) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt
lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja
lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist.
lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
lg 2 järgi solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. KrtS § 15 lg 2 kohaselt korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad korteriomandi ühised omanikud solidaarselt. KrtS § 43 lg 1 järgi lähevad korteriomandi võõrandamisel korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest. KrtS § 43 lg 2 kohaselt korteriomandi võõrandamisel, välja arvatud täite- ja pankrotimenetluses, vastutab selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega. Kohus tuvastas, et korteriomandi asukohaga xxx omanik oli 06.04.2009 kuni 15.01.2020 A N ning 15.01.2020 kinnistamisavalduse alusel alates 16.01.2020 ühisomanikud A D ja S D . Kinnistusraamatu kandest ei nähtu, et viimased oleksid saanud korteriomanikeks korteri võõrandamisel täite- või pankrotimenetluse käigus. TsMS § 477 lg 5 kohaselt kohus ei ole hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on eelnevast tulenevalt seisukohal, et avaldaja põhivõlgnevuse nõue summas 859.27 eurot on põhjendatud, kuid kohus muudab nõude jagunemist puudutatud isikute vahel. Kohus asub seisukohale, et KrtS § 43 lg-tes 1 ja 2 sätestatut arvestades tuleb jätta erinevalt avaldaja taotletust alates korteriomandi omandamisest tekkinud kulud üksnes solidaarselt A D ja S D kanda. Eeltoodust tulenevalt tuleb A N A D ja S D solidaarselt mõista avaldaja kasuks välja perioodi 01.07.2018 kuni 15.01.2020 eest majandamiskulude võlgnevuse 665.40 eurot (arvestatud juuli 2018 kuni detsember 2019 1752.47 eurot + 01.-15.01.2020 63.93 eurot (132,12/31 * 15 päeva) – tasutud 1151 eurot). A D ja S D solidaarselt tuleb avaldaja kasuks välja mõista alates korteri omandamisest 16.01.2020 kuni 01.03.2020 majandamiskulude võlgnevus 193.87 eurot (132.12/31 * 16 päeva + 125.68) Lisaks põhivõlgnevusele taotleb avaldaja puudutatud isikutelt ka viivise väljamõistmist. Avaldaja palub avalduse täiendustes (dtl 242) välja mõista puudutatud isikutelt solidaarselt seisuga 27.11.2020 sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis majandamiskulude maksmisega viivitamise eest KrtS § 42 lg-s 1 sätestatud määras kokku summas 64.59 eurot. Samuti palub 4
lg 1 teine lause sätestab, et viivise määraks loetakse
Kohus leiab, et avaldaja viivisenõue on samuti põhjendatud ja tuleb rahuldada, samas tuleb ka viivisenõue jagada tulenevalt põhivõlgnevuse jaotusest puudutatud isikute vahel taotletust erineval viisil. Avaldaja on arvestanud seadusjärgset viivist (8% aastas) alates juulist 2019 tasumata maksetelt (viivisearvestus dtl 237) kuni 27.11.2020 kokku summas 64.59 eurot. Kohus nõustub viivise arvestusega. Tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise kuni määruse tegemiseni, s.o alates 28.11.2020 kuni 09.06.2021 (k.a), s.o 194 päeva eest (vt www.viivisekalkulaator.ee). Eeltoodust tulenevalt tuleb 09.06.2021 seisuga avaldaja kasuks välja mõista A N , A D ja S D solidaarselt viivis kokku summas 81.70 eurot (49.49 + 3.93 (8.14/31 * 15) + 28.28 (põhinõudelt 665.40 eurot)) ning A D ja S D solidaarselt viivis kokku summas 19.39 eurot (4.21 (8.14/31*16) + 6.94 + 8.24 (põhinõudelt 193.87 eurot)). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Lähtudes eeltoodust kuulub puudutatud isikutelt väljamõistmisele alates 10.06.2021 edasiulatuv viivis
MS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna avalduse esitamist põhjustas puudutatud isikute tegevusetus, leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isikute kanda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Avaldaja palus jätta kõik menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute kanda. Avaldaja ei ole kohtule vastuseks 16.12.2020 kohtunõudele menetluskulude nimekirja esitanud. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldaja on tasunud avalduselt riigilõivu 50 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses sätestatule. RLS § 59 lg 5 kohaselt avalduse esitamiselt hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot. Puudutatud isikutelt tuleb seega avaldaja kasuks välja mõista riigilõiv summas 50 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Angelina Abol kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.