). Leping, mille pooled sõlmisid 27.10.2011, on sõlmitud lahtistel tingimustel
Vaidlusaluse veo tasus oli kokkulepe; vaikimine loetakse nõustumiseks, sest pooltel on pikaajalised ärilised suhted (
MS § 367 ja palub sellel alusel välja mõista viivised otsuse tegemiseni (s.h hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutava viivised) ja sealt edasi lepingulises viivisemääras (0,1% tasumata summalt päevas), põhinõudelt summas 108 eurot kuni põhinõude täitmiseni, kuid viivised kokku mitte suuremas summas kui 108 eurot. Hageja märgib, et 108 eurolt arvestatav viivisesumma on 0,108 eurot päevas (hagiavalduse 2.5). Hageja palub mõista AS-lt MOTO välja Bestway Grupp OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 108 eurot, viivis lepingulises määras 0,1% tasumata summalt kalendripäevas kindla summana kohtuotsuse tegemise seisuga ja edasi protsendina (0,1% päevas) põhinõudelt (108 eurot) iga tasumise tähtaega ületanud kalendripäeva eest kuni põhinõude täitmiseni, kuid viiviseid kokku mitte rohkem kui 108 eurot. Menetluskulud palub jäta kostja kanda ja palub määrata, et kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastus (19.11.20, 19.03.21) Kostja hagi ei tunnista, vaidleb sellele vastu ja palub kohtul jätta hagi läbi vaatamata või hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. 04.05.2020 esitas kostja hagejale ettepaneku esitada pakkumus kauba (UTV – utility vehicle) veoks Tšehhist Eestisse (kauba müüja asukohast ostja asukohta). Ettepanek sisaldas saadetise mõõtmeid (pikkus*kõrgus*laius – 2700*1420*1870mm). Harilikult transporditakse sellist tehnikat pakendis, mitte kokku panduna. Kuna müüjal pakendatuna kaupa ei olnud, pidi müüja väljastama kauba kokkupanduna. 04.05.2020 esitas hageja kostjale pakkumuse, mille kohaselt on teenuse hinnaks 360 eurot, millele lisandub käibemaks (s.o 432 eurot). 05.05.2020 nõustus kostja esitaja hageja esitatud pakkumusega. Kostja kinnitas tellimuse 05.05.2020 kell 15:07 e-kirjaga saates hagejale kauba üleandja andmed – X – andmed ning täpsustas kohaletoimetamise koha ja aja järgnevalt: „xxx, Tallinn E-R 10.00-15.00 Moto AS“. 3
lg 1 alusel, tuleks hagejal eeldusel, et poolte vahel oleks sõlmitud
kirjeldatud kaubaveoleping, põhjendada hüvitamisele kuuluvate kulutuste sisu ja tõendada, et hageja on selliseid kulusid tõepoolest ka kandnud. Sellist nõuet hageja kostjale kohtumenetluse eelselt ei ole esitanud. Hageja kantud kahju ei saa olla võrdväärne hagi hinnaga, kuivõrd kostja poolt esitatud nõue sisaldab käibemaksu. Ka ülejäänud osas ei ole hageja esitanud tõendeid kahju suuruse kohta. Poolte vahel ei ole sõlmitud kaubaveolepingut
Poolte vahel puudub hageja nõude aluseks olev hinnakokkulepe, hageja ei ole põhistanud teenuse osutamisel tekkinud lisakulusid, kusjuures hüvitise nõudmise aluseks ei saa olla hageja viidatud materiaalõigusnorm, kuivõrd see ei reguleeri pooltevahelist lepingulist suhet. Kostja ja hageja vahelises kirjavahetuses sisalduva käsundi kohaselt oli hageja ülesandeks korraldada vedu Tšehhist Eestisse. Kumbi poole ei ole esitanud tingimus ja suuniseid käsundi täitmise viisi kohta. 4
Hageja on sõlminud lepingud veose kohaletoimetamiseks vedajaga SIA CAPOTE (reg. nr. xxx), kes vastavalt hageja poolt esitatud rahvusvahelisele veokirjale CZ Y 20200512-8 toimetas kaubad Eestis asuvale järgmisele vedajale ACE Logistics, kes vastavalt hageja esitatud riigisisesele veokirjale nr 1439470 toimetas veose edasi saajale MOTO AS aadressil xxx, Jõhvi. Nii hageja poolt esitatud rahvusvahelisel veokirjal CZ Y 20200512-8, kui riigisisesel veokirjal nr 1439470 on kauba saatjaks märgitud X xxx. Kostja ja hageja vahel sõlmitud kokkuleppe sisu oli kauba transport Tšehhis asuvalt kauba müüjalt Eestis asuvale ostjale. Müüja – X OÜ – ei olnud hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkuleppe osapooleks. Kostjal ei ole võimalik olla üheaegselt nii saatja, kui saaja rollis. Võttes arvesse kokkulepitud tingimuste vähesust, kohustus kokkuleppe kohaselt üks isik (vedaja) teise isiku (saaja) ees vedama vallasasja (veos) lähtekohast sihtkohta ning andma selle üle teisele e. samale isikule (saaja). Seega ei ole poolte vahelise õigussuhte kujul tegemist kaubaveolepinguga. Rahvusvahelise kaupade autoveo konventsioon (CMR) ja võlaõigusseaduse
lg 5 p 4 kohaselt arvestada lepingu olemust ja eesmärki (p 4).
