Obsah (7)

§ 424§ 68§ 74§ 75§ 78§ 56§ 73

1-21-3304 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-3304 (20230200786) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekre

§ 424

lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Urmo Paal Süüdistatav Vitali Belõšev Ik: 37806210231, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel: vene keel (valdab eesti keelt); töökoht: xxxx, elukoht: xxxx. Tõkend: ei ole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 31.12.2020 kuni 01.01.2021. Varasem karistatus: kehtivaid karistusi ei ole. RESOLUTSIOON 1. Vitali Belõšev süüdi tunnistada

§ 424lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Vitali Belõševile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvestada eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 31.12.2020 kuni 01.01.2021, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning lugeda ära kandmata karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 4.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta Vitali Belõševile mõistetud ja ära kandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva Vitali Belõševi suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Vitali Belõšev temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuu pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja mille jooksul peab Vitali Belõšev täitma

§ 75

lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p 2 sätestatud kohustust Tallinna vangla Ida

Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinn, tel.: 612 7758). 1 5.

§ 75

lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada Vitali Belõševi järgima katseajal kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada Vitali Belõševi käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. 7.

§ 78

p 1 kohaselt arvestada Vitali Belõševile määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 10.06.

2. Vitali Belõševilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides selgitusena: „Vitali Belõšev, 1-21-3304, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Vitali Belõševile tema elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja, tsiviilkostja tsiviilhagisse puutuvas osas ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
3. KRIMINAALASJA KOHTULIKU UURIMISEGA KOHUS TUVASTAS: Vitali Belõšev süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 31.12.2020 kella 19:57 paiku Harjumaal Kose alevikus Kose-Purila tee 2 kilomeetril, Valga tn ja Metsa tn vahel, suunaga Valga tn poole, mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (tõendusliku alkomeetri lugem, alkoholijoove - alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,86 mg/l, laiendmääramatusega ±0,09 mg/l, (lõplik tulemus 0,77 mg/l)), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. 2 LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Vitali Belõšev toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav Vitali Belõšev selgitas, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistab end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning jääb lühimenetluse juurde enda ülekuulamist taotlemata. 2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise, kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.

§ 424

näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Eelnevast johtuvalt tuleb

§ 424

ettenähtud süüteo inkrimineerimiseks esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine ning seejärel süüdistataval alkoholijoobe olemasolu. Kohtu hinnangul on alltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et Vitali Belõšev juhtis 31.12.2020 kella 19.57 ajal Harjumaal Kose alevikus Kose-Purila tee

1. kilomeetril Valga ja Metsa tänavate vahel suunaga Valga tänava poole mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (tõendusliku alkomeetri lugem, alkoholijoove - alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,86 mg/l, laiendmääramatusega ±0,09 mg/l, (lõplik tulemus 0,77 mg/l)). Kahtlustatava Vitali Belõševi ütluste (tl 17-18) kohaselt tunnistab ta, et eile asus juhtima mootorsõidukit, olles joobes. Asus juhtima kuna tahtis vältida peretüli naisega. Enne seda jõi ära 100 ml viina ja läks kohe isikliku sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx rooli, kuid sõitis ainult pool kilomeetrit. Sõiduk peatati kontrollimiseks, lasti puhuda indikaatorvahendisse, mis näitas väljahingatavas õhus alkoholisisalduse (lõplik näit 0,77 mg/l). Oli selle tulemusega nõus ja loobus vereanalüüsist. Tunnistaja M T ütluste (tl 9-10) kohaselt oli tunnistaja 31.12.2020 patrullis ja teostas liiklusjärelevalvet Harju maakonnas Kose alevikus Kose-Purila tee
2. kilomeetril. Kell 19.57 tuli mööda Kose-Purila tee 2 kilomeetrit Metsa tänava poolt suunaga Valga tänava poole sõiduauto xxxx reg.nr xxxx mille juhti otsustas kontrollida. Andis sõidukile sauaga peatumismärguande, sõiduk peatus. Kontrollides juhi joovet indikaatorvahendiga andis indikaatorvahend tulemuseks 0,84 mg/l. Kontrollides juhi dokumente selgus, et sõidukit roolib selle sõiduki omanik Vitali Belõšev isikukoodiga
3. Vitali oli autos üksinda. Edasi mindi Vitaliga tõenduslikku alkomeetrisse puhuma. Eeltoodud tõendikogum kinnitab, et sõiduk, mille juhikohal Vitali Belõšev istus, oli liikumises, s.t sõitis ja seega juhtis Vitali Belõšev mootorsõidukit. Edasi juhib kohus tähelepanu kriminaalasja materjalides nähtuvale, mille kohaselt peeti Vitali Belõšev kinni 31.12.2020 kell 19.57 Harju maakonnas Kose alevikus Kose-Purila tee
4. kilomeetril (tl 1-3). Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemuse väljatrükk (tl 11) tõendab, et süüdistatava väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,86 mg ühe liitri väljahingatava õhu 3 kohta ja laiendmääramatust 0,09 mg/l maha arvestades oli lõplikuks mõõtetulemuseks 0,77 mg/l. Vitali Belõšev rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Antud juhul oli süüdistatava väljahingatavas õhus alkoholisisaldus vähemalt 0,77 mg/l, seega oli süüdistatav alkoholijoobes. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii Vitali Belõševi mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et Vitali Belõšev oli sõidukit juhtides alkoholijoobes. Selline tegevus on vaadeldav

