lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Hagiline abieluasi on
lg 1 p-st 4 tulenevalt ka ühisvara jagamise või muu abikaasade varalisest vahekorrast tulenev nõue.
sätted on erinormid muude sätete suhtes, mis reguleerivad kulude jaotust hagi rahuldamise, rahuldamata jätmise või ka osalise rahuldamise korral.
lg 2 sätestab küll erandi menetluskulude jaotamise kohta mh abielu varavahekorral põhineva vaidluse puhuks, kuid Riigikohtu praktika kohaselt (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-183-13, p 10) peab lg 2 kohaldamiseks olema mõistlik põhjus. Maakohus leidis, et nii kaas- kui ühisomandi lõpetamise vaidluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda, sest lahend tehakse mõlema poole huvides (vt nt Riigikohtu 27. septembri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10, p 14 ja seal viidatud praktika). Asja materjalidest ei nähtu selliseid kaalukaid asjaolusid, mida saaks käsitleda mõistliku põhjusena
Seega jättis kohus hagejate kulu õigusabile hagejate enda kanda. Esinduskulud antud asjas on mõneti ülepaisutatud ajakulu osas. Mõistlik ajakulu olnuks mitte rohkem kui 2 h materjalide kogumisele, komplekteerimisele ja 2 h hagi koostamisele. Tartu Ringkonnakohus on varasemas praktikas (2-18-115920) leidnud, et kui tegemist ei ole keeruka õigusvaidlusega ja esindajaks ei ole vandeadvokaat, siis on põhjendatud tunnitasuks 100 eurot koos käibemaksuga ehk 83,33 eurot ilma käibemaksuta. Maakohus leidis, et käesolevas asjas tuleb arvestada sellega, et hagi esitamise tingis abikaasade tegevusetus nõuete täitmata jätmisel, mis on tekitanud kahju nende võlausaldajatele. Eeltoodu alusel koosmõjus
lg-st 2 tuleneva erandiga pidas maakohus võimalikuks jätta hagejate poolt tasutud riigilõivu kulud 350 eurot solidaarselt kostjate kanda. Riigilõiv on möödapääsmatu ja vajalik kulu haginõude kohtusse esitamisel. Kuna kostjad kui ühisomanikud on vältimatud kaaskostjad
3 MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 5. Hagejad (apellandid) esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada osas, millega määrati hagejate menetluskulu kindlaks üksnes riigilõivu 350 euro osas ning paluvad teha tühistatud osas uue määruse, millega rahuldada hagejate menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avaldus täies ulatuses ja mõista kostjatelt solidaarselt hagejate kasuks välja menetluskulud summas 1070 eurot (s.o riigilõiv 350 eurot ja esindajakulu 720 eurot). Apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud paluvad hagejad jätta kostjate kanda. Maakohtu otsus ei ole menetluskulude jaotuse ja suuruse osas seaduslik ning põhjendatud. Samuti on maakohtu määratud kulude jaotus ja suurus üllatuslikud. Käesolevas asjas ei kohaldu
, kuna tegemist ei ole abikaasade vahelise vaidlusega, vaid võlausaldaja nõudega. Seega tulnuks
Ka Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-18-1611 ja Tartu Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-17-11666 alusel kohaldanud kulude jaotusel
Maakohtu otsus on vastuoluline, kuivõrd kohus jättis esindajakulud hagejate endi kanda, samas on kohus sellegipoolest hinnanud nimetatud kulude põhjendatust. Hagejad ei nõustu maakohtu seisukohaga kulude suuruse põhjendatuse osas. Hagejate lepingulise esindaja tunnitasu on põhjendatud.
9. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (
Maakohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et käesolev asi on hagiline perekonnaasi, milles menetluskulude jaotamisel tuleb lähtuda
§-s 164 sätestatust. Hagilise abieluasja mõiste tuleneb
Käesolevas asjas on tegemist võlausaldaja TMS § 14 lg 2 alusel esitatud nõudega täitemenetluses abikaasade ühisvara jagamiseks ning sissenõude pööramiseks võlgnikeks olevate abikaasade ühisvarale. Ringkonnakohus nõustub hagejatega, et eeltoodud seisukohta kinnitab ka kohtupraktika (vt näiteks Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 218-1611). Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus ekslikult, et käesolevas asjas kohaldub menetluskulude jaotamisele
Ringkonnakohus nõustub hagejatega, et kuivõrd
ei kohaldu, tuleb menetluskulude jaotusel lähtuda
§-s 162 toodud üldreeglist, mille lõige 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu menetluses kantud poolte menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
Maakohtu määratud menetluskulude jaotust tuleb vastavalt 4 muuta ning määrata kindlaks kostjalt väljamõistetavate hagejate esindaja kulude põhjendatud suurus. 11. Hagejate menetluskulu nimekirja kohaselt olid nende menetluskulud maakohtus kokku 1070 eurot (ilma km-ta), sh riigilõiv 350 eurot ja esindajakulu 720 eurot. Maakohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks tasutud riigilõivu 350 eurot ja selles osas vaidlus puudub.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt hageja menetluskulu taotlusele on esindaja ajakulu kokku 6 h, sh ajakulu dokumentide väljanõudmiseks kohtutäiturilt ja arhiivist, registri väljavõtted, analüüs, asjaolude väljaselgitamine, õigusliku positsiooni kujundamine, komplekteerimine - 4 h) ja ajakulu hagiavalduse koostamisele ja kohtule esitamisel - 2 h. Esindaja tunnihind on 120 eurot (ilma km-ta). Ringkonnakohus märgib, et hagejate kulutused hagiavalduse koostamisele ja kohtule esitamisele kokku 240 eurot on põhjendatud ning vajalik kulu. Ringkonnakohus ei nõustu, et tasu määr dokumentide väljanõudmisel ja komplekteerimisel ning päringute tegemisel peaks olema sama suur, kui menetlusdokumendi koostamisel, st 120 eurot/h. Nimetatud toimingud ei eelda õigusabi osutamisega võrdväärse tasu maksmist. Samas ei ole hagejad menetluskulude nimekirjas eristanud neid tegevusi tegevusest, mida on nimetatud „õigusliku positsiooni kujundamine“. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et põhjendatud ja vajalik kulutus hagejatele osutatud õigusabile on 480 eurot (ilma km-ta), mis tuleb kostjatelt välja mõista. Kokku tuleb kostjatelt solidaarselt hagejate kasuks välja mõista menetluskuluna maakohtus 350 + 480 = 830 eurot. 12. Kuna hagejate apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, jätab ringkonnakohus menetluskulud apellatsiooniastmes
Hagejad on tasunud riigilõivuna 125 eurot. Ringkonnakohus on hagejatele selgitanud 28. septembri 2020 määruses, et RLS § 59 lg 16 kohaselt tasutakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise peale apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot ja hagejad on tasunud riigilõivuna 75 eurot enam. Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde. Enamtasutud riigilõivu tagastab kohus üksnes vastava taotluse alusel (
(allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke 5 (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.