lg 1 sätestab, et lepingupooled võivad jätta lepingut sõlmides mõnedes tingimustes kokku leppimata kavatsusega jõuda neis kokkuleppele tulevikus või jätta need tingimused ühe lepingupoole või kolmanda isiku määrata (lahtised tingimused). Hageja esitatud järelmaksulepingust 27.10.2011 (hagi lisa 1) nähtuvalt sooritakse pooltevahelised toimingud lepingu alusel Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni üldtingimuste kohaselt, mis piiravad vedaja vastutust ja mille kohaselt vedajal on pandiõigus tema valduses olevatele kaupadele. Lepingust ei nähtu hindu, mida kostja peab hagejale osutatud teenuse eest maksa. Lepingust nähtuvalt on määratud krediidisumma 1500 €, mille eest võib kostja ilma ettemaksuta teenust saada, kuid see pole lõplik. Nii leiab kohus, et selle lepingu raames on reguleeritud poolte suhted krediteerimise osas, viivise määras ja selles, et kostja tellib hagejalt teenust ja hageja osutab teenust kostjale. Veelgi enam, viitab leping konkreetselt sellele, et toimingud tehaksegi lepingus viidatud assotsiatsiooni tingimuste järgi, mis piiravad vedaja vastutust ja mille kohaselt vedajal on pandi õigus tema valduses olevatele kaupadele. Seega on võimalik
lg 5 p 4 järgi lepingu eesmärgist järeldada, et lepinguga võtab hageja endale kohustuse osutada kostjale teenust ja kostja on kohustus tasuda selle eest ja kuivõrd lepingus viidatakse vedaja vastutuse iseärasustele, siis on kohtu hinnangul tegemist lepinguga, mille raames osutab hageja kostjale teatud juhtudele veoteenust või ka teatude juhtudel ekspedeerimise teenust. Samas asub kohus lepingut hinnates järeldusele, et leping on sõlmitud lahtistel tingimustel
Viimane võimaldab pooltel kokku leppida iga kord teenuse hinnas. Kostja väide, et järelmaksuleping on vaid formaalsus ja et leping ei vasta mitte ühelegi võlaõigusseaduses sätestatud lepingu sätetele, on ainetu, kuna tegemist on lepinguga, mille alusel osutab hageja kostjale teenust tasu eest ja millisel juhul on teenuse hind lahtine
lg 1 järgi.
lg 1 sätestab, et kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu) ning lg 2 sätestestab, et kaubaveolepingule kohaldatakse töövõtu kohta sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti.
lg 3 sätestab , et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult.
lg 1 I lause järgi tuleb veotasu ja seisuraha tuleb vedajale maksta veose üleandmisel saajale.
lg 1 järgi kohustub ekspedeerimislepinguga kohustub üks isik (ekspedeerija) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu. Hageja on esitanud kohtule pooltevahelise e-kirjavahetuse 04.05.20-12.05.20. Kostja 04.05.20 ekirjast nähtuvalt tellis kostja hagejalt kaubaveo Tšehhist Tallinna (hagi lisa 2). Selles e-kirjas olid ära toodud kauba mõõtmed 2700x1420x1870m ning kostja küsis veo hinda. Hageja vastas samal 6
lg 1 teise lause ja § 787 lg 1 esimese lause järgi.
