Obsah (10)

§ 44§ 151§ 207§ 2§ 62§ 120§ 45§ 203§ 38§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Maili Lokk, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number 16.06.2021, Tartu 3-20-1335 Haldusasi M kaebus Viru Vangla tege

) § 45 lg 2). Samas ei takista vaiete ja kahjunõuete menetlemise viivitamine määruskaebuse esitajal kohtusse pöördumist vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg-tele 5 ja 8. Määruskaebuse esitaja tuvastamisnõue pöördumiste menetlustähtaegade järgimata jätmise osas ei ole tulenevalt

§ 44lg-st 1 ja § 44 lg-st 2 lubatav ja kuulub läbi vaatamata jätmisele.

Lisaks selgitas halduskohus, et märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise osas puudub isikul subjektiivne õigus nõuda haldusorganilt kindla sisuga vastust.

1. Halduskohus leidis, et määruskaebuse esitaja tuvastamisnõue inimväärikuse alandamise osas seonduvalt tema pöördumistele vastuste esitamise viivitamisega ei ole lubatav ja kuulub läbi vaatamata jätmisele. 2
2. Halduskohtule teadaolevatel andmetel asjaajamiskorda enam vanglas ei ole. Seega ei esine määruskaebuse esitajal subjektiivse õiguse riivet ja vajadust tuvastamisnõude esitamiseks.
3. Halduskohus, juhindudes

§ 151

lg 2 p-st 1 ja § 121 lg 2 p-st 1, tagastas kaebuse selle esitajale läbivaatamatult tervikuna. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. Määruskaebuse esitaja palus määruskaebuses (tl 51) tühistada Tartu Halduskohtu 30.02.
2. a määrus ning määrata talle riigi õigusabi korras advokaat.
3. Tartu Ringkonnakohus jättis 30.04.
4. a määrusega (tl 55-56) määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1); jättis määruskaebuse käiguta (resolutsiooni p 2) ja andis määruskaebuse esitajale 7 päeva alates määruse resolutsiooni p 1 jõustumisest nõuetekohaselt põhjendatud määruskaebuse esitamiseks (resolutsiooni p 3).
5. Riigikohus jättis 25.05.
6. a määrusega (tl 63) määruskaebuse esitaja määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 30.04.
7. a määruse resolutsiooni p 1 peale menetlusse võtmata.
8. Määruskaebuse esitaja palus puuduste kõrvaldamise avalduses (tl 58-59) tühistada Tartu Halduskohtu 30.03.
9. a määrus, võtta tema määruskaebus menetlusse ja täita selles esitatud taotlused. Määruskaebuse esitaja väitel rikub vangla sihilikult menetlustähtaegasid vangide pöördumiste menetlemisel ja vabandamine on vaid näiline, mis tegelikkuses on kinnipeetavate üle irvitamine. Määruskaebuse esitaja palub vanglalt välja nõuda dokumendid nr 6-12/421-1, 6-12/421-2, 11-7/121-2 ja 6-16/18-
10. Määruskaebuse esitaja palub avaldatavas kohtuotsuses asendada tema nimi initsiaalidega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus otsustab kõigepealt määruskaebuse menetlusse võtmise (I) ning seejärel lahendab määruskaebuse sisuliselt (II). I 19.

§ 207

lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. 20. Määruskaebuse esitaja palub määruskaebuses ja puuduste kõrvaldamise avalduses tühistada Tartu Halduskohtu 30.03.2021. a määrus.

§ 2

lg 4 lausest 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Arvestades puuduste kõrvaldamise avalduses märgitud põhjendusi, leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse esitaja taotleb Tartu Halduskohtu 30.03.2021. a määruse tühistamist resolutsiooni p 1 osas. 3 21. Eelnevast tulenevalt võtab ringkonnakohus määruskaebuse Tartu Halduskohtu 30.03.2021. a määruse resolutsiooni p 1 peale

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

1. Määruskaebuse esitaja palub vanglalt välja nõuda dokumendid nr 6-12/421-1, 6-12/421-2, 11-7/121-2 ja 6-16/18-
2. Ringkonnakohus käsitleb määruskaebuse esitaja taotlust tõendite kogumise taotlusena.

§ 62

lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kuna määruskaebuse esitaja taotletu ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust, sest ei seondu käesoleva vaidluse esemega, siis jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja taotluse rahuldamata. II

1. Halduskohus jättis 30.03.
2. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt määruskaebuse esitaja kaebuse läbi vaatamata tuvastamisnõude osas seonduvalt menetlustähtaegade järgimata jätmisega määruskaebuse esitaja pöördumistele vastamisel. Halduskohus märkis määruse põhjenduste p-s 11, et juhindudes

§ 151

lg 2 p-st 1 ja § 121 lg 2 p-st 1 tagastab kohus kaebuse selle esitajale läbivaatamatult tervikuna. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjenduste sõnastuses eksinud. Kaebuse tagastamine on võimalik enne kaebuse menetlusse võtmise määruse (

§ 120lg 2) tegemist.

