Obsah (7)

§ 657§ 652§ 654§ 634§ 251§ 171§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-20-7241 Otsuse tegemise aeg ja koht 04. juuni 2021, Tallinn Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Täna

) § 251 lg-le 1 tunnistajana üle kuulata. Kuna PP ütlustega ei ole asja lahendamisel võimalik arvestada, puuduvad tõendid, millele kohus oma järeldused rajas. 5

1. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, kui leidis, et kinkelepingu ülesütlemise materiaalsete eelduste kontrollimisel on oluline see, kas PP kasutas tema kasuks seatud isiklikku kasutusõigust eesmärgipäraselt või mitte.
2. Maakohus ei analüüsinud jämedat tänamatust lähtuvalt kinkija (hageja) subjektiivsest hinnangust ja jättis arvestamata VÕS § 267 p-s 1 sätestatud kinkijat kaitsva eesmärgi. Arvestades asja lahendamisel vaid PP (kui hageja esindaja) ja kostja varasuhteid, mitte kinkija (hageja) ja kostja suhteid, kohaldas kohus VÕS § 267 ebaõigesti. Vastus apellatsioonkaebusele
3. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab

§ 657lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

34.

§ 652

lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. 35. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja neid ei korda (

§ 654lg 6).

36. Esmalt märgib ringkonnakohus, et jätab asja lahendamisel arvestamata hageja 10.05.2021 menetlusdokumendis esitatud uued väited ja seisukohad. Ringkonnakohus selgitas 29.04.2021 kirjas, et avaldusi ja seisukohti saab kohtule esitada üksnes juhul ja ulatuses, milles tsiviilkohtumenetluse seadustik seda võimaldab. Ringkonnakohus märkis ka seda, et apellandil on apellatsioonkaebuse muutmise ja täiendamise õigus üksnes apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja lõppemiseni ja muid avaldusi ja seisukohti saab kohus arvesse võtta üksnes seaduses sätestatud erandjuhtudel (

§ 634lg 2).

Eelnimetatud menetlusdokumendi näol on tegemist apellatsioonkaebuse täiendamisega, mida praeguses menetlusetapis enam teha ei saa. Kuna ringkonnakohus selles esitatuga otsuse tegemisel ei arvesta, ei käsitle ringkonnakohus ka kostja poolt 13.05.2021 esitatud vastuväiteid hageja poolt 10.05.2021 esitatud seisukohtadele ega hageja poolt 14.05.2021 esitatud vastuväiteid kostja vastuväidetele. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 37. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus rikkus

§ 251lg-s 1 sätestatut, kui kuulas hageja esindaja PP tunnistajana üle.

PP teatas 22.07.2020 maakohtule, et ta ei ole enam hageja lepinguline esindaja tsiviilasjas nr t-tt-ttttt (tlkd 78,79). Hageja esitas seejärel kohtule taotluse PP tunnistajana ülekuulamiseks (tlk 80) ja kohus rahuldas selle taotluse 10.08.2020 (tlk 82 pöördel). Kuna PP ei olnud 03.11.2020 kohtuistungil tunnistajana ütlusi andes enam hageja esindaja, oli tema ülekuulamine seaduse järgi lubatav. Ekslik on hageja seisukoht, et tunnistaja ütlustega ei saa asja lahendamisel arvestada ja puuduvad tõendid, millele kohus oma järeldused rajas.

1. PP poolt ringkonnakohtule 04.01.2021 saadetud e-kirjas märgitu, et ta on olnud käesolevas asjas algusest peale hageja esindaja, on vastuolus tema 22.07.2020 teatega esindusõiguse lõppemise kohta ja käitumisega maakohtu istungil. Samuti ei saa asja lahendamisel arvestada 6 PP väitega, et tema endine advokaat TT muutis ta tunnistajaks ja ta ei soovi tunnistaja olla (tlk 186). PP eelnimetatud e-kirjast järeldub üksnes see, et tal on alates 04.01.2021 jälle hageja esindamise õigus. Tunnistaja ei saa pärast kohtus ütluste andmist kinnitada, et ta ei soovi tunnistaja olla.
2. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus lähtunud hageja subjektiivse hinnangu analüüsimisel sellest, et PP ei kasutanud korteriomandi isiklikku kasutusõigust eesmärgipäraselt. Maakohus käsitles seda küsimust üksnes hinnangu andmisel sellele, kas kostja poolt hageja poja PP vastu kohtuvaidluse algatamine isikliku kasutusõiguse lõpetamiseks on objektiivselt hukkamõistetav tegu. Maakohus märkis selgelt, et ei hinda käesolevas menetluses kostja poolt hageja poja vastu kohtusse esitatud hagide põhjendatust.
3. Ringkonnakohus ei nõustu ka apellatsioonkaebuse väitega, et kohus ei analüüsinud jämedat tänamatust hageja subjektiivse hinnangu alusel. Maakohus on sellele hinnangu andnud. Jäme tänamatus kinkija või tema lähedase inimese vastu on hinnanguline kategooria, mis peab seisnema mingis negatiivses käitumises kinkija või tema lähedase suhtes. Käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks on ka eetiline hinnang. Kohus peab käitumise hindamisel lähtuma kinkelepingu eesmärgist ja arvestama kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivsest hinnangut. Seda on maakohus antud juhul nõuetekohaselt ka teinud. Ekslik on apellandi seisukoht, et maakohus oleks pidanud asja lahendamisel eelistama hageja subjektiivset hinnangut objektiivsetele asjaoludele.
4. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

1. Kostja palus hagejalt välja mõista apellatsioonimenetluses kantud kuluna õigusabikulud 6,5 töötunni eest tunnihinnaga 125 eurot, millele lisandub käibemaks. Taotluse kohaselt tegi kostja esindaja järgmisi toiminguid – kohtuotsusega tutvumine ja kliendile selgitamine – 1,5 tundi, apellatsioonkaebusega tutvumine ja selle õiguslik analüüs 1 tund ning apellatsioonkaebusele vastuse koostamine 4 tundi.
2. Hageja leidis, et kostja lepingulise esindaja kulud on ülepaisutatud ja ebamõistlikult suured, mistõttu on ebaõiglane jätta need hageja kanda olukorras, kus ta pidi pöörduma oma õiguste ja huvide kaitseks kohtusse. 44.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks on põhjendatud. Kostja esindaja tehtud toimingud ja nende tegemisele kulunud aeg on

175 lg 1 tähenduses kostja õiguste efektiivseks kaitseks vajalik ja põhjendatud, s.h kliendiga suhtlemine, ilma milleta ei ole esindajal võimalik oma kliendi seisukohti välja selgitada. 45. Ringkonnakohtu hinnangul on ka kostja esindaja tunnitasu 125 eurot (käibemaksuta)

§ 175lg 1 tähenduses mõistlik ega põhjendatud.

See ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks õigusabikulu suurusega 975 eurot (6,5x125x1,2). 46. Kostja taotlusel tuleb otsuse resolutsioonis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjale kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav 7