Obsah (8)

§ 187§ 190§ 182§ 108§ 118§ 62§ 131§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) § 182 lg 3 kohaselt ei saa apellatsioonkaebuses esitada nõudeid, mida halduskohtus ei esitatud.

§ 187

lg 3 p 7 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebus, kui see ei vasta

§-s 182 sätestatud nõuetele.

§ 190

kohaselt kui

§ 187

lg-s 3 sätestatud asjaolud ilmnevad pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist apellatsioonimenetluse käigus, jäetakse apellatsioonkaebus

§ 187lg-tes 4-7 sätestatut arvestades läbi vaatamata.

Seega ei saa ringkonnakohus võtta seisukohta nõude osas, millele halduskohus ei ole hinnangut andnud. Haldusasja materjalidest nähtuvalt võttis halduskohus

1. oktoobri
2. a määrusega menetlusse kaebuse Tartu Vangla
3. augusti
4. a käskkirja nr 6-1/1010 tühistamise nõudes. Ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse (vt kaebaja
5. detsembri
6. a seisukohta) läbi vaatamata osas, milles kaebaja taotleb üksuse juhilt moraalse terrori ja liigsete ebamugavuste tekitamise eest kahjutasu väljamõistmist kohtu äranägemisel, kuna kaebaja ei ole halduskohtule esitatud kaebuses vastavat nõuet esitanud, seega on eeltoodud osas tegemist täiendava nõudega, kuid see ei ole

§ 182lg 3 kohaselt lubatav.

Seetõttu tuleb kaebaja apellatsioonkaebus kahju hüvitamise nõude osas

§ 187

lg 3 p 7 alusel koostoimes

§-ga 190 ja 182 lg-ga 3 jätta läbi vaatamata. 13. Kaebaja oli riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel vabastatud (tl 72-73).

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 118

lg 3 kohaselt kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes jäävad

§ 118lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.

14. Kaebaja taotlust teha vanglale ettekirjutus teostada kaebaja vereanalüüs D-vitamiini sisalduse kontrollimiseks käsitleb ringkonnakohus täiendava tõendi kogumise taotlusena.

§ 62lg 2 järgi korraldab kohus selliste tõendite kogumist, millel on asjas tähtsust.

Käesoleva vaidluse eset arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja eeltoodud taotluse rahuldamata. Samal põhjusel jätab ringkonnakohus rahuldamata ka kaebaja taotluse nõuda välja salvestised jalutuskäikudest.

1. Kaebaja ei ole sisuliselt põhjendanud enda taotlust tunnistaja ülekuulamiseks. Ka arvestades, et asja senisest käigust saab ringkonnakohus ülevaate haldusasja materjalide juurde esitatud tõenditest ja menetlusosaliste antud selgitustest, jätab ringkonnakohus kaebaja eeltoodud taotluse rahuldamata.
2. Kaebaja taotlus kohtuistungi korraldamiseks jääb rahuldamata.

§ 131

lg 1 p 2 järgi võib kohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui kohtu hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata ning menetlusosalistel puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu, sealhulgas kui menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused. Arvestades, et asja lahendamiseks olulised asjaolud on võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata, kohus saab võtta seisukoha kogutud tõendite hindamise 4 osas ning vastustaja on asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses nõustunud, siis puudub ringkonnakohtu hinnangul vajadus antud asjas kohtuistungi korraldamiseks. 17.

§ 175

lg 3 alusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses ringkonnakohtu algatusel kaebaja nimi tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) 5