Vastavalt
Hinnates viidatud poolte e-kirjavahatust koostoimes pooltevahelise järelmaksulepinguga, mille kohaselt osutab hageja kostjale teenust, asub kohus järeldusele, et kostja tellis hagejalt konkreetse veoteenuse selleks, et kaup toimetada Tsehhist Eestisse, kuna tegi eelviidatud e-kirjades hinnapäringud veose vedamise tasu kohta, kirjeldas kaupa, selle kogust/ suurust ja teatas koha, kust kaup peale võtta ning kuhu ja kellele see kohale toimetada. Lisaks kontrollis kostja ka kauba pealevõtmise aega. Kohtu hinnangul on võimalik nende tõendite alusel järeldada, et pooled sõlmisid veolepingu
Kuigi esitatud rahvusvahelisest CMR saatelehest (hagi lisa 7) ja Eesti - sisesest veokirjast (hagi lisa 3) nähtuvalt on kauba saatjaks X (Tšehhis), järeldub poolte e-kirjavahetusest siiski, et kostja tellis kauba veo hagejalt Tšehhist Eestisse, kui andis hagejale vastava kontakti ja aadressi, kust tuleb kaup peale võtta. Käesoleval juhul oligi hagejal kohustus kaup toimetada ka saajale kohale
Selliseid andmeid ei ole, et selle vaidlusaluse veo oleks tellinud hagejalt X. Seega tuleb kostjat pidada antud veolepingus
Nii pole õige kostja väide, et tegemist oli ekspedeerimislepinguga, mille järgi pidanuks hageja vaid korraldama veose veo. Asjaolu, et vedu teostasid CIA Capote ja ACE Logistics, ei tähenda, et hageja polnud vedaja
lg 4 tähenduses, sest
lg 2 ja 635 lg 3 järgi võis hageja kasutada veoteenuse osutamiseks allvedajaid, mida hageja ongi teinud vastavalt esitatud CMR ja veokirjale (hagiavalduse lisad 7, 3). Seega on hagejal õigus
lg 3 näeb ette, et kui isikuni, kelle majandus- või kutsetegevusse kuulub teatud tehingute tegemine või teenuste osutamine, jõuab pakkumus sellise tehingu tegemiseks või teenuse osutamiseks temaga püsivas ärisuhtes olevalt isikult, tuleb pakkumusele mõistliku aja jooksul vastata. Vaikimine loetakse sel juhul nõustumiseks. Kohus tuvastas, et pooled sõlmisid 27.10.11 järelmaksulepingu lahtiste tingimustega. Hageja on tõendanud kohtule esitatud poolte vahel 27.10.2011 sõlmitud järelmaksulepinguga (hagi lisa 1), et pooltel on lepingulised suhted alates 27.10.11. Vaidlust polnud selles, et kostja soovis hagejalt vaidlusalust teenust saada sellesama 27.10.11 lepingu raames. Hageja on tõendanud kohtule 19.01.21 esitatud arvetega nr 178329, nr 178362, nr 180917, nr 184484, nr 187229, nr 196728, nr 197313, et hageja on kostjale osutanud teenust pidevalt perioodil 2018 – 2020 (19.01.2021 lisad 1-6). Kostja väitis, et need arved ei tõenda poolte vahelist praktikat küsimuses, kuidas toimus hindades kokkulepete sõlmine, kuid hageja soovis arvetega tõendada, et poolte vahel on pikaajaline majanduslik koostöö
Pikaajaline majanduslik koostöö poolte vahel võimaldab lugeda ühe poole vaikimist nõustumiseks kui ta mõistliku aja jooksul ei vasta teise poole pakkumisele. Nii on hageja tõendanud, et poolte vahel on püsiv ja pikaajaline ärisuhe. Selle tõttu võisid pooled kokku leppida teenuse hinnas TsÜS § 68 lg 4, § 20 lg 3 vaikivalt ehk nii, et kostja aktsepteeris vaikivalt hageja pakutud teenuse hinda kui ta mõistliku aja jooksul ei teatanud mittenõustumisest. Hageja on esitanud kohtule pooltevahelise e-kirjavahetuse 04.05.20-12.05.