Pärast kaebuse menetlusse võtmist saab kaebuse jätta läbi vaatamata. Halduskohus võttis kaebuse menetlusse 13.01.2021. a määrusega. Ringkonnakohus muudab eeltoodud osas halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt järgnevale. Kaebus tuleb jätta läbi vaatamata juhindudes

§ 151lg 2 p-st 1 ja § 121 lg 2 p-st 1.

24. Halduskohus leidis, et Viru Vangla on pöördumiste menetlemisel menetlustähtaegade mittejärgimise osas määruskaebuse esitaja ees vabandanud, mis näitab, et vangla tunnistab viivitust määruskaebuse esitajale vastamisel. Määruskaebuse esitajal on tõhusama õiguskaitsevahendina võimalik esitada tulevikus kohustamisnõue või kahjunõue, s.h võimaliku kumulatiivse kahju hüvitamiseks (

§ 45lg 2).

Samas ei takista vaiete ja kahjunõuete menetlemisega viivitamine määruskaebuse esitajal kohtusse pöördumist vastavalt VangS § 1¹ lg-tele 5 ja 8. Halduskohus leidis, et määruskaebuse esitaja tuvastamisnõue pöördumiste menetlustähtaegade järgimata jätmise osas ei ole tulenevalt

§ 44lg-st 1 ja § 44 lg-st 2 lubatav ja kuulub läbi vaatamata jätmisele.

Halduskohus eksis viidates

§ 44lg-le 2.

Halduskohus on ilmselt silmas pidanud

§ 45lg-t 2, millele halduskohus ka määruse põhjenduste p-s 7 viitas.

Nimelt sätestab

§ 45

lg 2, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Ringkonnakohus muudab eeltoodud osas halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt eeltoodule. Ülejäänud osas ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Määruskaebuse esitaja on määruskaebuses korranud halduskohtumenetluse raames esitatud väiteid, mis on halduskohtu poolt põhjalikult käsitlemist leidnud. Ringkonnakohtule ei nähtu asjaolusid, mis annaksid aluse asuda halduskohtust erinevale seisukohale. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Ringkonnakohtule ei nähtu vangla väljendatud vabandamisest, et see on määruskaebuse esitaja üle irvitamine. Vangla üksnes selgelt tunnistab määruskaebuse esitaja pöördumistele vastamisega hilinemist, selgitades seda suure töökoormusega, ning selgelt vabandab sellise minetuse pärast. Seega on määruskaebuse esitaja väide põhjendamatu. 4
2. Ringkonnakohus märgib, et tulenevalt

§ 38lg-st 4 ja § 45 lg-st 2 on tuvastamiskaebus pigem erandlik nõude liik.

Kohtupraktikas on sedastatud, et toimingu õigusvastasuse tuvastamine isiku jaoks võib olla iseendast moraalseks väärtuseks ning samaaegselt sisaldada märguannet haldusorganile tema tegevuse lubamatuse kohta, kuid eelnimetatu ei ole reeglina piisavaks põhjendatuks huviks kohtusse pöördumiseks (RKHKo 19.04.2010, 3-3-1-4-10, p 14). Määruskaebuses väidetu ei väära seisukohta, et kohtumenetluses rikkumise nn ületuvastamine ei aseta määruskaebuse esitajat tulevikus esitatavatele võimalikele pöördumistele vastuse saamisel paremasse positsiooni, kuna poolte vahel ei ole vaidlust selles, et vastustajal on kohustus vastata pöördumistele seaduses selleks ettenähtud tähtaegade jooksul. Määruskaebuse esitaja kaebuses mainitud preventiivne huvi ei ole käesoleval juhul piisavaks põhjuseks tuvastamisnõude esitamisel. Sarnast seisukohta on Tartu Ringkonnakohus oma praktikas ka korduvalt avaldanud (vt TrtRKm 17.06.2020, 3-19-882, p 13 ja seal viidatud kohtulahendid). Ringkonnakohtu hinnangul jättis halduskohus kaebuse eelmärgitud tuvastamisnõuete osas õigesti läbi vaatamata

§ 151lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel.

Halduskohus juhtis asjakohaselt määruskaebuse esitaja tähelepanu ka sellele, et määruskaebuse esitajal on tõhusama õiguskaitsevahendina võimalik esitada tulevikus kohustamisnõue või kahjunõue ning vaiete või kahjunõuete menetlemise viivitamine ei takista määruskaebuse esitajal kohtusse pöördumist.

1. Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.03.
2. a määruse resolutsiooni p 1 osas muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
3. Määruskaebuse esitaja palus avaldatavas kohtuotsuses tema nimi asendada initsiaalidega.

§ 175

lg 3 alusel asendatakse avaldatavas kohtumääruses määruskaebuse esitaja nimi tähemärgiga M. (allkirjastatud digitaalselt) 5