. Tänaval teise inimesega vestlusest keeldumist ja minema jooksmist ei saa kuidagi pidada nahaalseks käitumisviisiks. Seda eriti olukorras, kus isikut püütakse ka jõuga kinni hoida. Pigem tuleks taunida hoopis taolisel viisil teise isiku liikumise piiramist. Eelnevast kirjeldusest lähtuvalt ei teinud ega öelnud kannatanu midagi sellist, mis saanuks kutsuda süüdistatavas esile ootamatu ärrituse või vihasööstu. Süüdistatav ise märkis, et kannatanu nahaalne käitumine, st ära jooksmine ja lisaks prokuratuuri tegevusetus kannatanu suhtes kriminaalmenetluse alustamisel ning asjaolu, et tema poeg on vanglas, põhjustas ärrituse ning ta otsustas kannatanut hirmutada. Kuivõrd tegelikkuses mingit nahaalset käitumist ei olnud, on põhjust arvata, et süüdistatav evis teoplaani kannatanut rünnata juba enne tema kõnetamist. Süüdistatav kirjeldas oma tegevust järgnevalt. Võttis relva, laadis seda ja tegi lasu. Esimene lask oli 45-kraadise kallakuga õhku. Sel hetkel oli kannatanu temast umbes 6 meetri kaugusel. Ülejäänud lasud olid suunatud maha, kannatanu jalgade suunas. Tegi viis lasku ja otsustas, et see on piisav. Nägi, et kannatanuga ei juhtunud midagi, kuna ta jooksis edasi. Pani püstoli ära ja läks ära. Arvestades süüdistatava kirjeldust oma tegevuse osas tulistamise ajal ning sellele eelnevalt ja järgnevalt, tuleb taaskord tõdeda, et miski selles ei viita ärritunud ja hetke emotsiooni ajel toimiva isiku käitumisele. Vastupidi – kõik sammud olid kaalutletud ja läbi mõeldud. Ka videosalvestised kinnitavad, et tema liikumine oli rahulik, enesekindel ja kaalutletud (2 kd, tl 62-75). Sündmuskohalt lahkudes vabanes ta nii tulirelvast kui ka jopest, mille järgi saanuks teda hõlpsasti tuvastada. Samuti on alust arvata, et süüdistatav võttis spetsiaalselt kohtumise tarbeks kaasa tulirelva. Kuigi tema enda väitel kandis ta relva kogu aeg kaasas, ei ole see väide eluliselt usutav ning vastuolus ka süüdistatava enda väitega, et ta hoidis algselt relva pidevalt Sillamäel, maa sisse peidetuna. Hiljem oma korteris Narvas. Kuivõrd süüdistatav liikus pidevalt ka Venemaa vahet, kuhu ta ilmselgelt ebaseaduslikku relva kaasa ei saanud võtta, ei ole võimalik, et tal tulirelv pidevalt kaasas oli. Lisaks, ilma tulirelvata piiri ja kodu vahet liikudes oleks ta ju pannud end teadlikult olukorda, kus on seda vahemaad liikudes nö kaitsetu. See ei haaku aga süüdistatava väitega, et võttis isegi toidupoodi ja trenni minnes relva kaasa. Taoline teguviis eeldaks niivõrd kõrges määras ohu tunnet, et ta ei riskiks samal ajal liikuda pidevalt ilma relvata kodu ja piiripunkti vahel. Lisaks eelnevale seab süüdistatava versiooni kahtluse alla asjaolu, et ta andis ebatõepäraseid ütluseid selle kohta, et sündmuse ajal ei teadnud ta isegi mitte kannatanu nime, rääkimata elukohast. Asitõendina vaadeldud dokumentidest nähtuvalt oli tal selleks ajaks kannatanu nimi väga hästi teada. Ta oli juba 14.08.2019 konkreetselt kannatanule viidates kirjutanud prokuratuurile kaebuse ja saanud sellele ka vastuse (1 kd, tl 165-166, 172-173). 