3-21-838/40

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

1. juuni 2021, Tartu 3-21-838 X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti
2. aprilli
3. a ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1052241534 tühistamiseks X määruskaebus Tartu Halduskohtu
4. juuni
5. a määruse resolutsiooni p 4 peale Kirjalik menetlus Kaebaja X Esindaja riigi õigusabi korras Keijo Lindeberg Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet Esindaja Anton Gontšarov RESOLUTSIOON
6. Rahuldada X määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu
7. juuni
8. a määruse resolutsiooni punkt
10. Teha tühistatud osas uus määrus, millega keelata X väljasaatmine enne menetlust lõpetava lahendi jõustumist käesolevas asjas.
11. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik (HKMS § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
12. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) väljastas
13. aprillil 2021 X’le ettekirjutuse nr 1052241534 Eestist lahkumiseks 14 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui
14. aprill 2021 ning kohaldas kaebaja suhtes sissesõidukeeldu 3 aastaks alates isiku lahkumisettekirjutuse täitmise päevast.
15. X esitas Tartu Halduskohtule kaebuse PPA
16. aprilli
17. a ettekirjutuse nr 1052241534 tühistamiseks ja taotluse esialgse õiguskaitse korras ettekirjutuse peatamiseks.
18. Tartu Halduskohus rahuldas
19. aprilli
20. a määrusega osaliselt esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas PPA
21. aprilli
22. a ettekirjutuse kehtivuse kuni
23. maini
24. Halduskohus määras keelata kaebaja väljasaatmine kuni
25. mai 2021 ning peatas lahkumisettekirjutuse kehtivuse sissesõidukeelu kehtestamise osas halduskohtumenetluse ajaks.
26. Kaebaja esitas
27. mail 2021 Tartu Halduskohtule täiendava esialgse õiguskaitse taotluse kaebaja suhtes tehtud lahkumisettekirjutuse kehtivuse peatamiseks kuni käesolevas haldusasjas tehtava lahendi jõustumiseni, vastasel juhul muutuks kaebaja õiguste kaitse tarbetult keeruliseks ning menetluses osalemine võimatuks.
28. Tartu Halduskohus rahuldas
29. mai
30. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning keelas PPA-l kaebaja Eestist väljasaatmise kuni
31. juuni
34. mail 2021 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule uue esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud PPA ettekirjutuse kehtivuse peatamiseks kuni käesolevas haldusasjas tehtava lahendi jõustumiseni. Kaebaja on alates
35. maist 2021 määratud enda poja eestkostjaks ning kui ta välja saadetakse, on tal äärmiselt raske või isegi võimatu olla poja eestkostjaks.
36. Tartu Halduskohus jättis
37. juuni
38. a määruse resolutsiooni p-ga 4 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus leidis, et välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 31 kohaselt ei ole haldusaktiga (ettekirjutusega) pandud kohustus Eestist lahkuda välismaalase Eestis viibimise seaduslikuks aluseks VMS § 43 lg 1 p 5 tähenduses. Vaidlustatud ettekirjutus tehti põhjusel, et isik ületas viisaga lubatud päevi ja viibib Eesti Vabariigis seadusliku aluseta. Isegi kui käesolev kohtuvaidlus lõpeb kaebaja jaoks soodsa lahendiga, viibib ta endiselt Eestis ebaseaduslikult. X pidi Eestist lahkuma hiljemalt
39. juunil 2020, kuid ei lahkunud ja viibib Eestis seadusliku aluseta alates
40. juunist
41. Eestis viibimise seadusliku aluse taotlemiseks tuleks kaebajal Eesti Vabariigist lahkuda, kuna tal ei ole illegaalina õigust esitada viisa taotlust ega elamisloa taotlust PPA-le. Samuti ei anna eestkostja staatus õigust viibida Eesti Vabariigis ilma seadusliku aluseta. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega ei kaasne raskeid tagajärgi, kuna kohtuvaidlus saab jätkuda ka siis kui tähtaja saabudes tuleb kaebajal Eestist lahkuda. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine ei tooks kaebaja jaoks kaasa raskeid ja kõrvaldamatuid tagajärgi ning kaebajal puudub ülekaalukas vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