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena.

Vitali Belõševi

§ 424

lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kahtlustatava ütlustest (tl 17-18) nähtub, et vahetult enne sõiduki juhtima asumist tarvitas kanget alkoholi, s.t ta oli teadlik sellest, et ta on juhile keelatud seisundis, kuid tal oli sellest ükskõik ning sellest hoolimata otsustas sõidukit juhtima asuda. Sellest järeldab kohus, et Vitali Belõšev pani süüteo toime vähemalt otsese tahtlusega, kuivõrd ta oli teadlik, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja vähemalt möönab seda. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Vitali Belõšev pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt

§ 56lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 424

lg 1 järgi näeb seadus karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistatava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Rahalise karistuse kohaldamise otstarbekuse ja suuruse määratlemisel peab kohus lähtuma andmetest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta kuriteo toimepanemisele eelnenud aastal. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl 24) nähtub, et süüdistatava keskmiseks päevasissetulekuks oli 23, 3 eurot ja 2019. aasta aasta tulu kogu aasta jooksul pärast tulumaksu mahaarvamist oli 10 594 eurot. Nende andmete põhjal saab asuda seisukohale, et isikul on olemas püsiv sissetulek. Samas nähtub süüdistatava isikuandmetest, et süüdistatav ametlikult ei tööta, mis viitab sellele, et süüdistatava tulu suurust ja korrapärasust ei ole võimalik tuvastada. Selliste andmete põhjal saab tulla järeldusele, et rahalise karistuse kohaldamisel muutuks isiku igapäevaste toimingute täitmine ja enda ülal pidamine keeruliseks, samuti ka rahalise karistuse tasumine. Süüdistatava sõnade kohaselt teeb ta juhutöid, kuid kui juhtimisõigus ära võetakse, siis ta võimaliku tööandja juurde tööle minna ei saa, kuivõrd töö tegemiseks on vajalik nii sõiduk kui ka juhtimisõigus. Selliste isikuandmete esinemisel tõusetub kahtlus selle kohta, kas isikul oleks 4 rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustust täita olukorras, kus süüdistatava sissetulek pärineb juhutöödest. Kohtu hinnangul tuleb seda antud juhul eitada. Seega olukorras, kus süüdistataval on küll juhuslik sissetulek, kuid see ei ole püsiv, mistõttu puuduksid tal minimaalsed rahalised vahendid enda ülalpidamiseks, ei ole objektiivselt võimalik rahalist karistust kohaldada, kuivõrd see asetaks inimese ebamõistlikult raskesse olukorda. Lisaks sellele tuleb süüdistataval tasuda ka kriminaalmenetlusega kaasnev menetluskulu, mis ei ole väike. Seega tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates süüdistatava süü suurust talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemisel, tuleb süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Süüdistataval tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,77 mg. Arvestades sellist näitu, võib asuda seisukohale, et isiku süü on alla keskmise, kuivõrd LS § 69 lg 2 p 1 sätestatud joobeseisundi alammäära on ületatud vähesel määral. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine joobeseisundis näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Seega tuleb süüdistatava süüd hinnata suuruselt alla keskmise. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust ning kahetsust avaldas süüdistatav ka kohtuistungil. Kohtul puudub alus avaldatud kahetsuse siiruses kahelda ja seega peab võimalikuks kergendava asjaoluga arvestada. Koosseisuväliseid raskendavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Edasi juhib kohus tähelepanu kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Sellise võimaluse arvestamine eeldab süüdlase isikuandmetest tulenevaid asjaolusid, s.o süüdlase varasemat õiguskuulekust või selle puudumist ning teatud juhtudel ka süüdlase käitumist pärast süüteo toimepanemist. Kuivõrd süüdistatava süü on alla keskmise ning süüdistataval ei ole ka kehtivaid karistusi, mis muidu annaks aluse keskmisest rangema karistusega kinnistada süüdlases arusaama keelunormi jätkuvast kehtivusest, leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). 5 Karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isikul puuduvad varasemad kriminaalkaristused. Arvestades seda, et süüdistataval puuduvad kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused, leiab kohus, et mõistetava karistuse ärakandmine ei ole põhjendatud, kuivõrd esmakordsel süüdimõistmisel vangistuse täies ulatuses või ka osaline ärakandmine võib vähendada süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid. Sellest väljavaatest ilmajäämine vangistuse ajaks võib pärast karistuse ärakandmist oluliselt raskendada isiku toimetulekut ning tema taasühiskonnastumist. Samas leiab kohus, et tegemist on liiklussüüteoga, mille koosseisutunnuseks on alkoholijoobeseisund, siis viitab see süüdistatava tatud probleemile, mille ohjamiseks kohtu arvates

§ 73

sätestatud tingimused meetmete kasutuselevõttu ei võimalda, kuivõrd ainsaks kohustuseks oleks uue tahtliku süüteo toimepanemisest hoidumine. Seetõttu, arvestades inkrimineeritud süüteo iseloomu peab kohus vajalikuks allutada süüdistatava käitumiskontrollile, mis võimaldab süüdistatavale panna ka kohustuse edaspidiselt, vähemalt katseaja kestel, alkoholi tarvitamisest hoiduda, mis omakorda vähendab samalaadse süüteo toimepanemisest hoidumise võimalust. Kohus loodab, et kohtu määratav katseaeg ja käitumiskontroll hoiavad süüdistatava edaspidi õiguskuulekana.

1. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on ainsaks menetluskuluks teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on kompensatoorne eesmärk, ehk süüdlane peab hüvitama kulu, mille põhjustas süüdlase õigusvastane käitumine ja selle õigusvastase käitumisega kaasnenud kriminaalmenetlus, mis viis lõppkokkuvõttes süüdlase karistamiseni. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetava summa tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Süüdistatava sissetulekuid puudutavad andmed
2. aasta kohta viitavad sellele, et süüdistataval on olnud tulu, kuigi see tulu ei pruugi olla säilinud samas suuruses käesoleval ajal. Lisaks sellele ei tule menetluskulu väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Kohus ei tuvastanud kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda välja mõistetavate menetluskulude vähendamist. Süüdistatav pani toime tahtliku süüteo, millega ohustas nii liiklust üldisemas mõttes kui ka teisi liiklejaid. Seega leiab kohus, et arvestades süüteo iseloomu on menetluskulu väljamõistmine põhjendatud ja välja mõistetava menetluskulu riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet. Samuti leiab kohus, et arvestades väljamõistetava menetluskulu summa suurust ja süüdistatava ebakindlat sissetulekut, esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda välja mõistetav menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 6 Märt Toming Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 7