lg 3 alusel mõistlik koheselt või kasvõi järgmise päeval, hagejale teatada, et hind ei sobi, sest vastus (milles paluti teatada, kas midagi võeti) hageja kirjale saabus pea 40 min jooksul. Kui kostjat huvitas, kas hageja võttis kauba vedamiseks peale, siis saanuks kostja teatada ka oma arvamuse uue veotasu hinna kohta. Arve esitas hageja kostjale tasumiseks 21.05.20, kuid vaidlus veotasu üle tekkis alles 28.05.20 (hageja esitatud e-kirjad, hagi lisa 5). Selleks ajaks oli kohtu hinnangul mõistlik aeg pakkumisest keeldumiseks
Eeltoodu alusel leiab kohus, et uus veotasu hind oli kokku lepitud vaikivalt
ÜS § 68 lg 4 järgi ehk et kostja vaikimist tuleb lugeda nõustumiseks. Eeltoodu alusel on tõendatud, veotasu hind oli 460+km, jaotusvedu 95 + km ja sellele lisandus tühisõidu tasu 100 €. Täiendavalt märgib kohus, seoses kostja vastuväitega kuludele (tühisõidu hind 100 €), et poolte eelviidatud e-kirjavahetustest nähtub, et esmalt pidi kauba pealelaadimise aeg olema 06.05-07.05, kuid see polnud valmis ja hagejal tekkis nn tühisõit ehk kulud, sest pärast märgitud aega täpsustas kostja veel kord kauba andmeid ja muutis kohaletoimetamise kohta. Nii on tõendatud, et ka selles 100 € kui tühisõidu kulu hinnas oli olemas kokkulepe kostja vaikival nõusolekul
ÜS § 68 lg 4 järgi. Kostja esitas kohtule poolevahelise ekirjavahetuse kauba vedamise kohta Poolast Eestisse (19.03.21, lisa 1, e-kirjad 2020.a märtsaprill), millest nähtuvalt on kostja ka siin küsinud hinda hagejalt veole ja hageja on vastanud, kuid ka neist kirjadest ei nähtu, kas kostja konkreetselt kinnitab hinda selge nõustumisega, sest lihtsalt märgib vastustes, et tellib kauba veo. Märgitud tõendid ei lükka ümber hageja väiteid ja tõendeid sellest, vaidlusaluse veo maksumus, hind leidis kinnituse/nõustumise kostja vaikimisega
ÜS § 68 lg 4 järgi. Kohustuse rikkumine, kokkuvõte
lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.
kohaselt loetakse kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist, mittekohast täitmist, sealhulgas täitmisega viivitamist.
lg 1 p 1, § 108 lg 1 alusel saab võlausaldaja kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ja
MS § 367 järgi saab võlausaldaja nõuda viivist protsendina võlalt, mis polnud muutunud sissenõutavaks hagi esitamise ajaks ja seda saab nõuda nii, et kohus määrab viivise kindlaks otsuse tegemise aja seisuga. Kaup toimetati saajale 19.05.20, milles polnud vaidlust. Veotasu tuli maksta hagejale vastavalt 21.05.20 arvele nr 198165 ja järelmaksulepingule 21 päeva jooksul ehk hageja tasunõue muutus
Hageja on esile toonud, et vaidluste vältimiseks tegi ta arvele kreeditarve ja vähendas veotasu 660 eurole ja kostja maksis 12.08.20 550 € ning jäi maksmata 108 €. Selle üle vaidlus puudus, et kostja on jätnud tasumata 108 eurot. Seega on kostja rikkunud
lg 1, § 787 lg 1 tulenevat veotasu maksmise kohustust (
). Nii saab hageja nõuda kostjalt kohustuse täitmist
lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 järgi ja järelmaksulepinguga kokkulepitud määras viivist
Järelmaksulepingus on pooled kokku leppinud viivise määras 0,1% päevas võlalt, milles pole vaidlust. Pooltel puudus vaidlus viivise arvestuse üle, seega on viivis 660 eurolt ajavahemiku 12.06.2020 – 12.08.2020 eest 40,92 eurot ja ülejäänud võlalt 108 eurolt on viivis ajavahemiku 13.08.2020 – 05.10.2020 eest 5,832 eurot. Nii on viivis 05.10.20 (hagi esitati 06.10.20) seisuga kokku 46,75 €. TsMS § 367 järgi on viivis otsuse tegemise aja seisuga perioodi eest 06.10.20 09.10.21 võlalt 108 eurolt (0,1 % päevas) vastavalt 247 päeva eest 26,68 €. Viivis teeb kokku 73,43 €. 9
