KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 11. juuni 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-10324 Tsiviilasi VV ja AA avaldus k

) § 168 lg-ga

1. Selle sätte alusel tuleb kulud jätta korteriühistu kanda, sest avaldajad ei pöördunud kohtusse põhjendamatult. Avaldajad nõudsid
2. mail 2019 korteriühistult, et viimane muudaks arvet, ja esitasid
3. juunil 2019 nõudekirja, milles soovisid tutvuda juhatuse koosoleku protokolli originaaliga. Korteriühistu tühistas arve alles
4. oktoobril
5. Asjas esitatust ei nähtu, et avaldajatel oleks võimaldatud juhatuse koosoleku protokolli originaaliga tutvuda. 2

§ 150lg 2 p 2 järgi taotleda poole tasutud riigilõivu (50 eurot) tagastamist.

Võttes arvesse asja mahtu ja vähest õiguslikku keerukust, ei saanud asjaolude väljaselgitamisele, tõendite kogumisele ja avalduse koostamisele kuluda üle 3 t. Põhjendatud ajakulu koos menetlustoimingutele kulunud ajaga on kokku 5,5 t. Avaldajatele osutati õigusabiteenust tunnihinnaga 80 eurot ilma käibemaksuta, mis ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eeltoodust tulenevalt on avaldajate põhjendatud ja vajalik menetluskulu kokku 490 eurot (= 5,5 × 80 + 50). MÄÄRUSKAEBUS

1. Korteriühistu esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas, millega kohus jättis menetluskulud tema kanda, mõistis välja 490 eurot ja kohustas tasuma sellelt summalt. Ta palus teha uue määruse, millega jätta kulud menetlusosaliste endi kanda. Maakohus ületas menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire, kui ei arvestanud asjaoluga, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetava menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. MENETLUSE EDASINE KÄIK
2. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
3. septembri 2020 määrusega vaidlustatud määruse osas, millega maakohus mõistis puudutatud isikult avaldajate kasuks välja menetluskulude hüvitise 95,44 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue määruse, millega jättis avaldajate menetluskulu kindlaksmääramise taotluse rahuldamata. Menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmise osas jäi maakohtu määrus muutmata. Määruskaebuse menetlemise kulud jäid menetlusosaliste endi kanda.
4. Riigikohus tühistada
5. aprilli 2021 määrusega ringkonnakohtu määruse puudutatud isikult avaldajate kasuks 95,44 eurot ületava menetluskulude hüvitise välja mõistmata jätmise ja määruskaebuse menetlemise kulude jaotamise osas ning saatis asja tühistatud osas uueks lahendamiseks ringkonnakohtule. Riigikohus märkis, et maakohtu määrus on jõustunud tsiviilasja menetluse lõpetamise osas. Ringkonnakohtu määrus on jõustunud osas, millega ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata, st millega jäeti maakohtus kantud menetluskulud puudutatud isiku kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu vaidlustatud määruse seaduslikkust vastavalt kaebuse ulatusele. Ühtlasi saab kaebuse pärast Riigikohtu menetlust uuesti läbi vaadata vaid ulatuses, milles seda ei ole veel lõplikult lahendatud. Eespool p 12 teise lõigu järgi on praeguse menetluse ese üksnes maakohtu otsustus menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel. Menetluse lõpetamise ja menetluskulu jaotuse otsustused on jõustunud.
7. Vaidlustatud määrus on menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

§ 657

lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätab ringkonnakohus määruse selles osas muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 15. Ringkonnakohus ei nõustu korteriühistu seisukohaga, et rahalise nõude puhul tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda üksnes tsiviilasja hinnast. Nähtuvalt Riigikohtu praktikast tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda asja keerukusest ja mahukusest ning menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, st esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Nii on tsiviilasja hind vaid üks näitaja, millest menetlusosalise lepingulise esindaja kulude hüvitamisel lähtuda. 3

§ 175

lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab

§ 175

lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (vt eespool p-s 12 viidatud Riigikohtu määruse p 19 kolmas lõik). 17. Praeguses asjas on maakohus hinnanud avaldajate lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikust mh vaidluse keerukust silmas pidades. Maakohus lähtus avaldajate lepingulise esindaja õigusabikulude hüvitamise määramisel põhjendatult asja vähesest keerukusest ning õigustoimingute ulatuse põhjendatuse hindamisel õigesti menetlusdokumentide mahust, sisust ja nendes sisalduvast õiguslikust argumentatsioonist. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

§ 175

lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

1. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14, ja selles viidatud varasem praktika). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ega esindaja tasumäära hindamisel kaalumispiire ületanud. Korteriühistu ei väitnud määruskaebuses, et mõni maakohtu poolt vajalikuks ja põhjendatuks hinnatud toiming tegelikult neile tingimustele ei vastanud.
2. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad sellega seonduvad menetluskulud

§ 171lg 1 alusel korteriühistu kanda.

Siiski puudutab see üksnes menetluskulude jaotuse vaidlustamise kulu, sest

§ 178lg 4 järgi kulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Vastavalt

§ 174

lg-le 3 määrab ringkonnakohus kindlaks avaldajatele väljamõistetavad menetluskulud määruskaebemenetluses. 19. Avaldajad esitasid asja esimest korda ringkonnakohtus läbivaatamisel kulunimekirja summas 280 eurot, mis oli tasu 3,5 t õigusabi eest tasumääraga 80 eurot/t. Riigikohtule esitatud nimekirja kohaselt oli selles kohtuastmes avaldajate menetluskulu kautsjon 50 eurot. Asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtus avaldajad menetlustoiminguid ei teinud. 20.

§ 174

lg 1 ja § 175 lg 1 kohaselt määrab ringkonnakohus menetluskulud kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Arvestades kaebuse ja vastuse väited, on avaldajate lepingulise esindaja ajakuluna menetluskulude jaotusega seotud osas põhjendatud üks tund. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 80 eurot (käibemaksuta) on tavapärane tasumäär, millest lähtuvalt peab vaidluse teine pool kulud hüvitama. Kautsjon tagastati Riigikohtu määruse alusel, mistõttu pole seda vaja hüvitada. 21. Eelneva põhjal tuleb korteriühistult avaldajate kasuks solidaarselt välja mõista õigusabikulu hüvitis 80 eurot. Vastavalt avaldajate taotlusele ja kooskõlas

§ 177

lg-ga 4 peab korteriühistu maksma tasumisega viivitamise korral avaldajatele viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. 22. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 4