43. juunil 2021 esitas kaebaja esindaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu
44. juuni
45. a määruse tühistamiseks osas, millega ei rahuldatud esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlust. Kaebaja leiab, et esialgset õiguskaitset on halduskohus varasemate taotluste põhjal võimaldanud mõne nädala kaupa. Praeguseks ei ole kaebajaga seotud asjaolud muutunud. Kaebajal on täisealine poeg, kelle on raske vaimne häire, vajades ööpäevaringset hooldust. Kaebaja määrati poja eestkostjaks. Kui kaebaja praegu Eestist välja saadetakse, on tal äärmiselt raske kui mitte võimatu olla poja eestkostjaks ja kaitsta poja huve. Kaebaja mõistab, et eestkostjaks olemine ei anna talle seaduslikku alust Eesti Vabariigis viibimiseks, kuid tal peab säilima võimalus kaitsta enda ja oma poja õiguseid. Kaebaja väljasaatmine olukorras, kui kaebaja poeg jääb ilma hoolduseta, võib tuua kaasa kõige raskemaid tagajärgi. Eestis saab poeg pikaaegselt ravimit, mida Venemaal saada ei ole ja mida pole võimalik piisavas koguses Venemaale viia. Seetõttu ei saa kaebaja koos pojaga Venemaale lahkuda.
46. PPA palub vastuses määruskaebusele jätta määruskaebus rahuldamata. PPA leiab, et vaidlustatud PPA ettekirjutus riivab kaebaja õigusi, kuid ei ole ilmne, et see rikub kaebaja õigusi. Kaebaja kaebus on perspektiivitu ning kaebaja õigus viibida Eestis ja oma kohtumenetluse juures ei kaalu üles avalikku huvi. Kuna kaebajal on kohtumenetluses esindaja, ei muuda esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine kaebaja õiguste kaitset kohtumenetluse ajal oluliselt raskendatuks või võimatuks. PPA ettekirjutusega pandud kohustus Eestist lahkumiseks ei ole välismaalase Eestis viibimise seaduslikuks aluseks. Isik ületas viisaga lubatud päevi ja viibib Eestis ebaseaduslikult. Seadusliku aluse taotlemiseks tuleks kaebajal Eesti Vabariigist lahkuda. Eestkostja staatus ei anna õigust viibida Eesti Vabariigis. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
47. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus tuleb rahuldada. Nõustuda ei saa seisukohaga, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega ei kaasne raskeid tagajärgi, kuna 2 kohtuvaidlus saab jätkuda ka siis kui tähtaja saabudes tuleb kaebajal Eestist lahkuda ning kaebajal puudub ülekaalukas vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
48. Esiteks osutab ringkonnakohus, et HKMS § 249 lg 1 järgi tuleb esialgse õiguskaitse vajaduse tuvastamiseks hinnata, kas esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmisel võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega on tegemist prognoosotsusega - tuvastatud asjaolude pinnal tuleb anda hinnang meetme mõjule tulevikus. Esialgse õiguskaitse vajaduse esinemise on kohtul kohustus kontrollida kaebuse perspektiivi ja õiguskaitse kohaldamisega seotud huvisid ning otsustada meetme kohaldamine erinevate huvide kaalumise tulemusena (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks ei ole nõutav, et kaebaja huvi meetme rakendamiseks oleks ülekaalukas võrreldes näiteks avaliku huviga avaliku korra tagamisele suunatud haldusaktiga pandud kohustuse täimiseks.
49. Vaidlustatud ettekirjutusega andis vastustaja kaebajale Eestist lahkumiseks tähtaja ja kohaldas ühtlasi sissesõidukeeldu 3 aastaks. Ettekirjutuse täitmiseks peab kaebaja Eestist lahkuma, ega saa naasta enne sissesõidukeelu tähtaja möödumist. Ettekirjutuse täitmine välistab kaebaja võimaluse olla oma kohtuasja arutamise juures. Kuigi kaebajal on kohtumenetluses esindaja ning oma õiguste kaitseks saab kaebaja esitada kirjalikke menetlusdokumente või osaleda menetlustoimingutes elektrooniliste kanalite kaudu ka Eestis viibimata, vähendab Eestist lahkumine siiski kaebaja võimalusi menetluses osalemiseks ja riiveb seega tema subjektiivseid õigusi.
