3-21-236/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Maili Lokk ja Einar Vene

1. juuni 2021, Tartu 3-21-236 Xi kaebus tema ümberpaigutamise ning
2. jaanuaril
3. a lühiajalisest kokkusaamisest ilmajätmise õigusvastasuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu
4. veebruari
5. a määrus Xi määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja X RESOLUTSIOON
6. Rahuldada Xi määruskaebus.
7. Tühistada Tartu Halduskohtu
8. veebruari
9. a määrus ja saata asi Tartu Halduskohtule tagasi menetlusse võtmise üle otsustamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigkohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. X esitas
11. jaanuaril
12. a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märkis, et
13. jaanuaril
14. a viidi ta ootamatult Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse. Kaebaja pere aga elab Tallinnas ning kaebaja elukaaslane ei saa enam kokkusaamisele kaebaja juurde sõita. Samuti esitas kaebaja
15. jaanuaril
16. a taotluse lühiajaliseks kokkusaamiseks ning kaebajale anti luba kokku saada oma elukaaslasega
17. jaanuaril
18. a. Kokkusaamise kuupäev teatati kaebajale
19. jaanuaril
20. a. Seega jäeti Tartu Vanglasse ümberpaigutamisega kaebaja ilma ka kokkusaamisest. Vangla ega Justiitsministeerium ei ole teinud ühtegi otsust kaebaja ümberpaigutamise kohta Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse. Ümberpaigutamisel teise vanglasse riivati kaebaja pereväärtusi ning vangla ja Justiitsministeerium ei andnud kaebajale võimalust oma seisukohtade väljendamiseks, mis on õigusvastane. Kaebaja palub õigusvastaseks tunnistada tema ümberpaigutamine Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse ja kokkusaamisest ilmajätmine, mis pidi toimuma
21. jaanuaril
22. a. Kaebaja rõhutas, et tal on preventiivne huvi, et taolisi rikkumisi tema suhtes enam ei toimuks.
23. Vastusena kohtunõudele selgitas Tallinna Vangla, et
24. detsembril
25. a jõustunud kohtuotsusega asjas nr 1-20-6472 tunnistati kaebaja mh süüdi karistusseadustiku § 141 lg 1, s.o seksuaalse enesemääramise vastase süüteo eest. Seega tuli kaebaja justiitsministri
26. märtsi
27. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ (Täitmisplaan) § 5 lg 1 p 3 alusel paigutada Tartu Vanglasse. Täitmisplaan on Tallinna Vanglale paigutuste teostamisel aluseks ning täitmiseks kohustuslik ning vanglal siinkohal kaalutlusruumi ei olnud. Kaebaja paigutamise näol oli tegemist määruse alusel toimingu sooritamisega ning õigusaktidest vanglale selliste paigutuste korral kohustust haldusakti väljaandmiseks ei tulene. Seetõttu ei ole Tallinna Vangla ka Xi ümberpaigutamise osas haldusakti välja andnud. 2.
28. Tallinna Vangla rahuldas kaebaja lühiajalise kokkusaamise taotluse ja kaebajale oli
29. jaanuariks
30. a elukaaslasega kokkusaamise aeg broneeritud. 2.
31. Tallinna Vanglasse on
32. veebruaril
33. a saabunud kaebaja vaie seonduvalt tema
34. jaanuaril
35. a Tartu Vanglasse paigutamisega ning
36. jaanuaril
37. a kokkusaamisest ilmajätmisega. Tallinna Vangla ei olnud kohtule vastamise ajaks nimetatud vaiet veel läbi vaadanud.
38. Tartu Halduskohus tagastas
39. veebruari
40. a määrusega Xi kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Halduskohtu hinnangul puudub Xil ilmselgelt kaebeõigus. Määruse põhjendused on järgnevad. 3.
41. Õigusvastasuse tuvastamise nõue ei kaitse kaebaja õigusi ega aita tal saavutada enda eesmärki, milleks on ennekõike kaebaja paigutamine tagasi Tallinna Vanglasse. Kui kohus peaks tuvastama kaebaja ümberpaigutamise ja lühiajalisest kokkusaamisest ilmajätmise õigusvastasuse, ei kohusta see vanglat ega justiitsministeeriumit tulevikus mingil kindlal viisil käituma. 3.
