Kohtuotsus jõustus 11.07.
lg 2 p 2 – mitte tarvitada alkoholi;
lg 2 p 4 – asuma tööle või võtma end Eesti Töötukassas arvele 2 nädala jooksul peale vabanemist;
Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Magnus Lepiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta Magnus Lepiku ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 12.05.2021 kohtuistungil palub Magnus Lepik vabastada ta karistuse kandmisest enne tähtaega. Ta tahab jätkata õpinguid, teha karjääri, muuta oma elu. Usub, et suudab mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid. Suudab uutest kuritegudest hoiduda. Karistuse kandmise jooksul tegi järeldused ja on loonud endale uued väärtused ja väljavaated. Ta läbis sotsiaalprogrammid oma käitumise muutmiseks. Programmid on olnud just teadmiste kinnistamiseks väga head. Ta lõpetab 12.klassi. Tema perekond on nõus teda materiaalselt toetama seniks kuni ta leiab endale oma töökoha. Tema suhted vanematega on väga head. Kaitsja A. Pilv on seisukohal, et on alused Magnus Lepiku tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. M. Lepik on asunud olulise paranemise teele ja tema isiksus on selle 4 aasta jooksul nii emotsionaalselt, psüühiliselt kui ka väärtushinnangute kujundamisel oluliselt muutunud. Ta on individuaal- ja sotsiaalprogrammides osalenud aktiivselt, positiivselt. M. Lepikul on olemas nägemus, kuidas oma eluga edasi minna. Ta on tegelikult kinnipidamise aja jooksul aktiivselt õppinud, põhiharidust omandanud ja lõpetab keskharidust. Vanemad toetavad teda. Elamistingimused on head. M. Lepik on alkoholist ja narkootikumidest võõrandunud. Kaitsja toetab Magnus Lepiku taotlust ja palub ta ennetähtaegselt vabastada karistuse kandmisest koos nende tingimuste kohaldamisega, mida siin kriminaalhooldaja on ettepanekuna esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja arvamused, leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks
lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu 18. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel 2 ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega. Käesoleval juhul Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 06.03.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-11173 tunnistati Magnus Lepik süüdi
Kohtuotsus jõustus 11.07.2017.
-1 lg 1 p 2 alusel võib kohus vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Magnus Lepik oli kuriteo toimepanemise ajal alaealine ning toimepandud kuriteo puhul on tegemist esimese astme kuriteoga. Käesolevaks ajaks on Magnus Lepik ära kandnud 4 aastat 6 kuud ja 14 päeva vangistust, mis on üle poole temale mõistetud 9 aasta pikkusest karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-11-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks Karistusseadustiku (
) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalkolleegium on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna
lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. (Vt osutatud määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p-d 20-21.)
-1 lg 3 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ja kontrollnõuete ja kohustuste määramisel ning nende järgimata jätmisele ja katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisele kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 76 sätestatut.
lg 5 alusel käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel tingimisi enne tähtaega vabastatavale süüdlasele võib kohus tema nõusolekul panna täiendavalt kohustuse alluda käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilisele valvele. 