← Eesti

2-20-7907/24

Obsah (11)§ 1§ 2§ 24§ 25§ 29§ 31§ 34§ 8§ 19§ 7§ 26

2-20-7907 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtujurist Maarja Kadakas Määruse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2021, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-7907 Tsiviilasi T

) § 5 sätestab, et võlgade ümberkujundamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui

ist ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 6.

§ 1

lg 1 sätestab, et seaduse eesmärk on makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve.

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudub vaidlus, et võlgnik on makseraskustes isik

§ 1lg 1 mõttes.

7.

§ 2

lg 1 sätestab, et võlgade ümberkujundamise menetluses võimaldatakse võlgnikule rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. Sama sätte lg 3 kohaselt saab ümber kujundada sissenõutavaks muutunud kohustusi. Lisaks saab käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud tingimustel ümber kujundada kestvuslepingust tulenevaid kohustusi, mis tekivad või muutuvad sissenõutavaks pärast võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist. 8.

§ 24

lg 1 sätestab, et kohus kinnitab võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud.

§ 24lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega nõustus vähemalt 4

(6)2-20-7907 pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Käesoleval juhul taotleb võlgnik 10 erineva võlausaldaja nõude ümberkujundamist, kellest ümberkujundamise osas ei ole ükski sisulist vastuväidet esitanud.
  1. Kohus on seisukohal, et ümberkujundamiskava kinnitamine võlgniku poolt taotletud viisil ei ole võlausaldajate huvisid ülemäära kahjustav ning tagab võlausaldajatele nende kohustuse täitmise mõistlikus ulatuses. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast otsustab kohus kava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on avaldaja kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodu õigustab mõningal määral võlausaldajate õiguste tahaplaanile jätmist (RKTKm 3-2-1-28-13, 10.04.2013, p. 16). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei satu võlausaldajad võlgade ümberkujundamise korral oluliselt halvemasse olukorda, kui pankrotimenetluse korral, vastupidi, nende nõuded saavad peaaegu terves ulatuses tasutud. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul täidetud eeldused ümberkujundamiskava kinnitamiseks. Võlgnik on kavas taotlenud alustada osamaksete tegemist alates novembrist 2020, kuid kuna kohtul võttis dokumentide kättetoimetamine võlausaldajatele rohkem aega ning lisaks esitasid võlausaldajad oma seisukohad, siis määrab kohus, et maksete tegemise aeg algab järgnevast kuust ehk veebruarist
  2. 10.

§ 25

lg 1 p-dest 2 ja 3 tulenevalt tuleb kohtul enne võlgade ümberkujundamiskava kinnitamist kontrollida, kas võlgade ümberkujundamiskava täitmine on võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline ning ega võlgnik pole tahtlikult või raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta. Ümberkujundamiskava kohaselt on võlgniku keskmiseks sissetulekuks ca 1500 eurot kuus. Võlgniku maksevõimet arvesse võttes on ümberkujundamiskava koostatud selliselt, et kogu kava kehtivuse perioodil tuleb võlgnikul võlausaldajatele (sh. tagatisega nõude katteks) tasuda 703-706 eurot kuus. Võttes arvesse võlgniku ja nõustaja poolt avaldatud selgitusi, peab kohus kava täitmist tõenäoliseks. 11. Eeltoodust tulenevalt kinnitab kohus võlgniku ümberkujundamiskava käesoleva kohtumääruse resolutsioonis märgitud viisil. 12. Kohus pöörab tähelepanu

§ 29

lg-le 4, mille kohaselt on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega ümber kujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna.

§ 31

lg 1 sätestab, et ümberkujundamiskava kehtivuse ajal ei saa esitada hagiavaldust ega avaldust hagita menetluse nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib. 13.

§ 34lg 1 kohaselt teostab järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle kohus.

Sama sätte lg 3 kohaselt esitab võlgnik iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajatele aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Eeltoodust tulenevalt tuleb võlgnikul esitada iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule aruanne selle kohta, kas ja kuidas on ta ümberkujundamiskava täitnud. Samuti tuleb aruandes välja tuua andmed oma varalise seisu kohta. Esimest korda tuleb aruanne esitada 15.01.2022. 14.

§ 8lg 1 kohaselt kannab võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgnik.

Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. 5

(6)2-20-7907 15.

§ 19lg-st 6 lähtuvalt kohaldatakse nõustajale saneerimisseaduse (San

S) §-des 17–19 saneerimisnõustaja kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Nõustajale ei kohaldata tsiviilkohtumenetluse seadustikus nõustaja kohta sätestatut. SanS § 18 lg 2 kohaselt on saneerimisnõustaja vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel saneerimisnõustajal õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma ülesannete täitmise eest. SanS § 18 lg 3 lause 1 kohaselt otsustab saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitise suuruse kohus saneerimisnõustaja vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel saneerimisnõustaja tegevuse ja kulutuste aruande alusel.

§ 19

lg 5 sätestab, et nõustaja tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra ning tasu piirmäärad protsentides kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  1. Justiitsministeeriumi 04.04.2011 määruse nr 21 „Võlgade ümberkujundamise menetluses nõustaja tasu ja tasu piirmäärad ning hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ § 2 lg 4 alusel arvestab kohus tasu määramisel nõustaja ülesannete mahtu ja keerukust ning nõustaja teadmisi ja kogemusi. Tasu määramisel võib kohus lähtuda ka füüsilisest isikust ettevõtja võlgniku tegevusalast, võlausaldajate arvust, ümberkujundamiskavas osalevate võlausaldajate arvust, nõustaja kutseoskusest, mis on vajalik ümberkujundamiskava koostamiseks ja võlausaldajatega suhtlemiseks, võlgade ümberkujundamise menetluse tulemuslikkusest ning muudest asjaoludest. Määruse § 3 lg 1 kohaselt makstakse nõustajale võlausaldajatega läbirääkimiste ettevalmistamise, läbirääkimiste pidamise, ümberkujundamiskava koostamise ja kohtu poolt määratud ülesannete täitmise eest tunnitasu, mille alampiir on kümme protsenti töötasu alammäärast kuus ja ülempiir kakskümmend protsenti töötasu alammäärast kuus. Tunnitasu arvutatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse
  2. juuni
  3. a määrusele nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine”. Määruse § 5 lg 2 lause 1 sätestab, et kohus kontrollib nõustaja kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust, õigsust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019.a määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt on töötasu alammäär
  4. aastal 584 eurot.
  5. Nõustaja on oma ametiülesannete täitmisele kulutanud kokku 14 tundi arvestusega 60 eurot tunnis, millest tulenevalt kujuneb nõustaja tasuks 840 eurot. Kohus on seisukohal, et taotluses märgitud nõustaja tegevused on olnud põhjendatud, vajalikud ja proportsioonis tehtud töö mahuga. Nõustaja nimetatud ajakulu on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus nõustaja tasuks 840 eurot, mis tuleb nõustajale tasuda võlgniku poolt makstud nõustaja tasu ettemaksust nõustaja poolt märgitud pangakontole. 18.

§ 7

lg 1 kohaselt on määrus, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse, kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle edastamisest võlgnikule. 19.

§ 26

kohaselt toimetatakse määrus, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse, kätte võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse. Ümberkujundamiskava kinnitamise määrus tehakse ka avalikult teatavaks ja avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Brügel kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.