6 1-20-426 Süüdistatava pojale N G esitati 17.09.2019 süüdistus mh käesolevas menetluses kannatanuks olevale isikule 21.04.2019 noaga raske kehavigastuse tekitamises (1 kd tl 114-118). Tulenevalt KrMS § 224 lg-s 1, § 225 lg-s 1 ja § 226 lg-s 1 sätestatud regulatsioonist oli süüdistatava poja kaitsjale antud N G kriminaalasja toimik (milles sisalduvad mh ka kannatanu isikuandmed) tutvumiseks vähemalt kümme päeva enne tulistamist. Seega on täiesti reaalne, et tulistamise hetkeks võis süüdistatavale olla kannatanu elukoht teada. Lisaks on Narva piisavalt väike linn, et soovi korral selgitada välja teise isiku elukoht ka tuttavatelt küsides. Kõik eelnev viitab üheselt asjaolule, et kohtumine kannatanuga oli planeeritud ning tulirelv oli spetsiaalselt selle tarbeks kaasa võetud. Süüdistatava ütlused kokkusaamise juhuslikkuse ning tulirelva kaasas kandmise osas ei ole tõepärased. Süüdistatava väitel puudus tal tahtlus kannatanut tappa ning esimene lask oli suunatud õhku ja teised maha kannatanu jalge juurde. Kohtu hinnangul ei saa viimane väide olla õige. On üheselt tuvastatud, et üks lask tabas kannatanut küünarvarde. Tulistamise hetkel oli kannatanu püstises asendis ning jooksis, mis tähendab, et tema keha ja käed olid pidevas liikumises. Sõltuvalt käe asendist pidi küünarvars olema maast vähemalt ligikaudu 1m kõrgusel. Arvestades siinjuures asjaolusid, et tulistamine toimus ca 10 meetri kauguselt ning süüdistatava näol on tema enda sõnul tegemist isikuga, kes omab pikaajalist relvade käitlemise kogemust ning suudab väga täpselt tulistada, tulistas nii lähedalt mööda ning maha või õhku suunatud lask tabas kannatanu küünarvart. Küünarvarre tabamiseks pidi lask olema suunatud kannatanu keha suunas. Viimast kinnitab üheselt ka tulistamist vaid mõne meetri kauguselt näinud tunnistaja K, kelle sõnul ta nägi kuidas üks mees tulistab teise mehe pihta, püstol oli suunatud teise meesterahva keha suunas, pigem kannatanu pea ja kere piirkonda (sama väitis tunnistaja ka vahetult pärast sündmust sündmuskohal politseiametnikele selgitusi andes – 2 kd, tl 58). Seega tuginedes faktile, et üks laskudest tabas kannatanu küünarvart ning tunnistaja sõnul oli relv suunatud kannatanu kere piirkonda, on ilmne, et süüdistatava tegevus ei olnud suunatud kannatanu hirmutamiseks tulirelvast tema jalge lähedale tulistamisele vaid kannatanu haavamisele, tulistades tema keha piirkonda. Suunates tulirelva korduvad lasud kannatanu kerepiirkonda, on ilmselge, et süüdistataval oli eesmärk kannatanu tappa. Tõenäosus, et kannatanu saab kere piirkonda tabava lasu tagajärjel eluohtlikke vigastusi, on äärmisel kõrge. Kannatanu võimalus sellises olukorras ellu jääda, on ilma kõrvalise sekkumiseta pea olematu. Kuivõrd laske ei olnud ainult üks, vaid viis, tuleb järeldada, et süüdistatav tahtis olla veendunud, et ta kannatanut tabab ning tegi selleks kõik endast oleneva. Kuivõrd süüdistatav on enda sõnul hea laskja, siis juhul, kui tal olnuks soov üksnes kannatanut hirmutada, suutnuks ta oma professionaalsust rakendades kannatanust mööda tulistada. Fakt, et lask kannatanut tabas, kinnitab seega üheselt tapmistahtluse olemasolu. Isegi juhul, kui süüdistatav ei tegutsenud kavatsetusega kannatanu tappa, esines kindlasti vähemalt kaudne tahtlus. Tulistades