MS § 367 järgi võla 108 € tasumist ehk kohustuse täitmist ja täitmisega viivitamise eest viivis 73,43 € ja alates otsuse avaldamise päevale järgnevast päevast ehk alates 10.06.2021 viivist võlgnetavalt põhivõlalt 0,1% päevas kuni põhinõude täitmiseni, kuid viiviseid kokku selliselt, et mitte rohkem kui 108 €. Seega kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hagejale välja mõista põhivõlga 108 €, viivist kokku 73,43 €, alates 10.06.2021 viivist põhivõlalt 0,1% päevas kuni põhinõude täitmiseni, kuid viiviseid kokku selliselt, et mitte rohkem kui 108 €. Mis puudutab kostja väiteid, et justkui oleks hageja esitanud hüvitisnõude
lg 1 alusel, siis selliseid nõudeid ei ole hageja esitanud, sest hageja soovis saada tasu ja viivist (täitmisnõue ja viivisenõue). Seega ei oma kostja väited hüvitisnõudest, võimalikust käibemaksust asjas tähtsust. Otsus kuulub viivitamatule täitmisele koosõlas TsMS § 405 lg 1 p 10. Kostja leidis, et hagi tuleks jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi, kuna hagiga ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki. Kohus ei nõustu kostjaga, sest kohus võib alati asja lahendada sisuliselt isegi kui oleks tegemist TsMS § 423 lg 2 p 2 olukorraga. Käesoleval juhul seda isegi polnud. Seega ei ole põhjendatud kostja väide hagi läbi vaatamata jätmiseks ja taotlus jääb rahuldamata. Menetluskulude jaotus, rahaline suurus Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad TsMS § 162 lg 1, 2 alusel hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kohus ei määra seetõttu kindlaks kostja menetluskulude suurust. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja menetluskuludeks on lõiv 75 ja esindaja tasu 600 € 4 h eest ja 875 € 5 h ja 50 min eest (ilma käibemaksuta, menetluskulude nimekiri 04.11.20, 27.04.21). Kostja leidis, et esindaja kulud ei ole põhjendatud nii suures ulatuses, eriti osas, mis puudutab kostja 19.11.20 vastusele arvamuse koostamist 3 h ja 30 min ulatuses ning täiendavalt 1 h ja 55 min ulatuses. Hageja on dokumentides korranud samu väiteid. TsMS § 175 lg 1 alusel kontrollib kohus hageja esindaja kulude põhjendatust. Kohus leiab, et hageja esindaja töö 3 h ja 50 min materjalide läbitöötamiseks ja hagi koostamiseks on põhjendatud aeg. Arvestades kostja 19.11.20 vastuses toodud väidete paljusust, on kohtu hinnangul põhjendatud hageja esindaja töö, mis on tehtud kostja vastusega tutvumiseks ning selle igale vastuväitele vastamiseks 19.01.21 5 h ja 25 min (3 h ja 30 min + 1h ja 55 min). Kohtu hinnangul ei ole hageja esitanud 19.01.21 korduvaid väiteid, vaid on sidunud oma vastuväited kostja vastuväidetega. Seega on iseenesest hageja esindaja põhjendatult kulutanud aega töö tegemiseks avalduses märgitud ulatuses summas 1475 € (ilma käibemaksuta). Tsiviilasja hind on 194,17 € ja esindaja kulud ületavad seda 7,5 korda. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega. Pooled vaidlesid sisuliselt kahe küsimuse üle, esiteks selle üle, milline leping oli poolte vahel sõlmitud ja kas pooled saavutasid kokkuleppe tasus. Kohus leiab, et tegemist ei ole eriliselt keeruka vaidlusega, kuna asjaolusid ei olnud eriliselt palju, samuti ei olnud tõendite hulk menetluses suur. Vastuseks hagile on kostja menetluse kestel koostanud ja esitanud maakohtule kaks kirjalikku vastust, millest ühele hageja vastas kohtu nõudel. 10
Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks kokku 775 € ja kostjal tuleb tasuda hagejale menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.