Obsah (6)

§ 162§ 328§ 667§ 175§ 178§ 442

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Villem Lapimaa ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-19-5047 Kohtuasi Old Town Real

§ 162

lg 1 alusel hageja kanda, ei saanud maakohus enam otsustada, et määruskaebuse esitamine oli põhjendamatu menetlustoiming. Maakohus oleks saanud üksnes vähendada määruskaebusega seotud toimingute ajakulu. Igal juhul oleks hagejalt kostja kasuks tulnud välja mõista määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot. Maakohus ei arvestanud kostja lepingulise esindaja ajakulu hindamisel kohtupraktikaga, mille kohaselt tuleb ajakulu hindamisel arvestada asja keerukust (Riigikohtu

1. mai 2019, a otsus tsiviilasjas nr 2-17-6057) ja seda, et suured menetluskulud olid osaliselt tingitud sellest, et hageja ei kasutanud oma menetlusõigusi heauskselt. Maakohtu diskretsioon ei ole jälgitav, seetõttu palub kostja kõigile tema esindaja menetluses tehtud toimingutele kulunud aega uuesti hinnata. Praeguses asjas ei olnud tegemist lihtsa võlaõigusliku vaidlusega, vaid hagi esitati kostja vastu kahe korteriomandi tagasivõitmiseks täitemenetluses. Maakohtus oli menetlus rohkem kui 1,5 aastat eelmenetluse staadiumis. Maakohus tagas hagi kahe korteriomandi osas väärtusega ca 72 000 eurot ning korraldas asjas istungi. Asjas vaieldi täitemenetluse seadustiku (TMS) §-st 188 tulenevate eelduste ja tähtaegade tõlgendamise ning kohaldamise üle. Asja lahendamisel sai määravaks kostja kohtule esitatud tõlgendus TMS § 188 lg 1 kohaldamise kohta, millele ei olnud kohtupraktikas selget vastust. Maakohtu põhjendustest ei ole aru saada, kas maakohus hindas vaidlust keskmisest oluliselt keerukamaks või mitte. Kohtul tuleb selles osas seisukoht võtta. Maakohus ei arvestanud menetluskulude kindlaksmääramisel seda, et hageja muutis menetluses oma nõuet pärast istungit ning esitas asjakohatuid tõendeid ükshaaval, põhjustades sellega menetluse venimise. Hageja venitas menetlust ka sellega, et esitas nõudeid ning kompromissettepanekuid kostjale, mitte kostja lepingulisele esindajale. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt olid hageja lepingulise esindaja menetluskulud 5360 eurot ning osutatud teenuste ajakulu 32 tundi. Ei saa eeldada, et kostja lepinguline esindaja pidi suutma teha menetlustoiminguid kaks korda kiiremini kui hageja lepinguline esindaja. Kostja lepingulise esindaja töömaht sõltus suuresti hageja lepingulise esindaja tehtud menetlustoimingutest ning nende korrektsusest, mitte vastupidi. Hagejale pidi 32 tunni ulatuses menetlustoimingute tegemisel olema ettenähtav kostjale samas suurusjärgus ajakulu tekkimine. Neid asjaolusid oleks tulnud samuti menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada. Seega ei tohiks kostja lepingulise esindaja ajakulu vähendada alla hageja lepingulise esindaja ajakulu, s.o 32 tunni. Sellele lisandub kostja täiendavas menetluskulude kindlaksmääramise taotluses esitatud ajakulu (
2. detsembri
3. a dokumendid), millega koos on kostja lepingulise esindaja ajakulu minimaalselt 36 tundi. Maakohus on vääralt hinnangud kostja lepingulise esindaja ajakulu järgmiste toimingute puhul: 5 2-19-5047 1) hagi vastuse ajakulu, mis oli maakohtu hinnangul põhjendatud 4 tunni ulatuses (kostja taotles 8 tundi); 2) vastus hageja
4. septembri
5. a seisukohale ja selle lisadele, mis oli maakohtu hinnangul põhjendatud 0,5 tunni ulatuses, kuna maakohus ei küsinud dokumendile kostja seisukohta (kostja taotletud ajakulu oli 2,5 tundi). Ajakulu ei saa vähendada üksnes põhjusel, et maakohus ei küsinud seisukohta hageja esitatud tõenditele, kuigi

§ 328lg 2 kohaselt tuleb küsida seisukohta vastaspoole esitatud tõenditele.