42. Kohtu hinnangul puudub kaebajal ka preventiivne huvi õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamiseks. Kuna kaebaja on ümber paigutatud Tartu Vanglasse, siis Tallinna Vanglas aset leidnud toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks kaebuse esitamine preventiivsel eesmärgil ei saa aidata kaasa kaebaja kui endise Tallinna Vangla kinnipeetava õiguste kaitsmisele tulevikus. Hüpoteetiline võimalus sattuda uuesti samasse olukorda, ei anna piisavat alust preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks. 3.
43. Muuhulgas on kaebajal oma õiguste kaitseks võimalik kasutada tõhusamaid õiguskaitsevahendeid, esitades ümberpaigutamise taotluse vangla direktorile, kui ümberpaigutamine on kinnipeetava arvates vajalik näiteks perekonna põhiõiguse tagamiseks.
44. X esitas
45. veebruaril
46. a määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
47. veebruari
48. a otsus asjas nr 3-21-236 ja kohustada kohut vastu võtma kaebus ning lahendada see sisuliselt. 4.
49. Tallinna Vangla on juba varasemalt analoogse tegevusega rikkunud kaebaja perekondlikke õigusi, katkestades õigusvastaselt kohtumise pereliikmetega ning nüüd toimus see
50. jaanuaril
51. a uuesti, kui vangla paigutas kaebaja Tartu Vanglasse. Asjas nr 3-3-1-76-10 tunnistas Riigikohus
52. veebruaril
53. a otsusega sellise vangla tegevuse õigusvastaseks. 4.
54. Ka Tartu Vangla on kaebaja kokkusaamise õigust rikkunud, mida tõendavad Tartu Halduskohtu
55. detsembri
56. a otsus nr 3-10-1532 ja Riigikohtu
57. mai
58. a määrus nr 3-3-1-11-
59. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
60. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus kaebuse ebaõigesti tagastanud, mistõttu tuleb määruskaebus rahuldada.
61. Praegusel juhul on kaebaja pöördunud kohtusse, paludes tuvastada kahe toimingu õigusvastasus. Kaebaja peab õigusvastaseks tema ümberpaigutamist
62. jaanuaril
63. a Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse ning ka seda, et selle ümberpaigutamise tõttu ei võimaldatud talle lühiajalist kokkusaamist elukaaslasega, kuigi vangla oli kokkusaamise taotluse rahuldanud ning kokkusaamine pidi toimuma
64. jaanuaril.
65. a.
66. Halduskohus on õigesti selgitanud, et tuvastamisnõue on väheefektiivne õiguskaitsevahend, mistõttu näeb HKMS selle esitamisele ette täiendavad piirangud. Siiski ei nõustu ringkonnakohus halduskohtuga selles, et praegusel juhul puudub kaebajal ilmselge kaebeõigus. HKMS § 38 lg 4 kohaselt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Seega tuleb tuvastamiskaebuse lubatavuse hindamisel lisaks isiku õiguse võimalikule riivele kontrollida ka põhjendatud huvi olemasolu. Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks on, et ebasoovitava haldustegevuse kordumise oht oleks piisavalt kindel ja õigusvastasuse tuvastamine peab isiku jaoks olema kasulik ehk aitama teda edaspidi õiguste teostamisel või kaitsmisel. Kaebaja on nii kaebuses kui ka määruskaebuses viidanud temaga seonduvatele kohtuasjadele, kus kohtud on tuvastanud, et kaebaja ümberpaigutamine enne kaebajat ära kuulamata ja põhjendatud huve kaalumata oli õigusvastane. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole seetõttu ebatõenäoline, et kaebaja ei võiks sattuda tulevikus sarnasesse olukorda. Kaebaja on olnud juba sarnases olukorras, kus tema ümberpaigutamise tõttu ühest vanglast teise on jäänud planeeritud kokkusaamine ära. Nüüd, aastaid hiljem see kordus. Sellises olukorras tuleb preventiivset huvi võimalikuks pidada. Kaebaja preventiivne huvi seisneb selles, et teda ei paigutataks tulevikus enne kindlaks määratud kokkusaamist teise vanglasse, millega muudetaks kokkusaamine võimatuks. Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine aitaks seda eesmärki saavutada, sest eelduslikult juhindub vangla kohtuotsusest.
