KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus
- juuni 2021 1-19-2831 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Richard Kalvik (isikukood 39607154211) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Tartu Maakohtu
- mai
- a määrus Vandeadvokaat Otto Preem, määruskaebus Lõuna Ringkonnaprokuratuur Richard Kalvik RESOLUTSIOON
- Jätta Richard Kalviku kaitsja määruskaebus Tartu Maakohtu
- mai
- a määruse peale läbi vaatamata.
- Määrata OÜ-le Valga Advokaadibüroo Richard Kalvikule määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 64,80 (kuuskümmend neli eurot ja kaheksakümmend senti), sealhulgas käibemaks 10,80 eurot.
- Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Richard Kalvikult Eesti Vabariigi kasuks välja 64,80 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Richard Kalvik kannab talle Pärnu Maakohtu
- mai
- a otsusega KarS § 184 lg 1 järgi mõistetud karistust – 2-aastast vangistust, millest eelvangistust karistusaja hulka arvestades jäi kanda 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti kandmata vangistus 2-aastase katseajaga täitmisele pööramata. Käitumiskontrolli ajal kohustati R. Kalvikut järgima KarS § 75 lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel määrati süüdimõistetule lisakohustus. Karistuse ärakandmata osa pöörati täitmisele Pärnu Maakohtu
- juuli
- a määrusega.
- aprillil 2021 esitas vangla maakohtule materjalid kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur R. Kalviku ennetähtaegset vabastamist ei toeta.
- Tartu Maakohtu
- mai
- a määrusega jäeti R. Kalvik talle mõistetud karistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Formaalsed eeldused R. Kalviku vabastamiseks on täidetud. Materiaalsed alused aga mitte, sest kohtu hinnangul on R. Kalviku retsidiivsusoht jätkuvalt kõrge ning vabastamist toetavad asjaolud (kindel elukoht, vanemate toetus) ei kaalu üles vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Kindel elukoht vanavanemate juures ei takistanud R. Kalvikul varasemalt kuritegusid toime panemast.
- R. Kalvik ei ole ka vangistuses käitunud laitmatult – tal oli materjalide esitamise ajal kehtiv distsiplinaarkaristus, mis olles küll vähetähtis (ilma loata mitteettenähtud kambris viibimine) iseloomustab siiski süüdlase suutmatust reeglitest kinni pidada. Ka isiku varasem elukäik näitab, et tal oli probleeme reeglitest kinnipidamisega, sest tema karistus pöörati täitmisele katseaja tingimuste rikkumiste tõttu.
- R. Kalvikul on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Ta kannab teist reaalset vangistust. Praegu kannab ta karistust narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kuritegu on toime pandud sõltuvusprobleemide rahuldamise ja majandusliku kasu saamise ajendil. Varasemalt on R. Kalvikut karistatud mootorsõiduki juhtimise, varguste, omavolilise sissetungi ja röövimise eest. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks nagu ka raskusaste. R. Kalvik on pannud kuritegusid toime nii etteplaneeritult kui ka spontaanselt. Kuritegude põhjuseks on R. Kalviku kuritegelikud hoiakud, puudulikud probleemilahendusoskused, puuduliku majandusliku toimetuleku oskus, sõltuvusprobleem, puudulik oskus mõista teiste seisukohti, impulsiivsus ja grupi mõju. See kõik kõneleb arvestatavast ning raskesti prognoositavast ohust. Prokuratuuri seisukohast nähtub, et Lääne Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi R. Kalviku süüdistustes KarS § 120 lg 1, § 121 lg 1, § 201 lg 2, § 279 lg 1 ja § 4231 järgi.
- R. Kalvik on elu jooksul väga tihti töökohti vahetanud, sest ärritub kergesti (isikule määratud osaline töövõimetus), mis ei lase tema jaoks ebasobivas keskkonnas töötada. R. Kalvikut on karistatud narkootikumide kätlemise eest, mille puhul ei saa välistada majandusliku kasu saamise eesmärki. Tema majandusliku toimetuleku oskus on puudulik, (tasumata nõudeid 6897,13 eurot). Ka enne vangistust ta võlgnevusi ei maksnud. Vabanemisel on tema võimalikuks töökohaks OÜ Rebaton. Osaühingu krediidiinfost aga nähtub, et töötajaid firmal pole, käibe- ja tööjõukulude maksed riigile on minimaalsed. Seega ei pruugi tegemist olla reaalselt tööd võimaldava ettevõttega. Samas päris sissetulekuta kinnipeetav ei jää, sest talle on määratud osaline töövõime ja pension. R. Kalvik omandab plaatija eriala. Arvestades, et R. Kalviku töösuhted on olnud lühiajalised ning ta ei ole kindlat eriala käesolevaks veel omandanud, puuduvad tal kindlad tööoskused ja ka tahe. Seetõttu võib majanduslike raskuste ilmnedes R. Kalvik naasta õigusvastasele teele.
