4-21-113/12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2021, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-21-113 Kohtunik Tiit Kullerkupp Väärteoasi Vitali Karhu kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 28.12.2020 otsuse peale väärteoasjas nr 2590,20,004818 Kaebuse esitaja Vitali Karhu, isikukood 37201152215, elukoht xxxx; epost: xxxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond, asukoht Kreutzwaldi 5a, Rakvere linn Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON: Vitali Karhu kaebus rahuldada. Tühistada osaliselt Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 28.12.2020 otsus väärteoasjas nr 2590,20,004818, millega karistati Vitali Karhut LS § 224 lg 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks, karistuse mõistmise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega karistada Vitali Karhu’t LS § 224 lg 1 järgi toimepandud väärteo eest rahatrahviga 50 (viiskümmend) trahviühikut, s.o 200 (kakssada) eurot. Rahatrahv tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvelduskonto numbrile SEB Pank EE891010220034796011, Swedbank EE932200221023778606 või Luminor Bank EE701700017001577198, kohustuslik on märkida viitenumber 4100081886 ning selgitusse märkida: „Vitali Karhu, 4-21-113, rahatrahv“. Kui rahatrahv pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsus toimetada kätte Vitali Karhule ning saata kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. 1 VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud
2. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Toomas Kivilo koostas 03.12.2020 väärteoprotokolli AB1501617, mille kohaselt 03.12.2020 kell 11.29 juhtis Vitali Karhu Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Sämi-Sonda-Kiviõli
3. km-l mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,1 mg. Sellega rikkus Vitali Karhu liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 3 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 224 lg 1 järgi.
4. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 28.12.2020 otsusega väärteoasjas nr 2590,20,004818 määrati Vitali Karhule LS § 224 lg 1 alusel karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks.
5. Menetlusalune isik Vitali Karhu esitas 08.01.2021 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 28.12.2020 otsuse peale väärteoasjas nr 2590,20,
6. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja edastas 19.01.2021 määrusega Vitali Karhu kaebuse kohtualluvuse järgi lahendamiseks Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale. Kaebuses palub menetlusalune isik juhtimisõiguse äravõtmise asemel määrata talle karistuseks rahatrahv. Tema töökoht asub Rootsis ja ilma autota ei saa ta tööl käia. Kahetseb juhtunut ning lubab, et enam sellist asja ei juhtu. Kohtule 25.02.2021 edastatud e-kirjas märgib menetlusalune isik, et soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses.
7. 17.02.2021 saabus kohtule kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht Vitali Karhu esitatud kaebuse suhtes. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et käesolevas väärteoasjas 28.12.2020 koostatud otsust on põhjalikult ja detailselt põhistanud ning jääb otsuses kirjeldatud seisukohtade ja põhistuse juurde. Seega on kohtuvälise menetleja esindaja enne otsuse koostamist tutvunud väärteotoimikuga ja selle sisuga. Otsuse koostamisel on arvesse võetud kõiki asjaolusid. Kohtuvälise menetleja esindaja on juba karistusotsuse koostamisel viidanud asjaoludele, millest lähtuvalt isikule määrati põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine ning kohtuväline menetleja ei nõustu väitega, et määratud karistus oleks ebaproportsionaalselt suur. Kaebuses toodud põhjendusi ei saa käsitleda erandlike asjaoludena, mis välistaksid juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, asus seisukohale, et Vitali Karhu on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,10 mg/l kohta. Menetlusalune isik kohtuvälises menetluses antud ütlustes selgitab, et ta tarvitas alkoholi eelmisel õhtul ja arvas, et on kaineks saanud. Kahetseb väga juhtunut. On üldteada, et alkohol kaob organismist aeglaselt ja ainuüksi enesetunde järgi hinnates, kui eelnevalt on tarvitatud alkoholi, ei saa teha järeldusi kas tohib sõidukit juhtida või ei. Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramiste, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema. Kohtuväline menetleja leidis, et menetlusalune isik asus liiga kergekäeliselt sõidukit juhtima. Teades, et ta on tarvitanud alkoholi, ei saa ainult enesetunde järgi hinnata kas võib juba sõidukit juhtida või ei. 2 Menetlusalune isik omas süüteo toimepanemise ajal karistusregistri andmetel ühte kehtivat karistust samalaadse liiklusalase rikkumise eest, seega oli menetlusalusel isikul olemas samalaadne kogemus, kus ta juhib sõidukit kuigi ei oleks veel tohtinud juhtida. Kui juht ei täida liiklusseaduse sätteid, tuleb ta juhtimiselt kõrvaldada ning välistada tema osalemine liikluses mootorsõiduki juhina, kuivõrd ta on oma suhtumiselt teistele liiklejatele ohtlik. Seetõttu asus kohtuväline menetleja seisukohale, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist ning leiab, et temalt juhtimise õiguse äravõtmine on avalikkuse huvides ülekaalukam kui menetlusalusele isikule ajutiselt kujuneda võivad ebamugavused, ning kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Asjaolu, et isiku töö on seotud juhtimisõiguse olemasoluga, ei saa olla automaatseks takistuseks juhtimisõiguse äravõtmise kui karistuse liigi kohaldamisel. Mootorsõiduki juhtimisõigus on eriõigus, mille omandamiseks tuleb järgida liiklusreegleid. Liikluskultuuri tõstmise ja turvalisuse tagamise eesmärgil on seadusandja pidanud vajalikuks ohtliku väärteo toime pannud mootorsõiduki juhi juhtimiselt kõrvaldada. Menetlusalune isik, kes on läbinud mootorsõiduki juhi koolituse, on teadlik liiklusreeglitest ja liiklusseadusega sätestatud sanktsioonidest. Eeltoodust tulenevalt on tal võimalik ette näha, millised tagajärjed tema õigusvastase käitumisega kaasnevad ning end õiguskuuleka ja kohusetundliku käitumisega nende tagajärgede eest kaitsta. Seega, tuginedes eeltoodule, palub kohtuväline menetleja kohtul jätta otsus väärteoasjas 2590,20,004818 muutmata ja Vitali Karhu kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused
8. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le
9. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Menetlusalune isik kinnitas kohtule, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning ka kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses.
10. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. LS § 69 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 224 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligramm. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et Vitali Karhu talle etteheidetava väärteo toime pani. Väärteotoimikus on indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 15), millest nähtuvalt 03.12.2020 allutati Vitali Karhu Lääne-Virumaal Sämi-Sonda-Kiviõli
11. km-l kontrollile ning kasutades indikaatorvahendit Alcoquant 6020 plus nr A418738, mille järgmine kontrollimise kuupäev on 17.12.2020, näitas indikaatorvahend positiivset tulemust – 0,15 mg/l. Vitali Karhu allkirjastas indikaatorvahendi kasutamise protokolli. Tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükist (tl 15 lisa) nähtub, et Vitali Karhu joobeseisundi kindlakstegemiseks 03.12.2020 kell 12.00 kuni 12.05 kasutati PPA Ida 3 prefektuuri Rakvere politseijaoskonnas tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE, seeria nr ARLK-0022, mille lõplik lugem oli 0,15 mg/l kohta, laiendmääramatus 0,05 mg/l, mistõttu oli Vitali Karhu väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem 0,10 mg/l kohta. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 14) nähtuvalt kõrvaldati Vitali Karhu sõiduki juhtimiselt alates 03.12.2020 kell 11.35 kuni aluse ära langemiseni, s.o kainenemiseni, kuna tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või ta on joobeseisundis. Tunnistaja R Ki ütlustest (tk 16-17) nähtub, et 03.12.2020 teostas tema koos Toomas Kiviloga liiklusjärelevalvet Sämi-Sonda-Kiviõli
12. km-l ning kella 11.29 ajal märkasid nad Kiviõli suunas liikuvat sõidukit, mis ületas suurimat lubatud sõidukiirust. Sõiduki peatamisel selgus, et sõidukiks oli xxxx, registreerimisnumbriga xxxx ja sõidukit juhtis Vitali Karhu. Juhi suust oli tunda alkoholi lõhna ning kontrollides isikut indikaatorvahendiga, andis see tulemuseks 0,15 mg/l. Politseijaoskonnas tõendusliku alkomeetriga kontrollides tuvastas Toomas Kivilo isiku joobeks 0,10 mg/l. Vitali Karhu ütlustest (tl 13) nähtuvalt tarvitas ta eelmisel päeval, s.o 02.12.2020 alkoholi ning arvas, et on hommikuks kaineks saanud, kuid politsei alkomeeter näitas joovet. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, nagu ka kohtuväline menetleja, et Vitali Karhu on rikkunud LS § 69 lg 3 nõudeid ning realiseerinud sellega LS § 224 lõikes 1 toodud väärteo objektiivse koosseisu.
13. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et Vitali Karhu on pannud LS § 224 lõikes 1 sätestatud väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis KarS § 18 lg 3 mõttes. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kuna liiklusseadus keelab mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes, peab alkoholi tarvitanud isik enne sõidukit juhtima asumist olema veendunud selles, et alkohol on tema organismist täielikult välja läinud. Seda Vitali Karhu ei teinud, kuigi kohustusest enne mootorsõiduki juhtima asumist kontrollida kainust, pidi ta olema teadlik. Vitali Karhu on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis antud ütlustes kinnitanud, et tarvitas eelmisel õhtul alkoholi, kuid järgmisel hommikul mootorsõiduki juhtima asuda arvas, et on kaine. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et isik teades, et on tarvitanud alkoholi, ei saa ainult enesetunde järgi hinnata seda, kas võib juba sõidukit juhtida või mitte. Olnuks Vitali Karhu hoolsam ja kohusetundlikum ning kontrollinud kainust enne mootorsõiduki juhtima asumist, saanuks ta rikkumise toimepanemist vältida. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et Vitali Karhu pani LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime hooletusest.
14. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid Vitali Karhu teos ei esine. Vitali Karhu oli väärteo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane ning on seda ka käesoleval ajal. Väärteomenetluse seadustiku §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et Vitali Karhu on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 224 lg 1 järgi.
15. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 4 Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada erija üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja määras Vitali Karhule karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks. Otsuse tegemisel on kohtuväline menetleja otsusest nähtuvalt arvesse võtnud isiku kahetsust ning süü suurust ning leiab, et talle mõistetud karistus on kooskõlas isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga ei nõustu. Süü suuruse hindamisel võtab kohus esmalt arvesse menetlusaluse isiku väärteo toimepanemise subjektiivset külge. Kuna väärtegu saab toime panna nii tahtlikult kui ka ettevaatamatusest ning Vitali Karhu pani väärteo toime hooletusest, nõustub kohus kohtuvälise menetleja selles, et teo et menetlusaluse isiku süü suurus ei ole suur. Lisaks nähtub Tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükist, et Vitali Karhu alkoholijoobe kontrollimisel oli mõõtetulemuseks 0,1 mg/l, mis on LS § 224 lõikes 1 sätestatud vahemiku alammäär. Kohus peab süü kõrval arvestama ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et käesoleval juhul ei esine KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid. Küll aga võtab kohus sarnaselt kohtuvälise menetlejaga karistust kergendava asjaoluna arvesse, et Vitali Karhu on algusest peale, s.o nii kohtuvälises menetluses antud ütlustes kui ka kohtule esitatud kaebuses oma süüd tunnistanud ning teo toimepanemist kahetsenud. Karistuse määramisel tuleb arvestada ka vajadust, et karistus sunniks isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Karistusregistri andmete kohaselt Vitali Karhul kehtivaid karistusi ei ole. Kuigi teo toimepanemise ning kohtuvälise menetleja poolt otsuse tegemise ajal oli Vitali Karhul veel üks kehtiv väärteokaristus LS § 224 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks, nähtub karistusregistrist, et peale käesolevas väärteoasjas toimepandud tegu menetlusalune isik uusi rikkumisi, sealhulgas liiklusalaseid, toime pannud ei ole. Kohtu hinnangul võib eeltoodust järeldada, et Vitali Karhu on käesolevaks ajaks teinud oma teost järeldused ning edaspidi hoidunud samalaadsete rikkumiste toimepanemisest. Kohtu hinnangul on Vitali Karhule kohtuvälise menetleja poolt määratud juhtimisõiguse äravõtmine tema süü suurust, süü tunnistamist kohtuvälises menetluses ja kohtus ning kehtivate karistuste puudumist arvesse võttes liiga raske. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus ei ole vajalik selleks, et menetlusalusele isikule tuleks edaspidi liikluses meelde temal lasuvate kohustuste täitmise vajalikkus, vaid tema käitumist edaspidi liikluses kohusetundlikuks ja õiguskuulekaks käitumiseks saab mõjutada ka isiku jaoks kergema karistuse määramiseks, s.o rahatrahvi kohaldamisega. Liiklusseaduse § 224 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Seega peaks Vitali Karhule LS § 224 lg 1 järgi mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 3 – 100 trahviühikut ning sanktsiooni keskmine määr on 50 trahviühikut. Kuigi kohtuväline menetleja määras Vitali Karhule mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise alla keskmise määra, s.o 2 kuuks, leiab kohus, et rahatrahvi kohaldamisel on põhjendatud lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast.
16. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 132 p-st 2 rahuldab kohus Vitali Karhu kaebuse ning tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 28.12.2020 otsuse väärteoasjas nr 2590,20,004818 mõistetud karistuse osas ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab Vitali Karhule LS § 224 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. 5 /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Kohtunik 6