lg 1 järgi kokkuleppemenetluses (kiirmenetluse sätete järgi) Prokurör Diana Helila Süüdistatav Kaitsja Artjom Tridvornov – isikukood 38312240223, elukoht xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgharidus, emakeel vene keel, töökoht puudub, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. Alik Karajev RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Artjom Tridvornov
lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 180 päevamäära (päevamäär 10 eurot ), s.o. 1800 eurot.
lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 10.06.2021, s.o 1 päev, arvestusega, et ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära, ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 177 päevamäära, s.o 1770 eurot.
Kohustada Artjom Tridvornovi tasuma rahalise karistuse summa osade kaupa 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, kohustusega tasuda igakuiselt vähemalt 147,50 eurot. Rahaline karistus, kogusummas 1770 eurot, tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank ASis. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
lg 1 p 1 alusel võtta ära Artjom Tridvornovilt mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Artjom Tridvornovilt kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Artjom Tridvornovi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 10.06.2021.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Artjom Tridvornovi süüdi tunnistamist ja karistamist
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 180 päevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 10 eurot, s.o 1 800 eurot. Lähtuvalt
lg 1 arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 10.06.2021, ehk 1 päeva. Vastavalt
lg 1 teisele lausele vastab ühele eelvangistuspäevale rahalise karistuse 3 päevamäära. Seega kandmisele kuulub 177 päevamäära, mis on 1 770 eurot. Lähtuvalt
lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud rahalise karistuse 1 770 eurot tasumise ositi 12 kuu jooksul igakuisete võrdsete osadena 147, 5 euro kaupa kuus alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 1 p 1 alusel võtta ära Artjom Tridvornovilt mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Artjom Tridvornovilt kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2, KrMS § 2565 lg 2 kohaselt sundraha 438 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3 alusel joobeseisundi tuvastamise kulu 183 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud 3 jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.