Kostja palus määrata määruse täitmise korra kindlaks selliselt, et väljamõistetud menetluskulud ja viivis tuleb kanda Indecor OÜ (registrikood 12433218) arveldusarvele nr EExxxxxxxxxxxxxxxx selgitusega „menetluskulud tsiviilasjas nr 2-19-5047“. MENETLUSE EDASINE KÄIK

1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja määruskaebusele vastamiseks.
2. Hageja vaidles kostja määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 12. Kolleegium leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 667

lg 2 järgi tühistada osas, millega maakohus määras Orkerena Invest OÜ menetluskulud kindlaks väiksemas ulatuses kui 2655 eurot ning mõistja kostja kasuks hagejalt välja täiendavad menetluskulud. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada

1. aprillil 2019 esitatud määruskaebuselt menetluskulude väljamõistmata jätmise osas ning
2. detsembril 2020 esitatud taotlusega esitatud menetluskulude kindlaksmääramata jätmise osas. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata.
3. Kolleegium selgitab, et

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

1. märtsi
2. a määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14;
3. veebruari
4. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-14536, p 15 ja
5. aprilli
6. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukusega samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. aprilli
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785, p 31.4.).
3. Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud ekslikult välja mõistmata
4. aprillil 2019 esitatud määruskaebusega seotud menetluskulud (õigusabiteenuse ajakulu 5 tundi ning riigilõiv määruskaebuselt 50 eurot) ning koos
5. detsembri
6. a taotlusega esitatud täiendavad menetluskulud. Muus osas ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul kostja lepingulise esindaja õigusabikulude põhjendatuse ning vajalikkuse hindamisel diskretsiooni piire ületanud ning on oma otsustust piisava põhjalikkusega selgitanud. Seega ei pea kolleegium põhjendatuks analüüsida eraldi kõigi kostja menetluskulude nimekirjas toodud toimingute põhjendatust ning vajalikkust nagu kostja on määruskaebuses taotlenud. 6 2-19-5047
7. Kostja esitas
8. detsembril 2020 maakohtule taotluse täiendava määruse tegemiseks seoses sellega, et maakohus jättis
9. detsembri
10. a hagi läbi vaatamata jätmise määruses tegemata otsustuse hagi tagamise tühistamise kohta. Kostjal tekkisid selle taotluse esitamisega täiendavad menetluskulud, mille ta palus maakohtul kindlaks määrata. Taotluse kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal maakohtu
11. detsembri
12. a määrusega tutvumiseks ning selle analüüsiks 0,25 tundi ning õiguslike võimaluste hindamiseks 0,35 tundi,
13. detsembri
14. taotluse ning menetluskulude nimekirja koostamiseks ja kohtule esitamiseks 1,5 tundi. Seega oli kostja täiendav menetluskulu nimetatud toimingute eest 250 eurot (2,5 h × 100 eurot). 16.
15. Kolleegiumi hinnangul on kostja täiendav menetluskulude kindlaksmääramise taotlus põhjendatud, kuid mõnevõrra ülepaisutatud, mistõttu rahuldab kolleegium selle osaliselt. Taotluse sisu ja mahtu ning tehtud toiminguid arvestades on põhjendatud ja vajalik ajakulu
16. detsembri
17. a menetlusdokumendi koostamiseks ja esitamiseks 1,5 tundi. Seega tuleb viidatud toimingutega seoses mõista hagejalt kostja kasuks välja täiendav menetluskulu 150 eurot (1,5 h × 100 eurot). 16.
18. Kolleegium nõustub kostjaga ka selles, et
19. aprilli
20. a määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud oleks tulnud samuti hagejalt kostja kasuks välja mõista.
21. detsembril 2020 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostjal hagi tagamise vaidlustamiseks
22. aprillil 2020 esitatud määruskaebuse koostamisele 4 tundi, hageja seisukohaga määruskaebusele tutvumiseks 0,5 tundi ning ringkonnakohtu lahendiga määruskaebuse kohta tutvumiseks samuti 0,5 tundi. Kostja tasus määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot. 16.
23. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et määruskaebusega seotud toimingute ajakulu on põhjendamatu ning tuleb jätta hüvitamata. Ringkonnakohus määrab ka selle toiminguga seotud menetluskulud kindlaks. Hagi tagamise määrust vaidlustades realiseeris kostja oma menetluslikku õigust teda puudutavaid kohtulahendeid vaidlustada, seega ei saa selle õiguse kasutamisega seotud menetluskulusid selgelt põhjendamatuteks pidada. Asjast ei nähtu, et määruskaebus oleks esitatud oma menetlusõigusi ilmselgelt kuritarvitades. Asjaolu, et kohus ei nõustunud määruskaebusega, ei tähenda, et selle esitamine oma õiguste ja huvide kaitseks oleks olnud põhjendamatu ja mittevajalik