3 Magnus Lepikul on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama saaks asuda. Ennetähtaegse vabanemise korral ta saab elada aadressil XXX. Tegemist on heas korras neljatoalise korteriga, mis kuulub Kinnistusraamatu andmetel M. Lepiku vanematele. Korteris elab kinnipeetava isa üksinda. Ema L L koos noorema õe ja vennaga kolisid 2019. aastal S . Mõlemad vanemad on andnud nõusoleku M. Lepiku tingimisi ennetähtaegse vanglast vabanemise korral sinna elama asumiseks, sh elektroonilise valve alla. Korter vastab elektroonilise järelevalve kohaldamise tingimustele. Positiivsena võib välja tuua, et Magnus Lepik on karistuse kandmise aja jooksul osalenud oma täitmiskava täitmisel aktiivselt. Ta osales aktiivselt psühholoogiga vestlustes toimetulekust oma emotsioonidega, emotsionaalsest suhtlusest perega, eesmärkide saavutamisest. Ta oskab oma emotsioone kontrollida. Leiab, et praeguseks on üle saanud depressioonist ja emotsioonidega on kergem toime tulla. Ajavahemikul 06.05.2018 – 05.07.2018 viibis M. Lepik noortele mõeldud rehabilitatsiooni (SRS) osakonnas, kus osales iganädalastes joogatreeningutes ning täitis inspektor-kontaktisikuga „Tagasilanguse ennetamise“ töövihiku. Selle raames omandas täiendavalt teadmisi kuidas tulevikus võimalike tagasilangustega toime tulla. Ta läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening õigusrikkujatele“ ning sotsiaalprogrammi jätkutegevuse. M. Lepik läbis sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ ning programmi jätkutegevuse. M. Lepik arvab, et ta ei ole agressiivne inimene ning ta suudab oma viha vaos hoida. Kõik läbitud programmid on teda õpetanud rohkem analüüsima enda käitumist ja aru saama, et iga käitumise taga on olnud mingi põhjus. On toimunud kohtumised, kus analüüsiti M. Lepiku poolt toime pandud väärtegusid. M. Lepik on analüüsinud enda jaoks toimepandud tegusid ja nendega kaasnevate tagajärgede üle ning leiab, et toimepandud teod on olnud mõttetud, ilma eesmärgita ja ajaraiskamine. Ta saab psühhiaatrilist ravi. Kohus on seisukohal, et sotsiaalprogrammide läbimine mõjus ilmselt kinnipeetava hoiakutele ja suhtumistele positiivselt. Väärtuslik on ka see, et M. Lepik on vanglas tööga hõivatud: alates 10.07.2018 kuni 09.11.2019 töötas majandustöödel XXX, alates 02.03.2019 kuni 11.11.2019 töötas majandustöödel XXX, alates 24.07.2019 kuni 31.01.2021 töötas majandustöödel XXX. Praegu M. Lepik ei tööta, kuna valmistub gümnaasiumi lõpueksamiteks. Ta on motiveerinud õppima. Vanglas ta omandas K –J T G XXX ning alates 03.09.2018 omandab K –J T G XXX. Praegu õpib XXX ning valmistub lõpueksamiteks. Magnus Lepikul on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik. Isiku päritoluperekonda kuuluvad ema, isa, vend ja õde. Suhted on sugulastega head ja toetavad. Vanemad on valmis poega toetama ennetähtaegsel vabanemisel materiaalselt. Rahalisi võlgnevusi M. Lepikul ei ole. Vabanemisfondis on 1752 eurot. Ta ei soovi suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et Magnus Lepikul on positiivsed tulemused olemas, ta on motiveerinud õppima, ta on järginud täitmiskava, tema vabanemisjärgsed elutingimused on head, tal on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik, tuleb tema puhul siiski teha negatiivne ohuprognoos, s.o uue kuriteo risk on kinnipeetava vabastamiseks liialt suur. M. Lepiku puhul annavad aluse rääkida kõrgendatud retsidiivsusriskist kuriteo toimepanemise asjaolud, isiku varasem elukäik ning isikut iseloomustatavad andmed. Karistusregistri andmetel on Magnus Lepik kriminaalkorras ühel korral karistatud, vanglas viibib esimest korda. Kannab karistust seoses röövimisega või omakasu motiivil tapmise eest. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine, mõtlematu käitumine, majandusliku kasu saamine. Harju Maakohtu 06.03.2017 otsusest on Magnus Lepik tunnistatud süüdi
