2-20-16757/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Määruse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-16757 Kohtuasi XXi hagi YYi vastu kahju hüvitamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 07. jaanuari 2021 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XXi määruskaebus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja XX (isikukood xxxxxxxxxx) esindajad ringkonnakohtus Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta Harju Maakohtu 07. jaanuari 2021 määrus muutmata. 2. Jätta XXi määruskaebus rahuldamata. 3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud XXi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 4. Vabastada XX käesolevalt määruskaebuselt tasumisele kuulunud riigilõivu summas 50 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. 5. Jätta rahuldamata XXi taotlus tsiviilasjas nr 2-20-16757 riigi õigusabi saamiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 1. XX (hageja) esitas 13.11.2020 Harju Maakohtule hagi YYi vastu kahju hüvitamise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista varalise ja mittevaralise kahju hüvitise. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse riigilõivust vabastamiseks. Samuti esitas hageja hagiavaldusega järgmised taotlused: 1.1 tuvastada, et Xxxxxxxx prefektuuri Xxxxxx politseijaoskonna menetlusgrupi uurija YY jätab isiku poolt 24.08.2017 esitatud kuriteoteate nõuetekohaselt menetlemata; 1.2 tuvastada, et Xxxxxxxx Ringkonnaprokuratuuri prokurör WWi hinnangul ei ole isiku pöördumist lahendatud nõuetekohaselt; 1.3 tuvastada, et YY jätab 24.08.2017 isiku poolt esitatud kuriteoteate menetlemata ebaseaduslikult, tahtlikult, ettekavatsetult, kuna see on ainuke loogiliselt tõene selgitus YY tahtlikule tegevusele; 1.4 tuvastada, et isik esitab Xxxxxx PPA-le 24.01.2020 kuriteoteate YY süülise, tahtliku tegevuse kohta ja PPA talituse juht WW käsitleb isiku kuriteoteadet kui kaebust, vaatamata prokurör WWi hinnangule. Maakohtu lahend 2. Harju Maakohus jättis 07.01.2021 määrusega menetlusabi taotluse rahuldamata ja keeldus hagi menetlusse võtmisest. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohus märkis, et rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 3. Maakohus tugines tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p-dele 9,10 ja 11. Maakohus leidis, et hagiavalduse pinnalt jääb ebaselgeks asja põhisisu, hagi aluseks olevad faktilised asjaolud, selgelt väljendatud taotlused ja nõuded. Hageja ei ole hagiavalduses välja toonud, millised tõendid kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Hageja ei ole hagiavalduses märkinud kostja(

1. te)isikukood(
2. e)või sünniaeg(
3. u)ja aadress(e). Kui hageja ei tea kostja(
4. te)aadressi või muid andmeid, tuleb hagis märkida, mida ta on teinud andmete teadasaamiseks. Kohtule ei nähtu, et hageja oleks tasunud esitatud nõuetelt riigilõivu. Maakohus leidis, et esitatud hagiavaldus on nii ulatuslike vormiliste ja sisuliste puudustega, et mõistlik ei ole anda tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda. 4. Samuti tugines maakohus TsMS § 371 lg 1 p-le 1, kuna maakohus ei ole pädev asja lahendama. Kuigi kohtule jäävad hageja nõuded ja asjaolud ebaselgeks, on võimalik esitatud hagiavalduse pinnalt järeldada, et hagejal on kaebusi politsei ja/või prokuratuuri tegevuse kohta. Kohus märgib, et isikul on kriminaalmenetlusseadustiku kohaselt õigus esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. Kriminaalmenetluse saab kriminaalmenetluse seadustiku järgi alustada uurimisasutus või prokuratuur. Juhul, kui isik soovib kaevata riigiasutuse või ametniku tegevuse üle, tuleb isikul pöörduda halduskohtu poole. Hageja poolt välja toodud asjaolude kirjeldusest nähtub, et tema õigused võisid olla rikutud avalikõiguslikus suhtes, kus tekkinud vaidluste lahendamine on halduskohtu pädevuses. Maakohus ei ole pädev lahendama uurimisasutuse menetlustoimingute peale esitatud kaebusi või avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusi. 2 5. Menetlusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et kavandatav menetluses osalemine ei ole edukas ning hageja võimalus oma õiguste kaitseks tsiviilkohtumenetluses on ilmselt vähene. Määruskaebus 6. Hageja esitas 18.01.2021 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt on maakohus valesti leidnud, et hagi sisu ja asjaolud ei ole selged ega arusaadavad. Haldusmenetluses ei saa asja lahendada ning riigivastutuse seaduse alusel ei saa samuti menetlust alustada. PPA ametnikud ütlevad, et YY on tegutsenud eraviisiliselt. 7. Hageja taotles menetlusabi riigilõivu tasumiseks, lisaks riigi õigusabi. Menetluse edasine käik 8. Maakohus vabastas 28.01.2021 määrusega hageja määruskaebuse esitamisel riigilõivu summas 50 eurot tasumisest. 9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused 10. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust TsMS § 667 lg 2 järgi tühistada, mistõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. 11. Maakohus on õigesti leidnud, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel, kuna asja ei saa lahendada tsiviilkohtumenetluses. TsMS § 1 sätestab, et tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Hageja heidab politseiametnikule ette tegevusi, mida viimane tegi oma ametiülesande raames ning nõuab ka kahju hüvitamist, mis hagiavalduse kohaselt tekitati temale ametiülesande täitmisel. Sellises olukorras ei ole tegemist eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega, vaid avalik-õiguslikust suhtes tekkinud vaidlusega. Sellist vaidlust ei vaadata läbi tsiviilkohtumenetluse korras, mistõttu keeldus maakohus põhjendatult hagiavalduse menetlusse võtmisest. Sellest tulenevalt puudus maakohtul alus rahuldada ka menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks hagiavalduse esitamisel. 12. Hageja taotles määruskaebuses riigi õigusabi. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 2 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Kuna asi ei kuulu tsiviilkohtumenetluse pädevusse, siis ei ole hagejal õigust, mille kaitsmiseks tsiviilkohtumenetluses riigi õigusabi taotleda. Seega jätab ringkonnakohus hageja taotluse käesolevas tsiviilasjas riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. 13. Määruskaebuse rahuldamata jätmisel jäävad määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda. Kuna teisi menetlusosalisi ei ole asja kaasatud, siis puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud. 14. Harju Maakohtu 28.01.2021 määrusega anti hagejale menetlusabi ning ta vabastati määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 euro tasumisest. TsMS § 190 lg 3 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata või 3 läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Vastavalt TsMS § 190 lg 7, käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Ringkonnakohus leiab, et hageja majanduslikust seisundist tulenevalt tuleb ta TsMS § 190 lg 7 alusel vabastada riigilõivu 50 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu 4