Obsah (13)

§ 635§ 100§ 9§ 16§ 20§ 11§ 637§ 76§ 82§ 638§ 644§ 77§ 6

2-21-1503 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 20. mai 2021. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-150

§ 635lg.1 tähenduses.

Osundatu kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja võttis endale kohustuse kõrvaldada kostja autol tellija poolt kirjeldatud viga (vead), mis põhjustasid auto dünaamika halvenemise. Kostja tellijana võttis endale kohustuse tasuda lepingutasu, mille kujunemine oli talle varasematest tellimustest teada ja mille kohta oli ja on teave üleval ka hageja kodulehel: autode remonttöö teostamise hind on 35 eurot tunnis, millele lisanduvad kasutatud varuosade ja tarvikute hind ja alltöövõtjate tasude hind. 6. Hageja oli kokkulepitud töö teinud, kostja tuli remonditud autole järele, võttis töö vastu ning lahkus hageja töökojast ilma tasu maksmata. Kostja rikkus tasu maksmise kohustust. Kohustuse rikkumise mõiste avab

§ 100

. Osundatu kohaselt on kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hageja nõuab käesoleva hagiga kostjalt kohustuse täitmist, töövõtulepingu tasu maksmist. Kostja vastus

1. Kohtule 16.03.
2. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Esimest korda hageja käis kostja juures autoservises 15.09.2020 jahutusvedelikuflans vahetuses, mis asub siselaskekollektori all. Selleks, et seda vahetada on tarvis eemalda kogu turbo vaakumsüsteem. Järgmisel päeval hageja helistas kostjale ja teavitas, et auto on valmis. Kuna kostjal ei olnud aega autole järgi minna, läks autole 16.09.2020 järgi kostja abikaasa O F ik. xxxx. Ta võttis auto ära ning kohapeal tasus sularahas 200 eurot. Just sellise summa nimetas hageja kostja abikaasale. 18.09.2020 läks kostja autoga sõidule. Rooli istus kostja sõber ja koheselt ütles kostjale, et auto ei sõida nagu peaks. 19.09.2020 kostja helistas hagejale servisesse ja ütles, et auto ei kogu pöördeid nagu ta seda tegema peaks ja hageja vastas, et kostja tooks talle auto 22.09.2020 ülevaatusele.
3. Edaspidi keegi ei teavitanud ega lepingud kostjaga kokku remonttöödest, tasumise tingimustest jne. Teisisõnu tuleb välja, et poolte vahel puudus kokkulepe ning igasugune sõlmitus leping antud auto remonttööde teostamiseks nii nagu puudus ka kostja nõusolek ükskõik milliste remonttööde tasumise kohta, mis oleks temaga eelnevalt kokku lepitud. Kui toetuda faktile et auto oli 22.09.2020 viidud servisesse kontrollimaks kas jahutusvedelikuflansi vahetus, mis asub sisselaskekollektori all, on teostatud, kuid mitte remondi teostamiseks, mida hageja justkui tegi ja mille tasu nüüd hageja nõuab. Sellel põhjusel Kostja palub kohtul kohtuselgitamise kohustuse raames ja lähtudes TsMS § 230 lg 2 teisele lausele teha ettepanek hagejale esitada kohtule tõendid, mis kinnitavad hageja väidet hagiavalduse punktis 1.
4. selle kohta, et hageja tegi muude tööde hulgas ka autol paikneva kolmest turbokompressorist väikesele turbole remondi ja keskmisele turbole kontrolli (mõlemal juhul oli vajalik turbo eemaldamine mootorilt ja nende hilisem paigaldus mootorile);
5. Vastavalt

§ 9

lg 1 leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega antud asjas on oluline selgeks teha kas hageja poolt oli tehtud pakkumus (ofert)

§ 16

lg 1 mõistes ja kas kostja poolt oli 3 antud nõustumus (aktsept) selle pakkumisele

§ 20lg 1 mõistes.

