Obsah (9)

§ 184§ 424§ 64§ 73§ 68§ 832§ 50§ 83§ 191

1-21-3917 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8. juunil 2021 Tallinnas Kriminaalasja number 1-21-3917 (20730000042) Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi sek

§ 184

lg 1, 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Alice Simm Süüdistatav Jaan Kirejenkov – isikukood 50001190830, xxxx, emakeel vene keel, keskharidus, Eesti Vabariigi kodanik, xxxx, varem kriminaalkorras karistamata. Kaitsja Dmitri Teplõhh RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Jaan Kirejenkov

§ 184lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta.

Süüdi tunnistada Jaan Kirejenkov

§ 424

lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 kuud.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõista liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

§ 73

sätteid kohaldades määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Jaan Kirejenkov ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. 1

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 31.01.2020-01.02.2020, s.o 2 päeva. Välja mõista Jaan Kirejenkovilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 1460 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu summas 1038 eurot riigituludesse. Kohustada Jaan Kirejenkovit tasuma väljamõistetud sundraha ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 208,16 eurot. Menetluskulud, kogusummas 2498 eurot, tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99921700025417. Selgitusse võib märkida: „Jaan Kirejenkov, kriminaalasi 1-21-3917, menetluskulud“. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav etoimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Ülejäänud ekspertiisikulud, summas 741 eurot, jätta riigi kanda.

§ 832

lg 1 alusel konfiskeerida Harju Maakohtu 27.05.2020 määrusega nr 1-20-2850 arestitud Jaan Kirejenkovile kuuluv sularaha summas 95 eurot (kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole nr EE932200221023778606).

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta ära Jaan Kirejenkovilt mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Jaan Kirejenkov kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Asitõendid: - CD-plaat (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada; - plastikkarp, fooliumnutsakad, huuletubakakarp, läbipaistev kile, soonkinnisega kilekott, digitaalkaal (Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja hävitada; - valget värvi tabletid ja valget värvi kapslid (Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) – hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 2 Kuriteo asjaolud Jaan Kirejenkovit süüdistatakse selles, et tema omandas ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajal, eeluurimisel tuvastamata kohas ja isikult suures koguses (s.o vähemalt 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilisi aineid kanepit ja psühhotroopseid aineid psilotsübiini/psilotsiini sisaldavaid seeni. Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisi aineid hoidis tema enda juures kuni 31.01.2020.a kellani 17.10, mil Tallinnas, Paldiski mnt 150 läheduses peeti Jaan Kirejenkov sõiduautost xxxx registreerimisnumbriga xxxx kahtlustatavana kinni. Tema kahtlustatavana kinnipidamise käigus võeti ära: - Jaan Kirejenkovi jope sisemisest vasakpoolsest taskust läbipaistev soonkinnisega kilekott, milles kuivanud pruunikad seente viljakehad massiga 10,45 grammi, mis sisaldavad psilotsübiini/psilotsiini. - Jaan Kirejenkovi poolt välja antud läbipaistev plastkarp, milles kaks fooliuminutsakat, milles rohelised taimeosad kogumassiga 9,36 grammi on kanepiõisikud, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 20%, ning punast-valget värvi huuletubakakarbi, milles rohelised taimeosad massiga 4,88 grammi on kanepiõisikud, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 22%. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid ning psilotsübiini/psilotsiini sisaldavad seened kuuluvad sotsiaalministri
3. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kanepi puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 7,5 grammist narkootilisest ainest, psilotsübiini/psilotsiini puhul 10 grammist värsketest seentest või 20 grammist kuivatatud seentest. Seega käitles Jaan Kirejenkov narkootilisi aineid koguses, millest piisaks narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt 23 inimesele. Seega pani Jaan Kirejenkov toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Jaan Kirejenkovit selles, et tema juhtis tahtlikult 31.01.2020.a kella 16.50 ajal Harju maakonnas Tallinnas Õismäe tee ja Tagala tn vahelisel teel mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis. EKEI uuringuakti nr 177T kohaselt tuvastati Jaan Kirejenkovil narkojoove narkootilistest ainetest tetrahüdrokannabinool (THC), kokaiin, amfetamiin, metamfetamiin. Nii rikkus Jaan Kirejenkov liiklusseaduse § 69 lg-s 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg-s 1 sätestatud nõudeid. Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on korrakaitseseaduse § 36 lg 1 järgi alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. 3 Seega pani Jaan Kirejenkov toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Jaan Kirejenkovi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 26.05.2021 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Jaan Kirejenkovi süüdi tunnistamist ja karistamist

§ 184

lg 1 järgi vangistusega 1 aasta ning

§ 424

lg 1 järgi vangistusega 6 kuud.

§ 64

lg 1 alusel moodustada liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, ning mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 31.01.2020 kuni 01.02.2020, s.o 2 päeva, ning lõplikult kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel mõistetavat vangistust 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva mitte pöörata täitmisele, kui Jaan Kirejenkov ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu.

§ 424

lg 3 ja

§ 50

lg 1 alusel kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 3 (kolmeks) kuuks. Jaan Kirejenkovi nõusolekul ning juhindudes

§ 184

lg 5 p-st 2 ja § 832 lg-st 1 konfiskeerida Harju Maakohtu 27.05.2020.a määrusega nr 1-20-2850 arestitud Jaan Kirejenkovile kuuluv sularaha summas 95 eurot. Nimetatud raha on kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole nr EE932200221023778606. Asitõendid

§ 83

lg 1 alusel kohus võib konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks (edaspidi süüteo toimepanemise vahend), kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale.

§ 83

lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (sh narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub.

§ 191

alusel kohus konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes

§ 83lg 1,4, § 191 ja Kr

MS § 126 lg 3 p 1, 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid: - CD-plaat (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde; narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada; - narkootilise aine käitlemisvahendid (plastikkarp, fooliumnutsakad, huuletubakakarp, läbipaistev kile, soonkinnisega kilekott ja digitaalkaal, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja hävitada; - valget värvi tabletid ja valget värvi kapslid, mis ekspertiisiakti nr xxxx kohaselt narkootilisi ega psühhotroopseid aineid ei sisalda (Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) – hävitada. Menetluskulud 4 KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 2,5 palga alammäära, s.o 1460 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu summas 1038 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisitulemused, millega määratakse, kas tegemist on narkootilise ainega, millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt määratud osas väljamõistmisele. Ka DNA ekspertiisitulemused on käesoleval juhu aidanud kaasa kriminaalasja lahendamisele (tuvastatud on süüdistatava DNA), mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt vastavalt tema osale väljamõistmisele. DNA-ekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 57 eurot (KES § 273). DNA-ekspertiisi nr xxxx käigus uuriti 7 objekti. RKKKm nr 3-1-1-120-12 valguses on Jaan Kirejenkovilt DNA-ekspertiisi nr xxxx eest väljamõistetav kulu seega 399 eurot (7 x 57 eurot). Ülejäänud ekspertiisikulu, summas 741 eurot, jätab kohus riigi kanda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
3. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. 5 Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 6