) § 23 järgse koduse testamendiga. 9. Tulenevalt
lg-s 3 sätestatud tunnistajate allkirja tõendamisfunktsioonist on testament iseseisvaks dokumentaalseks tõendiks, mis tõendab testamendi allakirjutamist AA poolt. Kuna RRi ärakuulamise protokoll, tunnistajate RRi ja VV ütlused, ekspertide EE ja KKi ekspertarvamus ja ütlused on vastuolulised ja vastuolu ei ole võimalik kõrvaldada muid tõendeid hinnates, tuleb jätta eelnimetatud tõendid arvestamata osas, mis puudutab vaidlusküsimust, kas AA on testamendi allkirjastanud. Hageja ei ole tõendanud hagi aluseks olevat faktiväidet, et pärandaja ei allkirjastanud testamenti. 10.
lg 2 kohaselt peab testaator tunnistajatele teatama, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Ei ole nõutav, et tunnistajad teaksid testamendi sisu.
lg 2 mõistes teatamine on testaatori tahteavaldus, mille testaator võib teha ka kaudse tahteavaldusena. 11. Tunnistaja RRi ärakuulamise protokolli ja ütlustega on tõendatud, et pärandaja ei teinud otsest tahteavaldust ega teatanud tunnistajatele sõnaselgelt, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Tunnistaja avaldas, et pärandaja midagi sellist ei teatanud. Tunnistaja VV ei andnud ütlusi, millest nähtub otsese tahteavalduse tegemine või mittetegemine. Seega on tunnistajate ütlustega tõendatud, et pärandaja ei teinud kaudset tahteavaldust, st tegu, millega pärandaja avaldas tunnistajatele, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Selliseks teoks ei saa pidada testamendi allkirjastamist testaatori poolt, sest vastasel juhul muudaks see
Tunnistajate ütlustest ei nähtu ühtegi pärandaja tegu, mida oleks võimalik tõlgendada kaudse tahteavaldusena. Kuna testamendi tegemisel on rikutud vorminõudeid, on see tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 alusel tühine.
lg-t 2 ebaõigesti, leides, et tunnistajate teavitamisnõude täitmiseks ei pidada testamendi allakirjutamist testaatori poole. Selline käsitlus läheb vastuollu Riigikohtu seisukohaga, mille kohaselt on
lg 2 esmane eesmärk see, et testaator teadvustab endale, et ta avaldab oma viimset tahet. Tunnistajate teavitamine koduse testamendi tegemisel ei ole eesmärgiks omaette, seda eriti testamendi kehtivuse seisukohast. Vastasel juhul ei oleks seadusandja koduse testamendi teise liigina sätestanud omakäeliselt kirjutatud testamenti, kus tunnistajaid ei pea juures olema.
) § 23 järgse koduse testamendiga. Ringkonnakohtus on jätkuvalt vaidlus testamendi kehtivuse üle. 26. Maakohtus ei olnud vaidluse all asjaolu, et AA oli testamendi tegemise ajal teo- ja otsustusvõimeline. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlustatud ka maakohtu seisukohta, et tulenevalt
lg-s 3 sätestatud tunnistajate allkirja tõendamisfunktsioonist on testament iseseisvaks dokumentaalseks tõendiks, mis tõendab testamendi allakirjutamist AA poolt ja hageja ei ole vastupidist tõendanud. 27. Maakohus rahuldas testamendi tühisuse tuvastamise hagi, leides, et testamendi tegemisel on rikutud
lg-s 2 sätestatut, mille kohaselt peab testaator tunnistajatele teatama, et 4 nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Maakohus põhjendas oma seisukohta üksnes sellega, et pärandaja ei teatanud tunnistajatele sõnaselgelt, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet, samuti ei nähtu tunnistajate ütlustest ühtegi pärandaja tegu, mida oleks võimalik tõlgendada kaudse tahteavaldusena ja selliseks teoks ei saa pidada testamendi allkirjastamist testaatori poolt. Tunnistajate ütlustele maakohus selle järelduse tegemisel sisulist hinnangut ei andnud, millega rikkus menetlusnorme. 28.
lg 2 oluline eesmärk on see, et testaator teadvustab endale, et ta avaldab oma viimset tahet. Selle sätte eesmärk on ka teavitada ja hoiatada tunnistajaid, et nad on kutsutud tunnistajaks testamendi tegemise juurde ja et testaator avaldab selles oma viimset tahet. Tunnistajate teavitamise eesmärgiks on see, et tunnistajad saaksid aru, et testaator kirjutab alla oma testamendile ning et ta on teo- ja otsustusvõimeline. Tunnistajad peavad üheaegselt tajuma, millele testaator alla kirjutab. Oluline on see, et tunnistajad teavad kinnitada, et testaator otsustus- ja teovõimelisena sai aru, et ta kirjutab alla oma testamendile. 29. Tunnistajate teavitamine on testaatori tahteavaldus. Tahteavalduse võib TsÜS § 68 lg 1 kohaselt teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Tahteavaldus võib olla ka kaudne. TsÜS § 68 lg 3 järgi on kaudne tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet kaasa tuua õiguslik tagajärg. Seega peab
lg 2 kohaselt testaator tunnistajaid teavitama küll ise oma tahtest, kuid pärimisseadus ei välista, et ta ei võiks teha seda ka muul viisil kui suuliselt või kirjalikult, sealhulgas teoga (vt ka Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-23-08, p-d 14 ja 15; nr 2-17-5110, p 19).
Samuti on tõendatud, et testaator oli endale teadvustanud, et ta kirjutab alla oma testamendile, s.o avaldab oma viimset tahet pärandada oma vara hõimlasele, s.o kostjale ning ta oli teo- ja otsustusvõimeline.
lg 1 sätestatud nõude rikkumise kohta, mille kohaselt peab testaator märkima testamendi tegemise kuupäeva ja aasta, jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta. Hageja ei ole põhjendanud uute asjaolude esitamise lubatavust apellatsioonimenetluses. Samuti jätab ringkonnakohus tähelepanuta hageja väited selle kohta, et testaator ei osanud piisavalt eesti keelt. Hageja loobus sellele asjaolule tuginemisest 12.11.2018 istungil, mille tõttu jättis kohus rahuldamata ka kostja taotlused tunnistajate ülekuulamiseks, kelle ütlustega ta soovis tõendada vastupidist (II kd lk 69-70). Apellatsioonimenetluses ei saa arendada maakohtus peetud vaidlust edasi ega laiendada vaidlust võrreldes sellega, millises ulatuses seda peeti maakohtus. 36. Kuna ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse ja mõlemad hageja nõuded jäävad lõppkokkuvõttes rahuldamata, jäävad kõik maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. 37. Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks TsMS § 174 lg 4 järgi § 177 lg-s 2 sätestatud korras pärast kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.