Kostja rõhutab, et hageja poolt ei ole tulnud pakkumist remondi kohta, mille peale kostja andis sellele omapoolt nõusoleku. Sellel põhjusel kostja palub kohtul kohtuselgitamise kohustuse raames ja lähtudes TsMS § 230 lg 2 teisele lausele teha ettepanek hagejale esitada kohtule tõendid, mis kinnitavad hageja väidet hagiavalduse punktis 1.4., selle kohta, et poolte vahel oli kokkuleppe, et turbokompressorite remondi ja kontrolli töö tasu summas 520 eurot tasub hageja ja samuti tõend, et see arve oli tasutud ning esitada tõendid, mis kinnitavad hageja väidet hagiavalduse punktis 1.4., selle kohta, et poolte vahel oli kokkuleppe, et kostja annab nõusoleku autolt maha monteeritud turbokompressoride remondimiseks ja kontrollimiseks sellele tööle spetsialiseeritud äriühingus Xxxx OÜ-s ning selle töö hind oli kooskõlastatud kostjaga. 10. Kui lähtuda hageja väitest selle kohta, et „Kostja tellijana võttis endale kohustuse tasuda lepingutasu, mille kujunemine oli talle varasematest tellimustest teada ja mille kohta oli ja on teave üleval ka hageja kodulehel: autode remonttöö teostamise hind on 35 eurot tunnis, millele lisanduvad kasutatud varuosade ja tarvikute hind ja alltöövõtjate tasude hind“ (hagiavalduse punkt 2.1), siis kostja juhib kohtu tähelepanu sellele, et

§ 11

1 järgi püsiv andmekandja on vahend, mis võimaldab isikul säilitada isiklikult temale suunatud teavet nii, et see on teabe otstarbele vastava aja jooksul kättesaadav ja muutmata kujul taasesitatav. Seega antud asjas hageja ei ole põhistanud kuidas tema esitas kostjale teavet hinnakujundamise kohta. Väär on aga hageja seisukoht selles osas, et kostja võttis endale kohustuse tasuda lepingutasu või teised tasud. Kostjal oli kõik tasutud 16.09.2020 seisuga. Sellel põhjusel kostja palub kohtul kohtuselgitamise kohustuse raames ja lähtudes TsMS § 230 lg 2 teisele lausele teha ettepanek hagejale esitada kohtule tõendid, mis kinnitavad hageja väidet hagiavalduse punktis 2.

1. selle kohta, et kostja tellijana võttis endale kohustuse tasuda lepingutasu ja tõendid, mis kinnitavad, et lepingutasu hinna kujunemine oli kostjale varasematest tellimustest teada. Kohtu põhjendused
2. 16.04.
3. a määrusega määras kohus lahendada tsiviilvaidlus kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
4. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 22.09.
5. a suulise töövõtulepingu sõiduauto xxxx (riiklik numbrimärk xxxx) diagnostikaks ja selle käigus avastatud vigade kõrvaldamise vajalike tööde teostamiseks.
6. Vastavalt võlaõigusseaduse (

) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja leiab, et töövõtja tasunõue on muutunud kooskõlas

§ 637lg 3 sissenõutavaks.

Kostja sai sõiduki töökojast ja soovis kontrollida hageja töö tulemuslikkust. Kostja sõidukiga töökotta tagasi ei tulnud. 13.11.

1. a edastas hageja kostjale teostatud tööde eest arve nr 131120000333 summas 1 522,50 eurot. Kui hageja esitas kostjale rahalise kohustuse täitmise nõude, keeldus kostja arve tasumisest, kuna remondi tegemise aeg on tema hinnangul ülearu pikk. 4
2. Kostja ei eita arve tasumata jätmist. Kostja hinnangul ei ole lepingut sõlmitud, samuti puudub kokkulepe hinna osas.
3. Kohtu hinnangul ei ole kostjal põhjust teostatud tööde eest tasumisest keelduda. Kohus ei pea eluliselt usutavaks kostja väiteid selle kohta, et kostja ei sõlminud hagejaga lepingut diagnostika ja vajalike remonttööde teostamiseks. Käesolevas menetluses puuduvad tõendid selle kohta, et sõiduk xxxx (riiklik numbrimärk xxxx) oleks hageja töökojas olnud omaniku tahte vastaselt. Võlaõigusseaduse (

) §§ 8 lg 1 ja 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohtule on esitatud tõendid, millest nähtub kostja kinnitus selle kohta, et tema ise tõi sõiduki hageja töökotta. Kostja kinnitusel ta helistas töökotta ja sai teada, milliseid töid sõidukile teostati. Kostja nõustus nendega. 16.

§ 76

lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et hageja on oma lepingulised kohustused täitnud. Hageja on teostanud väikese turbo HD1 remondi ja keskmise turbo HD2 kontrolli. Kompressorite remondi eest tasus hageja kostja eest Xxxx OÜ-le 520 eurot (tl 14 pöördel). Kuivõrd kostja sõidukilt oli omavoliliselt eemaldatud oluline DPF heitgaaside peentahmafilter, paigaldas hageja õhufiltri ja õhuklapi. 17.

§ 637

lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Riigikohus on oma 28.06.1998. a lahendis 3-2-183-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (so lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele). Kohus peab seega kindlaks tegema, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kas kostja on esitanud hageja nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku. 18.

§ 638

järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.