teist inimest tulirelvast vaid 10m kauguselt korduvalt kere piirkonda, pidas süüdistatav võimalikuks mis tahes tagajärje saabumist, sh surma saabumise võimalust. Eelnevast lähtuvalt on kohus veendunud, et süüdistataval oli kavatsetus kannatanut tappa. Kannatanu surm jäi saabumata üksnes kõrvaliste isikute sekkumise tõttu, kes osutasid koheselt esmaabi ning kutsusid kohale erakorralise meditsiiniabi. Kuigi selles osas ei ole süüdistust esitatud, ei saa antud juhul jätta tähelepanuta ka asjaolu, et süüdistatav ei seadnud oma tegevusega ohtu mitte ainult kannatanu elu, vaid ka paljude teiste isikute elu ja tervise. Tulistamine leidis aset hommikuse tipptunni ajal, Narva linna ühes käidavamas kohas. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt viibis sel ajal tänaval palju inimesi ning läheduses olid pargitud mitmed autod. Lisaks asuvad tulistamiskoha vahetus läheduses suured elumajad, lasteaed ja kauplused. Selles olukorras tänaval tulistades pidi süüdistatav mõistma ja ka 7 1-20-426 mõistis, et kuulid võivad tabada inimest ja põhjustada surma. Sealjuures mitte ainult tulistamise objektis olnud kannatanu, vaid ka mõne juhusliku mööduja surma. Kuigi objektiivselt täitis süüdistatav
lg 1 p 1 objektiivsed koosseisulised tunnused, asub kohus ülaltoodud asjaolusid arvestades seisukohale, et süüdistatava tahtlus oli suunatud kannatanu tapmisele ning oma eesmärgi saavutamiseks tekitas ta kannatanule eluohtliku vigastuse. Tapmistegu jäi lõpule viimata süüdistatavast mitteolenevatel põhjustel, kohese meditsiinilise abi osutamise tõttu. Kõike eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et süüdistatava tegevuses on tuvastatud
lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo tunnused.
lg 1 järgi esitati Aleksandr Gerasimovile süüdistus selles, et tulirelva, mille A. Gerasimov oli omandanud, mis oli tal 16.09.2019 hommikul V. K elukoha juures XXX kaasas ning mida ta kasutas V. K suhtes kuriteo toimepanemisel, käitles A. Gerasimov ebaseaduslikult omamata selleks RelvS sätestatud luba. RelvS § 11 p 1 kohaselt on tulirelv ‒ relv või seade, mis on ette nähtud või mida on võimalik kohandada püssirohugaaside, põlemisgaaside või plahvatusgaaside tulemusena tekkinud gaasisurve toimel suunatult välja laskma lendkeha. Oma tegevusega rikkus A. Gerasimov RelvS § 32, mille kohaselt on tulirelva soetamiseks vajalik relvasoetamisluba; RelvS § 33 lg-t 1, mille järgi on relva soetanud isik kohustatud seitsme tööpäeva jooksul arvates relva soetamise päevast, välisriigist soetamise puhul aga relva Eestisse saabumise päevast, registreerima selle elu- või asukohajärgses prefektuuris. RelvS § 34, mille kohaselt annab tulirelva käitlemiseks õiguse füüsilise isiku relvaluba; RelvS § 45, mille järgi võib tulirelva hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena; RelvS § 50, mille kohaselt relva ja laskemoona võib kanda isik, kellel on vastav relvaluba või relvakandmisluba. Kohtu hinnangul vastab see etteheide formaalselt
Ka selles süüdistuse punktis kirjeldatud peamiste faktiliste asjaolude osas poolte vahel vaidlust ei olnud ning süüdistatav tunnistas end selles süüdistuses täielikult süüdi.
