KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar 26. aprill 2021, Tartu Haldusasi Jaak Reinomäe kaebus Viru Vangla tegevuse (kaebaja kirja

). Kaebaja on ringkonnakohtule esitatud taotluses palunud määrata temale riigi õigusabi, et ta saaks vaidlustada Tartu Halduskohtu

1. aprilli
2. a määrust ja kaitsta enda õigusi. Tuginedes HKMS § 2 lõike 4 ls-st 2, mille kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest ja arvestades kohtuasja menetluse käiku, leiab ringkonnakohus, et kaebaja soovib riigi õigusabi Tartu Halduskohtu
3. aprilli
4. a määruse vaidlustamiseks, s.o määruskaebuse koostamiseks ja enda esindamiseks määruskaebemenetluses Tartu Ringkonnakohtus (

§ 4lg 3 p-d 5 ja 8).

9.

§ 7

sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused.

§ 7

lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

§ 7

lg 1 p-i 12 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. 10. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb

§ 7lõike 1 p-des 1 ja 12 nimetatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.

J. Reinomägi taotleb riigi õigusabi halduskohtu

1. aprilli
2. a määruse vaidlustamiseks. Ringkonnakohtule ei nähtu asja materjalidest ega kaebaja taotlusest asjaolusid, millele tuginedes saaks öelda, et kaebaja ei ole ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse, mis paiknesid kuuel leheküljel ja kus on kohtule piisavalt arusaadavalt selgitatud probleemi olemust ja kaebaja seisukohti. Samuti on kohtueelse menetluse käigus kaebaja esitanud vanglale arusaadava sisu ja taotlusega dokumendid. Selleks, et väljendada oma rahulolematust halduskohtu määruse osas, ei ole vajalik omada õigusalast haridust. Kaebajal on varasemast ajast pikaaegne kogemus kohtuga suhtlemisel ja kohtus enda õiguste kaitsmisel ning seetõttu on ta teadlik ka kohustuslikku kohtueelset menetlust reguleerivatest normidest. Halduskohtu
3. aprilli
4. a määruses on halduskohus põhjalikult ja detailselt selgitanud asjassepuutuvaid menetlusnorme ja enda seisukohti ning põhjendusi. Kaebaja teadmisi arvestades ei tohiks olla halduskohtu määrusest arusaamine raske. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja suuteline iseseisvalt esitama oma seisukohad ja argumendid, miks halduskohtu lahend ei ole tema arvates õige. Lisaks ei ole tegemist keerulise õigusliku vaidlusega, mille menetlemisel apellatsiooniastmes oleks vajalik, et kaebajat esindaks õigusteadmistega isik.
5. Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt HKMS § 2 lõikest 4 tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude välja selgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Samuti selgitab haldusasja lahendav 3 kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebaja peab kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Kaebaja õiguste kaitse on vajalikul määral tagatud kaebaja enda teadmiste ja oskustega ning uuriva ja selgitava kohtumenetlusega.
6. Halduskohus tagastas J. Reinomäe kaebuse, kuna kaebajal puudub kaebeõigus nõuda kirjade vastu võtmata jätmise ning vangla menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamist ning vangla kohustamist edastada kaebaja vaie Justiitsministeeriumile. Kaebaja algatatud vaidlus on seotud sellega, et kuidas ja millistel kellaaegadel võtab Viru Vangla kinnipeetavatelt vastu ametlikke kirju.
7. jaanuaril 2021 viskas kaebaja ametlikud kirjad ukse vahelt koridori, kuid vanglaametnik viskas need kambriluugi kaudu kambrisse tagasi. Järgmisel päeval sai kaebaja ametlikud kirjad vanglateenistusele üle antud. Kuigi Viru Vangla kodukorra p 15.1.3 alusel võtab vanglateenistuse ametnik kinnipeetavailt kirju vastu üldjuhul pühapäevast neljapäevani kell 15.00-20.00, v.a kirjavahetus ametiasutustega, soovib kaebaja, et vangla võtaks ametiasutustele adresseeritavad kirjad vastu igal ajal (isegi kuni öörahuni).
8. Eeltoodud asjaolusid arvestades on ringkonnakohtu hinnangul J. Reinomägi suutnud iseseisvalt enda seisukohad ja põhjendused halduskohtule arusaadavaks teha ning puudub alus arvata, et ta ei suuda oma seisukohti esitada määruskaebuse vormis ringkonnakohtule. Samuti oleks praeguse vaidluse menetlemisel kaebajale tulenev võimalik kasu ebamõistlikult väike võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile, kuna kaebajal on võimalik muuhulgas ametikirju vanglateenistusele üle anda pühapäevast neljapäevani kell 15.00-20.
9. Seega puudub vajadus määrata kaebajale esindajaks riigipoolne õigusteadmistega isik. Samuti ei ole J. Reinomägi riigi õigusabi taotluses esitanud asjaolusid, mis annaksid ringkonnakohtule alust arvata, et ta ei ole enam apellatsioonimenetluses võimeline oma õigusi kaitsma. Kaebaja väited, et tal puudub juriidiline haridus ja ta on psüühiliselt haige, ei ole eelnevalt väljatoodud asjaolude alusel piisavad riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks.
10. Seega ei ole J. Reinomäele riigi kulul õigusteenuse osutamine käesolevas asjas põhjendatud ning riigi õigusabi taotlus tuleb jätta

§ 7lg 1 p-de 1 ja 12 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) 4