§ 638

teise lause järgi tuleb töövõtjal tõendada, et töövõtja on tööd üleandmiseks tellijale esitanud. 5

1. Puudub vaidlus selles, et kostja sai hageja töökojast sõiduki
2. a 46 nädala alguses ja sõitis sellega proovisõitu tegema, kontrollimaks hageja töö kvaliteeti. Kohtu hinnangul on seega tõendatud, et töövõtja esitas töö üleandmiseks tellijale. Puudub vaidlus selles, et kostja sõidukiga töökotta ei naasnud.
3. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama

§ 644lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist.

Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse

§ 76

lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Käesolevas menetluses puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks tööde osas mõistliku aja jooksul pretensioone esitanud.

§ 77

lg 1 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Kohtu hinnangul on töövõtja seda ka teinud.

1. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohtu hinnangul on kostja jätnud oma vastuväited põhjendamata ning tõendamata. Eeltoodust tulenevalt on kostja alusetult keeldunud hageja poolt kostjale 13.11.
2. a väljastatud arve nr xxxx tasumisest, vaidlusalused tööd tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks ning hageja arvest nr xxxx tulenev tasunõue on sissenõutavaks muutunud.
3. Vastavalt TsÜS § 138 lg 2 ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-137-10 märkinud, et hea usu põhimõtte funktsiooniks on lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine.

§ 6

lg 1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ning lg 2 kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu. Heas usus käitumist on defineeritud ka kui käitumist, mis ei ole vastuoluline, kus peetakse kinni lubadustest, kus hoidutakse ebamõistlikult kahjustavate tingimuste pealesurumisest ja kus täidetakse ka neid kohustusi, milles ei ole otse kokku lepitud, kuid mis kuuluvad lepingu sisusse selle õiglase tõlgendamise tulemusel (vt Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, Tln 2010 lk 417). Kohtu hinnangul on kostja proovisõidu ettekäändel hageja töökojast lahkudes käitunud vastuolus hea usu põhimõttega.

1. Kostja on esitanud taotluse kohtuistungi korraldamiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks. Kohus jätab kostja taotlused rahuldamata. TsMS § 405 lg 1 p 7 kohaselt võib kohus lihtmenetluses loobuda kohtuistungi pidamisest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ei pea isiku ärakuulamiseks pidama kohtuistungit. Kohtu hinnangul ei pea ärakuulamine tingimata olema suuline. Kostjal on käesolevas menetluses olnud piisav võimalus esitada kirjalikke seisukohti. Tunnistajate ülekuulamine ei ole käesoleval juhul samuti vajalik ega põhjendatud. O F väidetava 200 eurose remonditasu maksmise osas ei ole vaidlust. Hageja kinnitab sellise summa saamist töö eest, millega likvideeriti 14.09.
2. autol jahutusvedeliku leke. Hageja vaidleb tunnistaja ülekuulamisele vastu põhjusel, et D Z väidetavad ütlused, et autol „puudus veojõud“, ei ole kostja esitatud faktiväite mõttes vaja eraldi tõendada. Hageja kinnitab, et sellele autole pärast 1 400 km läbimist järgmise remondi tegemise kokkulepe sai sõlmitud 6 22.09.2020 just seetõttu, et kostja kurtiski auto halva dünaamika üle (so. auto veojõu, liikumiskiiruse, kiirenduse, väändemomendi jm parameetrite häire olemasolu). Hageja tuvastas häire põhjused ja kõrvaldas need ja kostja võttis tehtud töö vastu. Kostja enda faktiväitega tekib küll viimase tunnistaja ütlustes teatav vastuolu, sest kostja ise väidab viimases menetlusdokumendis, et teise remondi töö kokkulepet ei olnud, kuna ta tahtis vaid lasta kontrollida kas esimese remondi töö, so. jahutusvedeliku flants sai ikkagi ära vahetatud või mitte. Kontrollimisel selgus, et oli vahetatud (aga sellest kontrollimisest auto dünaamika ei paranenud. Kohus nõustub hageja vastuväidetega. Menetluskulude jaotus
3. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
4. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
5. Hageja on tasunud riigilõivu summas 225 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 1 522,50 eurot tasumisele riigilõiv 225 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 225 eurot.
6. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud kokku summas 1 536 eurot. Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust kokku 9,6 tundi. Hageja kasutas esindaja teenust hagiavalduse koostamiseks, kohtunõuete täitmiseks. Lisaks on hagejal tekkinud tõlkekulu 72 eurot.
7. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 160 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 160 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt 7 mõistlikuks peetud tunnihinda. Hageja on esitanud ka taotluse TsMs § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 8