lg 1 näeb ette vastutuse tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest. Antud juhul heidetakse süüdistatavale ette tulirelva ebaseaduslikku käitlemist. Tegemist on blanketse normiga, mille sisustamisel tuleb lähtuda relvaseaduses kehtestatud regulatsioonist. RelvS § 11 p 1 kohaselt loetakse tulirelvaks relva või seadet, mis on ette nähtud või mis on kohandatud püssirohugaaside, põlemisgaaside või plahvatusgaaside tulemusena tekkinud gaasisurve toimel suunatult välja laskma lendkeha. Tulenevalt RelvS § 19 lg 1 p-st 5 on tulirelvad piiratud tsiviilkäibega ning § 19 lg 2 ja § 32 kohaselt võib piiratud tsiviilkäibega relvi soetada RelvS §-s 32 sätestatud relvasoetamisloa (edaspidi soetamisluba) alusel koos järgneva registreerimisega relvaomaniku või -valdaja nimele, välja arvatud juhul, kui relv soetatakse relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks. RelvS § 29 lg-st 1 ja § 30 lg-st 2 tulenevalt võib välismaalane, kellel on Eesti elamisluba või kes elab Eestis elamisõiguse alusel, soetada, omada ja vallata tsiviilkäibes piiratud tulirelva, kui talle on samas seaduses füüsilisele isikule ettenähtud alustel ja korras antud Eestis relvaluba. RelvS § 33 lg 1 kohaselt on relva soetanud isik kohustatud seitsme tööpäeva jooksul, arvates relva soetamise päevast, välisriigist soetamise puhul aga relva Eestisse saabumise päevast, registreerima selle elu- või asukohajärgses prefektuuris. 8 1-20-426 RelvS § 34 lg 2 sätestab, et füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse käidelda relvaloale kantud relva või sama liiki relva ja selle laskemoona ning helisummutit ja lasersihikut käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras. Relvaluba, millele on kantud vaid relva liik, annab selle omajale õiguse soetada relva kasutusse andmise üleandmise-vastuvõtmise akti alusel kasutusse võetud relva laskemoona. Tulenevalt RelvS § 45 lg-st 1 võib relva ja laskemoona hoida üksnes isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. § 46 lg 1 kohaselt peab füüsiline isik hoidma relva hoiukohas, mis asub isiku elukohas või tema määratud aadressil asuvas hoiukohas, mis on kooskõlastatud Politsei- ja Piirivalveametiga. Lisaks võib relva hoida kuni kahes eri aadressil asuvas ajutises hoiukohas, mis on kooskõlastatud Politsei- ja Piirivalveametiga. Vastavalt § 49 ja § 50 lg-le 1 võib relva väljaspool hoiukohta kaasas kanda vaid isik, kellel on vastav relvaluba või relvakandmisluba. Loetletud sätetest tulenevalt võib piiratud tsiviilkäibega tulirelva Eestis soetada, omada, hoida ja kaasas kanda üksnes vastava relvaloa olemasolul. Lisaks peab relva omanik soetatud relva registreerima Politsei- ja Piirivalveametis. 16.09.2019 XXX maja juures toimunud tulistamise sündmuskohalt leiti viis padrunikesta, mis tulirelva ekspertiisi ekspertarvamuse kohaselt olid Tokarev kaliibrilise püstolipadruni kestad, mis on heidetud laskmisel ühest ja samast relvast, tõenäoliselt püstolist TT. Sündmuskohalt leitud silindrikujuline ese on ekspertarvamusest lähtuvalt Tokarev kaliibrilise püstolipadruni kuuli terassüdamik, mis võib tõenäoliselt olla sündmuskohalt leitud padrunikestade kuuli osa. Vastav ekspertarvamus haakub süüdistatava ütlustega selles, et ta tulistas kannatanut TT püstolist. RelvS § 11 p 1 ja § 12 lg 1 p 2 kohaselt loetakse püstolit tulirelvaks, mille käitlemiseks on nõutav § 34 kohase relvaloa olemasolu. Politsei- ja Piirivalveameti kinnitusel ei ole süüdistatavale Eestis relvaluba väljastatud (2kd, tl 28). Kohtule ei ole esitatud dokumentaalseid tõendeid, mis kinnitaks kõnealuse tulirelva registreerimist. Ka süüdistatava enda sõnul ei olnud tal püstoli kasutamiseks Eestis luba. Pole kunagi üritanudki taotleda. Püstol oli tal 90ndatest aastatest saati. Aimas, et püstoli kasutamiseks ja hoidmiseks peab luba olema, aga ei mõelnud sellele. Teadis, et see on ebaseaduslik. Enne 21.04.2019 ta püstolit kaasas ei kandnud, hoidis relva Sillamäel, kodu kõrval parki peidetuna. Pärast 21.04.2019 hoidis püstolit XXX, tema kasutuses olnud üürikorteris aadressil XXX. Seega kinnitavad süüdistatava ütlused asjaolu, et ta omas, hoidis, kandis kaasas ja kasutas tulirelva ilma, et tal olnuks selleks vajalikku relvaluba. Kõiki eelkäsitletud tõendeid kogumis hinnates on kohtu hinnangul tuvastatud, et süüdistatav omas, hoidis, kandis kaasas ja kasutas 16.09.2019 kannatanu tulistamiseks tulirelva, mille käitlemiseks tal luba puudus ning seega oli tegemist ebaseadusliku tulirelva käitlemisega
Süüdistatava enda ütlustest nähtuvalt oli ta teadlik, et taoline luba on nõutav ning ta käitleb tema valduses olevat tulirelva ebaseaduslikult. Seega oli tegemist tahtliku tegevusega vähemalt otsese tahtluse vormis. Eelöeldust tulenevalt on Aleksandr Gerasimovi tegevuses tuvastatud
9 1-20-426 Kohtu hinnangul ei ole antud kriminaalasjas tuvastatud õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Viimast kinnitab üheselt süüdistatava suhtes teostatud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiis (2 kd, tl 22- 26). Karistus
lg 1 näeb karistusena ette üksnes vangistuse, kuus kuni viisteist aastat.