50. Vaidlust ei ole selles, et kaebajal on täisealine poeg, kes raske vaimse häire tõttu vajab pidevat hooldust ja järelevalvet ja kes alalise elamisloa alusel elab Eestis. Kaebaja on olnud poja faktiliseks hooldajaks (Sillamäe linn ei ole rakendanud poja vajaduste rahuldamiseks sotsiaalteenuseid). Viru Maakohtu menetluses on kaebaja avaldus tema poja üle eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks (tsiviilasi nr 2-21-6095), milles kohus
51. mai
52. a määrusega esialgse õiguskaitse korras pani kaebajale eestkostja kohustused tsiviilasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni, kui mitte kauemaks kui 6 kuuks. Talle pandud kohustuste raames tuleb kaebajal esindada poega edasilükkamatute asjade ajamises, eelkõige ravi- ja sotsiaalteenuste osutamisel, hool-dusteenusele paigutamisel, pensioni ning sotsiaaltoetuste kättesaamisega seonduvates toimingutes ning ravi ja hooldusega seotud kulude eest tasumisel. Ringkonnakohtu arusaamisel ei ole kaebajal võimalik täita talle kohtumäärusega pandud kohustusi, kui ta ei viibi Eestis. Ilmselgelt riivab see olukord kaebaja õigusi. Siinjuures ei saa jätta tähelepanuta sedagi, et Viru Maakohus määras kaebaja esialgse õiguskaitse korras eestkostjaks vaatamata sellele, et kaebajal puudus õiguslik alus Eestis viibimiseks. Ringkonnakohus järeldab sellest, et maakohtu hinnangul puudub praegusel ajal mõistlik alternatiiv kaebaja poja edasilükkamatute asjade ajamise korraldamiseks ning esineb arvestatav võimalus, et kaebaja lahkumisel võib vähemalt osa tema poja õigusi jääda piisava kaitseta ja esineb oht, et poja esmased vajadused jäävad rahuldamata.
53. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et kaebajal esineb õiguskaitse vajadus. Tema Eestist lahkumine kahjustab kaebaja õigusi ja takistab tema kohustuste täitmist selliselt, et hiljem ei ole õiguste kaitse ega heastamismeetmete rakendamine mõistlikult võimalik.
54. Riigikohus on lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu vaidlustamisel esialgase õiguskaitse kohaldamisega seoses sedastanud, et isiku õiguste kaitseks piisab lahkumisettekirjutuse sunniviisilise täitmise peatamisest kohtumenetluse ajaks. Isiku väljasaatmise keelamine kohtumenetluse ajaks ei kahjusta olulisel määral avalikku huvi. Selliselt kohaldatud esialgne õiguskaitse ei takista PPA-l teha ettevalmistavaid toiminguid lahkumisettekirjutuse täitmiseks. Sissesõidukeelu kehtivuse peatamine ei ole aga põhjendatud. 3 Kohtumäärus, millega peatatakse lahkumisettekirjutuse sunniviisiline täitmine, võimaldab isikul ajutiselt Eestis viibida.1
55. Ringkonnakohtu hinnangul ka praeguses asjas kaebajale tehtud lahkumisettekirjutuse täitmise peatamine ja kaebaja Eestist väljasaatmise keelamine kohtumenetluse ajaks ei kahjusta olulisel määral avalikku huvi. Seetõttu tuleb kaebaja huvi esialgse õiguskaitse kohaldamiseks pidada kaalukamaks avalikust huvist lahkumiskohustuse täitmiseks.
56. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse, tühistab halduskohtu määruse määruskaebuses vaidlustatud osas ja teeb uue määruse, millega keelab kaebaja väljasaatmise Eestist kohtumenetluse ajal. (allkirjastatud digitaalselt) 1 Vt RKHK
57. veebruari
58. a määrus asjas nr 3-20-915 (p-d 21 ja 23 ja seal viidatud praktika). 4