Obsah (10)

§ 436§ 392§ 657§ 218§ 435§ 374§ 171§ 173§ 696§ 660

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 18. juuni 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-19255 Tsiviilasi XX avaldus Tallinn

) § 172 lg 1 alusel. Avaldaja kulud jäid korteriühistu kanda ja kõigi teiste menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Avaldaja menetluskulu oli riigilõiv 50 eurot, mille maakohus mõistis korteriühistult avaldaja kasuks välja. MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

1. Korteriühistu nimel esitasid V. V ja R. R
2. märtsil 2021 määruskaebuse, milles paluti vaidlustatud määrus tühistada. Kaebuse põhjenduste kohaselt oli kaebusega järgitav esmane eesmärk uue määruse saavutamine, millega avaldus jääb rahuldamata. Teise võimalusena paluti asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist. Menetluskulud paluti panna avaldaja kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. 6.
3. Vaidlustatud määrus pole piisavalt põhjendatud (

§ 436ja § 465 lg 2 rikkumine).

Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta korteriühistu esitatud vastuväiteid, asjaolud ja dokumendid. Eelkõige on vaidlustatud määruses käsitlemata fotod ja videosalvestis, millelt nähtub, et juhatuse liige paneb üles korduskoosoleku kutse ja kutsed postkasti. 6.2. Maakohus ei täitnud selgitamiskohustust (

§ 392rikkumine).

Korteriühistule jäi arusaamatuks, miks on fotod ja videosalvestis nõrgem tõend kui avaldaja paljasõnaline väide. 6.

1. Menetluse läbiviimisel käsitles maakohus ekslikult Marina Suhnjovat korteriühistu esindajana. Lisaks jättis maakohus V. V vaidlustatud määrusest teavitamata.
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja määras tähtaja sellele vastamiseks. Avaldaja vaidles kaebusele vastu ja korteriühist lepinguline esindaja teatas, et ei toeta kaebust. Mõlemas vastuses sisaldus taotlus liita käesolev asi tsiviilasjaga nr x-xx-xxxx, mis sel ajal oli Tallinna Ringkonnakohtu menetluses.
3. Maakohus märkis
4. mai 2021 määruses, et tema hinnangul on määruskaebuse esitanud eraldi V. V ja R. R. Ühtlasi jättis maakohus V. V määruskaebuse menetlusse võtmata. Menetluskulude jaotust maakohus
5. mai 2021 määruses ei otsustanud ja seda määrust ei vaidlustatud. Ülejäänud osas maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
6. mail
7. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata (

§ 657lg 1 p 1).

Määruskaebus jääb rahuldamata ja korteriühistu kannab sellega seonduvad menetluskulud.

1. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu arusaamaga kaebuse esitajast. Kaebus esitati korteriühistu nimel ja sellisena tuleb see ka lahendada. 10.
2. Kaebusest nähtub selgelt, et see esitati korteriühistu nimel. Kui vaidlusaluse üldkoosoleku otsused on kehtivad, siis oleks V. Vl ja R. Rl ilmselt õigus korteriühistut kahekesi esindada. Isegi kui R. R valimine on vaidlustatud ja teda ei ole juhatuse liikmena registrisse kantud, saab 3

§ 218lg 3 teise lause ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 34 lg 1 kohaselt lugeda käesolevas menetluses korteriühistu seaduslikeks esindajateks. TsÜS § 38 lg 2 teise lause järgi saab huvitatud isik juriidilise isiku organi otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Juhatuse liikme tagasikutsumise ja valimise otsuse tühisus ei ole praegu jõustunud kohtulahendiga kindlaks tehtud (vt Riigikohtu

1. juuni 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-17, p 19 teine lõik). 10.
2. Eelnev ei tähenda, et samas menetluses ei saaks ühistut esindada registrikaardilt nähtuvad juhatuse liikmed, võttes arvesse nende osas samuti kehtivat ühise esinduse tingimust. Ühistu nimel erinevate seisukohtade esitamine ei takista kohtul hinnangu andmist, kas vaidlusalused otsused on tühised.
3. Menetlusosalised on palunud liita käesoleva asja tsiviilasjaga nr x-xx-xxxx. Viidatud asi ei ole alates
4. maist 2021 enam ringkonnakohtu menetluses, sest selles tehti menetlust lõpetav lahend (

§ 435

lg 2 koostoimes § 463 lg-ga 2).

§ 374võimaldab liita tsiviilasju, mis on sama kohtu menetluses.

Seetõttu jääb liitmise taotlus rahuldamata.

1. Kaebuse väited ei anna alust maakohtu vaidlustatud määrust muuta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja vastab kaebusele järgmiselt. 12.
2. Vaidlustatud määrus on asjaolude tuvastamise ja õiguse kohaldamise osas piisavalt põhjendatud. Maakohus alustas avalduse lahendamist asjakohaselt küsimusest, kas korteriühistu tõendas vaidlusaluse koosoleku kutse õigeaegse ja korrakohase avaldamise korteriomanikele. Siinjuures jaotas maakohus õigesti tõendamiskoormise. Korteriühistu pidi tõendama koosoleku teate avaldamise ja avaldajal pole vaja tõendada koosolekust mitteteadmist. Maakohus hindas korteriühistu esitatud tõendeid kutse avaldamise kohta ja põhjendas piisavalt oma siseveendumuse kujundamist. Ainetu on kaebuse etteheide nagu oleks korteriühistu asjakohased tõendid jäänud käsitlemata. Kui kohus tuvastab vaidlustatud otsuste tühisuse ühe aluse, siis ei ole enam vaja käsitleda menetlusosaliste muid väiteid ega tõendeid. 12.
3. Maakohus ei rikkunud avalduse läbivaatamisel oluliselt menetlusõigust. Avaldaja ja korteriühistu menetlusdokumentidest nähtub, et neile olid vaidluse põhiküsimused selged ja arusaadavad. Seega ei olnud vajadust vaidlusaluse koosoleku kokkukutsumise ja eelkõige teate avaldamisega seonduvat rohkem selgitada. Eespool p 10 alapunktides märgitud kaalutlustel lubas maakohus õigesti korteriühistut esindada nii V. Vl kui ka M. Suhnjoval. Hagita menetluse põhimõtteid järgides ei olnud maakohus seotud menetlusosaliste seisukohtadega ja kontrollis avaldust olenemata vastuväidetest. Määruskaebusest nähtuvalt ei takistanud vaidlustatud määrusest hiljem teadasaamine V. Vl kaebuse esitamist.
4. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad

§ 171lg 1 alusel korteriühistu kanda.

Juhindudes

§ 173

lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Menetluskulude nimekirju ringkonnakohtule ei esitatud, mistõttu jäävad kulud rahaliselt kindlaks määramata. 14.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab korteriühistu kaevata

§ 660lg 3 esimese lause ja § 696 lg 1 teise lause alusel.

Teistel menetlusosalistel

§ 660lg-te 1 ja 4 järgi kaebeõigus puudub, sest määrusega nende õigusi ei kitsendata. (allkirjastatud digitaalselt) 4