lg-st 6 tulenevalt võib kohus katse staadiumisse jäänud teo korral rakendada §-s 60 sätestatud karistuse kergendamist.
Karistuse määra üle otsustamisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdistatava isikut ning õiguskorra kaitsmise huve. Isikut iseloomustavate andmetena tuleb võtta arvesse, et süüdistatavat on varasemalt vägivallakuritegude eest karistatud ning süüdistuse esemeks olevad kuriteod sooritati katseajal. Seega ei ole Gerasimov teinud varasemast karistusest mingeid järeldusi ega püüdnud hoiduda olukordadest, mis kutsuvad esile tema agressiivse ja vägivaldse käitumise. Vastupidi, ajas on tema vägivalla teod läinud järjest ohtlikumaks ja kättemaksuhimulisemaks. See näitab, et negatiivsete emotsioonide ja konfliktide tekkimisel ei püüa süüdistatav lahendada neid ühiskonnas aktsepteeritud viisil. Selle asemel rakendab ta külmavereliselt vägivalda. Tapmiskatse tehioludest (sh kavatsetud rünnak kättemaksuks oma poja vanglasse sattumise eest, rünnak avalikus kohas paljude isikute elu ja tervist ohtu seades, laskude arvukus) lähtuvalt on kohtu hinnangul tegemist teoga, mille raskus on kõnealuse süüteokoosseisu kontekstis üle keskmise. Samas arvestab kohus
lg-st 6 ja § 60 lg-st 3 juhindudes asjaolu, et tegu jäi katse staadiumisse ning mõistab karistuse alla keskmise määra. Karistust oluliselt kergendava asjaoluna tuleb käsitleda süüteo toimepanemise osalist tunnistamist ning kannatanu ja sündmust pealt näinud isikute ees vabandamist. Samas minimaalne karistus ei tule kõne alla, arvestades süüdistatava sihipärast tegutsemist ning asjaolu, et tulistamine leidis aset olukorras, kus seati ohtu paljude inimeste elu ja tervis. Eelöeldut arvestades peab kohus põhjendatuks mõista Aleksandr Gerasimovile
lg 1 ja § 25 lg 2 järgi karistuseks kaheksa aastat vangistust.
lg-s 1 sätestatud süüteo toimepanemise eest mõistetava karistuse liigi valimisel on kohus seisukohal, et Gerasimovi varasem käitumine ning teo tehiolud välistavad rahalise karistuse, kui kergemaliigilise karistuse, kohaldamise. Süüdistuse esemeks oleva tulirelva ebaseaduslik käitlemine seisnes mh ka selle kasutamises teise inimese tapmiseks. Nimetatust lähtuvalt on kahtlemata tegemist keskmisest raskema teoga ning kohtu hinnangul on karistuse eesmärkide saavutamiseks vajalik kohaldada vangistust. Samas arvestab kohus siinkohal süüdistatava poolt süü tunnistamist ning mõistab karistuse alla keskmise määra. Eelnevat arvestades peab kohus põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 1-aastast vangistust.
lg 1 kohaselt tuleb eelnimetatud karistused liita ning lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõistab kohus Aleksandr Gerasimovile liitkaristuseks 8 aastat vangistust. Kuivõrd süüdistuse esemeks olevad teod sooritati katseajal, tuleb mõistetud liitkaristus vastavalt
lg-le 2 liita Viru Maakohu 07.02.2018 kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osaga - 2 kuud ja 28 päeva vangistust – ning mõista Aleksandr Gerasimovile kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 8 aastat 2 kuud ja 28 päeva vangistust. 10 1-20-426
lg-st 1 lähtuvalt tuleb karistuse kandmise alguseks lugeda Gerasimovi kinnipidamise aeg, so 16.09.2019. Aleksandr Gerasimovile valitud tõkend, vahistamine, tuleb kuni kohtuotsuse jõustumiseni jätta muutmata.