Süüdistuse kohaselt M. Lepik tungis kallale kannatanule, lõi kannatanut pea piirkonda, saadud löögist kukkus kannatanu pikali. M. Lepik lohistas kannatanu võsastikku, võttis temalt seljast dressipluusi ja jalast dressipüksid ära. Seejärel lõi M. Lepik maas lamavat kannatanut 11 korda 4 liigendnoaga kõhu piirkonda, tekitades kannatanule kehavigastusi, millest kannatanu suri sündmuskohal. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Magnus Lepiku käitumine vanglas ei olnud seaduskuulekas. Teda on karistatud distsiplinaarkorras kolm korda, kaks nendest on aegunud. Praegu temal on üks distsiplinaarkaristus - kartserisse paigutamine 5 ööpäevaks katseajaga 1 kuu enese tätoveerimise eest. Kinnipeetava Magnus Lepiku iseloomustusest nähtuvalt ta oli impulsiivne, mõtlematu ja vägivaldne. Tal puudus probleemide lahendamise oskus. Ta püüdis probleemid uputada alkoholi. Elas üks päev korraga. Ta ei mõelnud enda tegude tagajärgedele ning oli ükskõikne. Vangistuses M. Lepiku iseloomustatavad andmed on muutunud paremaks, ta on muutunud tasakaalukamaks ning täiskasvanulikumaks. Praegu saab ta aru, et tema käitumine ei olnud mingil viisil õigustatav. Planeerib rohkem oma tegevusi ette ning paneb tulevikku eesmärgid. Tahab õppida edasi, töötada ning ehitada elu üles uuesti. Soovib omandada kõrgharidust. Paranenud on ka probleemide lahendamise oskus. Vaatamata sellele, et M. Lepiku iseloomustatavad andmed vangistuse ajal on muutunud paremaks, ta sai tasakaalukamaks, paranenud on probleemide lahendamise oskus, ei saa kohus kindlalt väita, et isiku hoiakud on vangistuse ajal nii muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud. M. Lepiku käitumine vanglas, s.h distsiplinaarkaristuste olemasolu, näitab tema ohtlikkust ning annab põhjendatud aluse karta samataolise käitumise kordumist. Kohus on seisukohal, et kui süüdimõistetu ka vanglas jätkab õigusrikkumise toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Uute kuritegude toimepanemist võib Magnus Lepiku puhul soodustada alkoholi tarvitamine, kuna pani kuriteo toime alkoholijoobes. M. Lepik tarvitas alkoholi enda sõnul esimest korda 10aastaselt ning purjus oli enda sõnul esimest korda 13-aastaselt. Tarvitas enda sõnul ainult kanget alkoholi ning talle meeldis erinevaid alkohoolseid jooke proovida. Enne vangistust tarvitas alkoholi igapäevaselt. Vangistuses osales sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening õigusrikkujatele“ ning sotsiaalprogrammi jätkutegevuses, viibis noortele mõeldud rehabilitatsiooni (SRS) osakonnas, kus osales iganädalastes joogatreeningutes ning täitis inspektor-kontaktisikuga "Tagasilanguse ennetamise" töövihiku. M. Lepik tõi vestlusel välja, et tulevikus ei soovi suitsetada ning alkoholi kuritarvitada, võib juua maitse eesmärgil, näiteks klaas head veini. Seega mõistab M. Lepik alkoholi tarvitamisega seotud probleemid osaliselt ning ei suhtu probleemi tõsiselt. Vaatamata sellele, et on M. Lepik läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening õigusrikkujatele“ ning viibis rehabilitatsiooni osakonnas, kahtleb kohus, et isik suudab vabaduses tegelikult alkoholi tarvitamisest loobuda, arvestades kinnipeetava varasemaid kokkupuuteid alkoholiga ning tema suhtumine alkoholi tarvitamise probleemidesse, mis võib olla uue kuriteo toimepanemise põhjuseks. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt M. Lepiku suhtes puudub narkootikumide tarvitamise risk ja ohtlikkus. Kohus ei ole sellega nõus ning on veendunud, et narkootikumide tarvitamine ja kuriteo toimepanemine on tihedalt seotud. Kui M. Lepik tarvitas narkootikume 12-aastaselt, tarvitas amfetamiini, kanepit, LSD, Ecstasy, korgijooki, kokaiini, ravimeid, siis see kindlasti osutus mõju antud kuriteo toimepanemisele. Seega peab kohus narkootikumide tarvitamine uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. 5 Eeltoodu alusel kohus leiab, et antud juhul puuduvad alused Magnus Lepiku tingimisi ennetähtaega vabastamiseks. Karistuse eesmärgid ei ole veel täidetud. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg, käitumiskontrollile allutamine ning elektrooniline valve on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Magnus Lepik tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS §§ 426, 432, 384, 387. /digitaalselt allkirjastatud/ Galina Jasnjuk Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.