← Eesti

2-20-10190/25

Obsah (4)§ 637§ 459§ 638§ 639

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Peeter Pällin Tsiviilasja number 2-20-10190 Määruse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2020, Tallinn Kohtuasi PP hagi AA vast

) § 459 lg-le 1 ning selgitas, et elatise suuruse muutmiseks on alust siis, kui lapse vajadused ja / või vanema varaline seisund on võrreldes esialgse kohtulahendi tegemise ajaga oluliselt muutunud. Maakohus tuvastas Maksu- ja Tolliameti andmete alusel, et kostja sissetulek

  1. aastal, kui esitati elatise vähendamise hagi, oli suurem kui
  2. aastal.
  3. aasta andmetele tuginedes olid pooled kokku leppinud elatise tasumises 02.01.2020 tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx. Maakohus viitas Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 2-16-
  4. Asjaolu, et hageja on töötu, ei ole piisav, et muuta juba kohtulahendi alusel tasumisele kuuluvat elatise suurust. Üldjuhul ei ole lapsevanema töötus selliseks mõjuvaks põhjuseks, mille alusel mõista lapsevanemalt välja elatis alla miinimummäära. Lapsetoetus laekus lapse ema arvelduskontole elatise väljamõistmise ajal 02.01.2020, mistõttu ei tule seda asjaolu elatise vähendamisel arvesse võtta. Hageja ei ole tõendanud, et lapsetoetuste laekumine lapse emale oleks selliseks muutunud asjaoluks elatise vähendamise hagi esitamisel võrreldes elatisnõudes kohtulahendi tegemise ajaga. Apellatsioonkaebus
  5. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes Harju Maakohtu 28.04.2021 otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada vastavalt 01.01.2022 jõustuva elatise maksmise määrale ja korrale. Lisaks palub hageja määrata elatise tasumine elatise maksja poolt avatud eraldi arveldusarvele, millele on ligipääs mõlemal vanemal. Hageja palub kõik menetluskulud jätta poolte kanda. Maakohus ei ole hinnanud kõiki esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Maakohus pole otsust tehes kaalunud võimalust lähtuda asjaolust, et Justiitsministeeriumis on välja töötatud eelnõu, mis käsitleb elatise suuruse ebaproportsionaalset suhet keskmise 2

(5)sissetulekuga ning millest saab seadus alates 01.01.
  1. Seaduse jõustumisel on igakuise elatise baasmäär 180 eurot praeguse 292 euro asemel. Maakohus pole arvesse võtnud, et hageja on enne ja peale kostja sündi heausklikult ülalpidamiskohustust lapse ema ja lapse ees täitnud. Samuti ei ole maakohus arvestanud hageja esitatud tõenditega eeltoodu kohta. Maakohus on jätnud tähelepanuta hageja kinnitused, et ta ei kavatse oma poega hooletusse jätta ning on väljaspool seaduslikke kohustusi lapsele rahalisi kulutusi teinud ja kavatseb seda jätkata. Maakohus ei ole arvesse võtnud, et hageja maksis kuni
  2. maini 2018 lapse ema arveldusarvele 90% hagejale määratud vanemahüvitisest. Maakohus on jätnud tähelepanuta hageja kinnitused, et lapse ema ei kasuta kostja elatisraha eesmärgipäraselt. Hageja on tänaseks avanud lisakonto, et sinna kanda kostja elatis, aga lapse ema on selle kasutamisest keeldunud, sest ei soovi, et teine vanem saaks elatise eesmärgipärast kasutamist kontrollida. Maakohus pole otsust tehes arvesse võtnud, et last hooldav vanem on vägivaldselt seadnud hageja olukorda, kus ta peab seadusega määratud elatist tasuma. Lapse ema ei ole hagejal võimaldanud kostjaga seitse kuud füüsiliselt kohtuda ja hagejal hoolduskohustust täita. Samas nõuab lapse ema elatise tasumist isiklikule arveldusarvele väitega, et ta peab üksinda last hooldama. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda kaebuse õigusliku perspektiivituse tõttu

§ 637

lg 1 p 6 alusel.

§ 637

lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Kaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et kaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele kaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt RKTKm nr 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes kaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.