lg 1 sätestab, et mõistes välisriigi kodaniku süüdi tahtlikult toimepandud kuriteos ja karistades teda vangistusega, võib kohus süüdlasele mõista lisakaristusena riigist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga kuni kümneks aastaks. Kui süüdlasel on Eestis koos temaga seaduslikult ühises perekonnas elav abikaasa või alaealine laps, peab kohus väljasaatmise kohaldamist oma otsuses põhistama. Aleksandr Gerasimov on XXX ning tema ütlustest nähtuvalt on tema peamine elu- ja töökoht XXX. Eestis käib ta üksnes oma pojaga aega veetmas. Süüdistatava poeg on käesoleval ajal 24-aastane (1kd, tl 114) ning on süüdistatava väitel elanud suurema osa oma elust Venemaal ning Eestis vaid viimastel aastatel. Seega puudub süüdistataval vältimatu vajadus Eesti Vabariigis viibida. Tema täisealine poeg, kes on peamiselt elanud Venemaal, saab oma isa külastamiseks minna ka Venemaale. Eelnevast lähtuvalt puuduvad antud juhul asjaolud, mis tingiks lisakaristuse kohaldamise põhistamise vajaduse. Hoolimata sellest peab kohus vajalikuks märkida järgnevat. Antud juhul on lisakaristuse kohaldamise kaalumise esmaseks põhjuseks asjaolu, et Aleksandr Gerasimovi on ka varasemalt karistatud Eesti Vabariigis kuriteo toimepanemise eest, kuid hoolimata selles on ta jätkanud kuritegelikku käitumist ja Eesti Vabariigis kehtiva õiguskorra rikkumist viisil, mis põhjustas teisele isikule raskeid kannatusi ning tingib pikaajalise vangistuse mõistmise. Sealjuures ei ole täisealise poja elamine Eestis mitte kuidagi mõjutanud teda seaduskuulekale käitumisele ja hoiduma tegudest, mis piiraks edaspidi pojaga suhtlemist. Pigem vastupidi. Süüdistuse esemeks olevad teod olid otseselt seotud tema poja ja kannatanu vahelise konfliktiga aprillis 2019 ning süüdistatava sooviga maksta kannatanule kätte selle eest, et poeg sattus vanglasse. Seega süüdistatava poja käitumine omal moel soodustas süüdistatava poolt Eestis uute kuritegude sooritamist. Neil põhjustel ei saa antud juhul lugeda perekondlike sidemete olemasolu aluseks, miks Aleksandr Gerasimovil peaks olema võimalik Eesti Vabariigis viibida. Eelnevast tulenevalt peab kohus vajalikuks mõista Aleksandr Gerasimovile lisakaristuseks Eesti Vabariigist väljasaatmise koos kümneaastase sissesõidukeeluga. Kohus rakendab lisakaristust maksimaalses määras lähtudes süüdistuse esemeks olevate tegude raskusest ja ohtlikkusest. Samuti lähtudes asjaolust, et varasem tingimisi mõistetud karistus ei pannud Gerasimovi edaspidi Eesti Vabariigis kehtivat õiguskorda järgima ning esineb oht, et vanglast vabanedes võib süüdistatav jätkata Eesti Vabariigis uute raskete kuritegude sooritamist.