67. Kui vangla ei oleks otsustanud kaebajat just
68. jaanuaril
69. a Tartu Vanglasse ümber paigutada, siis ei oleks kaebaja ilmselt
70. jaanuaril
71. a toimuma pidanud kokkusaamisest ilma jäänud. Ehk teisisõnu, kaebaja jäi lühiajalisest kokkusaamisest ilma vangla toimingu tõttu. Kaebaja ümberpaigutamine ja lühiajalisest kokkusaamisest ilma jäämine on omavahel seotud ja üks on tingitud teisest. Riigikohus on kaebaja viidatud otsuses nr 3-3-1-76-10 p-s 24 selgitanud, et kinnipeetava ümberpaigutamine vangistusseaduse § 19 kohaselt ei eelda ümberpaigutatava nõusolekut. Samuti ei ole ümberpaigutamine kinnipeetava suhtes üldjuhul koormava iseloomuga. Seega ei toimu kinnipeetava ümberpaigutamine kinnipeetava kahjuks haldusmenetluse seaduse § 40 lg 3 p 3 mõttes. Samas on aga olukorras, kus ümberpaigutamisega kaasneb kinnipeetava perekonnaelu riive, selline ümberpaigutamine kinnipeetavale koormav ning ärakuulamine on kohustuslik. Tallinna Vangla vastusest kohtunõudele (tl 9) nähtub, et kaebaja esitas vanglale taotluse kokkusaamiseks
72. jaanuaril
73. a. Tallinna Vangla rahuldas taotluse
74. jaanuaril
75. a. Kohtunõude vastuses avaldab Tallinna Vangla, et kohtuotsus, mis tingis kaebaja ümberpaigutamise teise vanglasse jõustus
76. detsembril
77. a. Samas ei ole Tallinna Vangla andnud seisukohta ära jäänud kokkusaamise osas ega ka selle osas, miks oli vajalik kaebaja just
78. jaanuaril
79. a teise vanglasse paigutada ning kas kaebaja lühiajalise kokkusaamise ärajäämise osas vangla sel hetkel ka mingi seisukoha võttis, erinevaid huve kaalus või kaebaja 3 ära kuulas. Samuti on ebaselge, kas ümberpaigutamisel järgiti Täitmisplaanis sätestatud menetlusnõudeid.
80. Riigikohus on
81. oktoobri
82. a määruses nr 3-19-882 p-s 23.1 selgitanud, et tuvastamiskaebuse põhjendatuse kasuks räägib ka see, kui lisaks tegevuse kordumise ohule on õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis võimatu või ebamõistlikult raske. Seonduvalt kaebaja ümberpaigutamisega on kaebaja jaoks kahjulik tagajärg saabunud, sest ta on paigutatud teise vanglasse ning ringkonnakohus ei ole veendunud, et taotlus kaebaja tagasi paigutamiseks on tõhusam õiguskaitsevahend kaebaja jaoks. Kuna isik satub ümberpaigutamisel teise vanglasse, on sellega paratamatult kahjulik tagajärg juba saabunud. Selle vaidlustamine võib aidata tal küll eelmisesse vanglasse tagasi saada, kuid kahjulik tagajärg kestaks vähemalt mõnda aega. Ka ei ole võimalik kohustamiskaebusega takistada kindlaksmääratud kokkusaamise ärajäämist ümberpaigutamise korral. Seetõttu ei välista kohustamisnõude esitamise võimalus ringkonnakohtu hinnangul sellises olukorras preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamist.
83. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebajal tuvastamisekaebuse esitamiseks põhjendatud huvi, vältimaks tulevikus sarnase olukorra kordumist. Arvestades, et isikuga on juba varasemalt sarnaselt käitutud ja Riigikohus on pidanud sellist käitumist õigusvastaseks, siis ei ole õige halduskohtu seisukoht, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Kaebeõigus saaks puududa ainult siis, kui negatiivsed mõjutused seonduvalt ümberpaigutamisega ei riivaks ühelgi viisil kaebaja õigusi. Praegusel juhul on kaebaja ümberpaigutamise tõttu jäänud ära kaebaja kohtumine tema elukaaslasega, mille toimumist on vangla kaebajale lubanud. Samuti ei ole selge, kas ümberpaigutamisel on järgitud vajalikke menetlusnõudeid.
84. Neil põhjustel rahuldab ringkonnakohus Xi määruskaebuse ja tühistab Tartu Halduskohtu
85. veebruari
86. a määruse ning saadab asja tagasi halduskohtule menetlusse võtmise üle otsustamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 4