  1. Hageja väited tõendite hindamata jätmise kohta on üldsõnalised ega võimalda neid kontrollida. Ringkonnakohus ei tähelda, et maakohus oleks rikkunud asja lahendades menetlusnorme või jätnud asjas esitatud tõendid hindamata.
  2. Elatise väljamõistmisel alla seaduses sätestatud miinimummäära ei saa tugineda miinimumelatist vähendavale seaduseelnõule. Seadusandjal on võimalik kaaluda miinimumelatise vähendamist või uuringutel põhineva vajaduspõhise miinimumelatise kehtestamist, kuid seni peab kohus eelkõige lähtuma seaduses sätestatud miinimumelatise suurusest.
  3. Perioodiliste maksete või korduvate kohustuste täitmise kohta tehtud jõustunud kohtuotsuse suhtes on isikul õigus uus hagi esitada, kui on täidetud

§ 459tingimused.

Oluliselt peavad olema muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud peavad olema tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

§ 459

kohaldub ka määrusele, millega kohus kinnitas poolte kompromissi (RKTKo 3-21-33-11, p 26). 8.1. Elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja / või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ning kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd 3

(5)muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad (RKTKo 3-2-1-33-12, p 26). 8.2. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses välja toonud, et tema varaline seisund või kostja vajadused oleksid võrreldes kohtumääruse tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Asjaolu, et hageja on enne hagiga kohtusse pöördumist ülalpidamiskohustust täitnud, ei ole aluseks elatise suuruse muutmiseks. Hageja kinnitused kostja edaspidise hooldamise kohta ning rahaliste kohustuste kandmine väljaspool lapsele elatise maksmise kohustust ei ole olulisteks muutunud asjaoludeks

§ 459mõttes.

8.

  1. Hageja on välja toonud, et kuni
  2. aasta maini on hageja kostja ema arveldusarvele maksnud 90% hagejale määratud vanemahüvitisest.

§ 459

lg 1 p 2 kohaselt peavad jõustunud lahendi muutumist põhjendavad asjaolud olema tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Poolte vahel on kompromiss kinnitatud

  1. aastal, mistõttu ei saa nendele asjaoludele peale kohtumääruse tegemist tugineda. 8.
  2. Hageja väitel ei kasuta lapse ema kostja elatisraha eesmärgipäraselt. 25.02.2021 maakohtule esitatud menetlusdokumendis on hageja väitnud, et lapse ema kasutab temale makstavaid lapsega seotud riiklikke toetusi oma finantsolukorra parandamiseks. Riiklikud toetused ongi mõeldud vanemate varalise olukorra parandamiseks, et nad saaksid lapse vajadusi katta. Hageja väited on konkretiseerimata ega võimalda väita, et seetõttu tuleks hagi rahuldada. Hageja ei ole toonud esile, et ema poolt elatisraha väär kasutamine mõjutaks kostja vajaduste katmata jätmist. 8.
  3. Seadusest ei tulene lapsega koos elavale lapsevanemale elatisraha kulutamise aruandekohustust lapsest lahus elava lapsevanema ees. Seetõttu ei saa hageja nõuda, et tal oleks ligipääs elatise maksmiseks ettenähtud kontole, mille kaudu saaks ta elatise kasutamise otstarbekust kontrollida. 8.
  4. Hageja ei ole apellatsioonkaebuse kohaselt saanud lapsega viimase seitsme kuu jooksul kohtuda. Ka nimetatu ei saa tingida hagi rahuldamist. Hagejal on võimalik lapsega suhtlemise takistamise korral taotleda kohtult lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramist.
  5. Eeltoodust tulenevalt on maakohus asja õigesti lahendanud ning apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust rahuldada. Seetõttu jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel

§ 637lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.

Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus kaebust vastustajale kätte ja tagastab selle kättetoimetamisega apellandile koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega (

§ 638lg 4 teine lause).

Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab

§ 638

lg 8 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse apellandile kätte ning

§ 638lg 10 kohaselt loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

10.

§ 639

lg 1 ja § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda. Kohus keeldus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ega edastatud seda kostjale vastamiseks. Seetõttu ei saanud apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolele välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata. 4

(5)11.

§ 638lg-st 9 tulenevalt on määrus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.