lg 2 kohaselt arvutatakse väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu tähtaega süüdlase väljasaatmisest. Tsiviilhagi Kannatanu esitas kohtueelses menetluses kaks tsiviilhagi – varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Esimesel kohtuistungil kannatanu loobus mittevaralise kahju nõudest ning seetõttu jätab kohus selle hagi KrMS § 2962 lg 1 p 2 ja TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata. Samas on kannatanul soovi korral õigus pöörduda vastava nõudega uuesti kohtusse tsiviilkohtumenetluse korras. 11 1-20-426 Kannatanu esitas varalise nõude summas 73,08 eurot, mis seisnes tervisekahjustuse tõttu tekkinud ravikuludes ning esitas nõude aluseks olevad kuludokumendid (1kd, tl 13-26). VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Sama seaduse § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muu hulgas siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Eelnevalt tuvastas kohus, et kannatanule tekitati eluohtlik tervisekahjustus ning selle pani toime Aleksandr Gerasimov. Nimetatud asjaolu ei eita ka süüdistatav ise. VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Tulenevalt VÕS § 127 lg-st 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Varalise kahju tõendamiseks esitas kannatanu kehavigastuse tõttu tekkinud ravikulusid tõendavad arved kokku summas 73,08 eurot. Vaidlust ei ole selles, et kannatanule kehavigastused tekitati ja nende tekitajaks oli süüdistatav. Vaidlust ei ole ka selles, et vigastuste tõttu oli kannatanul vaja osta ravimeid ning käia korduvalt arsti vastuvõttudel. Kohtuistungil võttis süüdistatav kannatanu varalise kahju nõude õigeks. Tulenevalt TsMS § 440 lg-st 1 on kohus hagi õigeksvõtuga seotud ning rahuldab õigeksvõtu korral hagi. Neil asjaoludel rahuldab kohus kannatanu hagi varalise kahju nõudes summas 73,08 eurot. Arvestades asjaolu, et kohus mõistab süüdistatavale karistuseks pikaajalise vangistuse, puudub kohtul veendumus, et ta asub nõuet vabatahtlikult täitma. Nimetatust lähtuvalt ning juhindudes KrMS § 306 lg 1 p-st 12 arestib kohus hagi tagamiseks Aleksandr Gerasimovilt ära võetud sularahast 73,08 eurot. Ülejäänud süüdistatavalt ära võetud sularaha kuulub süüdistatavale tagastamisele. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha, ekspertiisi kulud ning kaitsjatasud. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava isikut arvesse võttes selliseid asjaolusid, mis tingiks väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude osalise riigi kanda jätmise. Riigi kanda tuleb jätta üksnes ambulatoorse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi (ekspertiisiakt nr 89) kulu summas 380 eurot, kuivõrd nimetatud ekspertiisi tellimine ei olnud tingitud menetluse esemeks olevate kuritegude tõendamisvajadusest. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude maksmise ajatamine ühele aastale. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele sundraha 1460 eurot. Lisaks tuleb KrMS §-dest 175 ja 180 lähtudes mõista süüdistatavalt välja määratud kaitsjale makstud tasud summas 740,41 eurot. Samuti kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele tulirelva ekspertiisi kulu (ekspertiisiakt nr 19-TB0095) summas 420 eurot, lasujäägi ekspertiisi kulu (ekspertiisiakt nr 19E-AE0002) summas 720 eurot ning isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu (ekspertiisiakt nr 19E-IDI0070) summas 84 eurot. Kohus annab süüdistatavale õiguse tasuda väljamõistetud menetluskulud (summas 3424,41 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe aasta jooksul. 12 1-20-426 Asitõendid Kohtule esitatud elektroonilised andmekandjad (14 plaati) jätab kohus KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. Kohus määrab kohtuotsuse jõustumisel hävitada - DNA puuteproov, kaapeproovid, suitsukoni, lasujäägi proovid ning pael. Kohtuotsuse jõustumisel tuleb omanikule või seaduslikule valdajale tagastada alljärgnevad esemed: - nuga vutlariga, õhupüstol Gletcher PM; - käeraua võtmed, Sim kaardi alused 2 tk, Sim kaardi alus koos Sim kaardiga, Sim kaardid 7 tk, Micro SD ja lugeja; - musta värvi jope, sinist värvi T-särk, sinist värvi sviiter, minigripp kilekott koos isiklike asjade üleandmise vastuvõtmise aktiga, spordijalatsid, aluspüksid, sokid, spordipüksid, spordipüksid Umbro, spordijalatsid, sinine spordikampsun, Maxima kilekott. Lisaks eelnevale tuleb Aleksandr Gerasimovilt leitud ning äravõetud ja Rahandusministeeriumi kontole kantud sularahast tagastada kohtuotsuse jõustumisel selle omanikule või seaduslikule valdajale, s.o Aleksandr Gerasimovile 134,83 eurot, 4000 rubla ning 2 USD. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Liina Piirisalu rahvakohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Alevtina Jermakova rahvakohtunik 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.