- Suurimaks murekohaks pidas kohus R. Kalviku sõltuvust joovastitest, eelkõige narkootikumidest. Tal on diagnoositud narkosõltuvus. Esimest korda proovis ta kanepit 14aastaselt. Pärast 19-aastaselt vanglast vabanemist tarvitas ta igapäevaselt 3 aastat järjest amfetamiini ning umbes korra kuus korgijooki. Kriminaalhooldusametniku viimasest riskihindamisest nähtub aga, et pärast eelmist vangistust tarvitas R. Kalvik ka kolm aastat järjest igapäevaselt kanepit. R. Kalvik on olnud ka statsionaarsel võõrutusravil (11.09.20192
(4)30.10.2019), ent lahkus keskusest omal soovil. Katseaeg lõppes karistuse täitmisele pööramisega, sest katseajal rikkus hooldusalune kahel korral lisakohutust mitte tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
- Vangistuses on R. Kalvik läbinud ettenähtud rehabilitatsiooniprogrammid. Tagasisidest saab järeldada, et isik peaks õigeks kanepi ja amfetamiini legaliseerimist, kuid karistused joobes toime pandud kuritegude eest oleksid karmimad. Ise enam narkootikume tarvitada ei taha ning on valmis ravile minema, kui kohus suunab. R. Kalviku varasem elukäik näitab, et ka kohtu suunamisest pole olnud abi, sest kinnipeetav jättis ravi pooleli mõjuvate põhjusteta ning jätkas endise eluviisi harrastamist. Praegusedki plaanid ravi saamiseks on üldsõnalised, konkretiseerimata eesmärgi ja valikuteta. Seega pidas kohus seda liialt üldsõnaliseks, et järeldada isiku tõsikindlat soovi muutuda. MÄÄRUSKAEBUS
- Kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu määruse ning teha asjas uus lahend: vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni
- detsember
- a määrates talle lisaks käitumiskontrolli tavakohustustele lisakohustused: mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning otsida endale töökoht või võtta arvele Töötukassas kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist.
- R. Kalviku käitumine vangistuses on positiivne. Ta on kohusetundlikult osalenud plaatija kutseõppes. Lisaks osales ta sotsiaalprogrammis “Eluviisitreening” ning täitis sõltuvusteemalise töövihiku. Samuti täitis R. Kalvik Viha ja kriitika töövihiku ning läbis vestlused teemal “Tagasilanguse ennetamine.” R. Kalvik on tunnistanud narkosõltuvust ja soovib tulevikus mõnuainetest loobuda.
- Üks vähetähtis distsiplinaarüleastumine enam kui 1,5 aastase vangistuse jooksul ei näita tema suutmatust elada õiguskuulekalt. R. Kalvikul on vabanemise korral kindel elukoht, toetav lähiring ning garanteeritud töökoht. Ehkki viimase osas asus kohus kõhklevale seisukohale, on R. Kalvikul vabanemisel sissetulek ka töövõimetuspensioni näol. Lisakohustusena saab talle panna kohustuse otsida töökoht või võtta end arvele Töötukassas. Osalise töövõimega isikul on erihariduse ja tööoskuste puudumisel töökoha leidmine raskendatud, kuid just garanteeritud riiklik pension tagab esmase toimetuleku. Arusaamatuks jääb kohtu seisukoht, et isik võib majanduslike raskuste ilmnemisel asuda õigusvastasele teele. R. Kalvikul tunnistab enda joovastisõltuvust. Ta on saanud vanglas ravi. Joovastitest loobumine eeldab vältimatult isiku tahet, mida R. Kalvik on ka avaldanud. Ravi on ainult abistav faktor, mis on sõltuvusest vabanemise soovita väheefektiivne. R. Kalvik on vangistuses viibitud ajal saanud ravi ja allunud sellele. Puudub alus arvata, et ravi on olnud tagajärjetu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Kaalutlusõigusele on olemuslikult omane menetleja kaalutlusruum, mis vaid erandjuhtudel võib redutseeruda ühe õiguspärase lahenduseni. Reeglina on aga õiguspäraseid lahendusi mitu. Märgitust järeldub, et sageli võib sarnasetel asjaoludel olla õiguspärane nii süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegne vabastamine kui ka vabastamata jätmine. Materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel või vabastamata jätmisel saab kohtule tavaliselt ette heita üksnes siis, kui kohus on teinud kaalutlusvea. 3
(4)- Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga (TrtRKo
- aprilli 2019 määrus asjas nr 1-169898).
- Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus R. Kalviku ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt, seejuures on kohus arvestanud positiivseid ja negatiivseid asjaolusid. Määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et R. Kalviku karistuse eesmärgid on täidetud. Ringkonnakohtu hinnangul ei omistanud maakohus R. Kalviku vabastamata jätmisel ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu.
- Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Seetõttu edulootust määruskaebusel ringkonnakohtus ei oleks.
- Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtumäärusega tutvumisele ning R. Kalvikuga määruskaebuse otsustamisele ning määruskaebuse koostamisele 60 minutit. Kaitsja palub määrata OÜ-le Valga Advokaadibüroo riigi õigusabi tasu 64,80 eurot (sh käibemaks 10,80 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
- juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Menetluskulu jääb KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel R. Kalviku kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)