§ 175lg 1 tähenduses.

Hageja oleks saanud määruskaebuselt menetluskulu väljamõistmist vaidlustada

1. detsembri
2. a hagi läbi vaatamata jätmise määruse vaidlustamisega, kuna nimetatud määrusega määras maakohus kindlaks menetluskulude jaotuse. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei saa enam menetluskulude jaotust vaidlustada (

§ 178lg 1 esimene lause).

Seega ei saanud hageja määruskaebusega seotud menetluskulude kindlaksmääramisel menetluskulude jaotamisega seotud vastuväiteid esitada. 16.

1. Eelnevast tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista määruskaebuse koostamise ning esitamisega ning lahendamisega seotud menetluskulud. Määruskaebuse esitamise ja koostamise ajakulu on ülemäärane, mistõttu kolleegiumi hinnangul tuleb seda vähendada 2 tunni võrra (taotletud 4 tunni asemel on põhjendatud 2 tundi). Määruskaebuse sisuline osa ei hõlmanud keerukat analüüsi ega faktiliste asjaolude ringi. Põhjendamatu menetluskulu on ringkonnakohtu määrusega tutvumise ajakulu 0,5 tunni ulatuses, kuna ringkonnakohtu
2. mai
3. a määrus hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamata jätmise kohta on resolutsioonmäärus. Seega on määruskaebusega seotud toimingute ajakulu põhjendatud 2,5 tunni ulatuses (määruskaebuse koostamine 2 tundi, hageja seisukohaga tutvumine 0,5 tundi) ning selle rahaline suurus on 250 eurot, millele lisandub määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot. 7 2-19-5047 16.
4. Kokkuvõttes tuleb seoses täiendavate menetlustoimingute ajakulu kindlaksmääramisega mõista hagejalt kostja kasuks täiendavalt välja
5. detsembri 2020 taotlusega seotud menetluskulu 150 eurot ning
6. aprilli
7. a määruskaebusega seotud menetluskulu 300 eurot. Täiendavalt väljamõistetavate menetluskulude suurus on kokku 450 eurot. Ringkonnakohus määrab, et vastavalt määruskaebuses esitatud taotlusele tuleb ka nendelt menetluskuludelt tasuda viivist seadusjärgses määras, seda alates menetluskulusid kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni menetluskulude kohase tasumiseni.
8. Kostja palus määruskaebuses määrata kindlaks ka määruse täitmise kord selliselt, et väljamõistetud menetluskulud ja viivis tuleb kanda Indecor OÜ (registrikood 12433218) arveldusarvele nr EExxxxxxxxxxxxxxxx selgitusega „menetluskulud tsiviilasjas nr 2-19-5047“. Kolleegium jätab kostja taotluse määruse täitmise korra kindlaksmääramiseks rahuldamata, kuna kostja ei ole välja toonud erilisi asjaolusid, mille tõttu määruse täitmise kord tuleks praeguses määruses eraldi kindlaks määrata. Riigikohus on leidnud, et sellesisuline lahendi täitmise korra kindlaksmääramise taotlus ei ole põhjendatud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
9. aprilli
10. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-4817, p 20, viimane lõik).
11. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 18.
12. Kostja heidab määruskaebuses maakohtule ette, et maakohus ei ole kostja lepingulise esindaja osutatud õigusabiteenuse ajakulu hindamisel võtnud arvesse praeguse tsiviilasja keerukust. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kostja lepingulise esindaja osutatud õigusabiteenuse ajakulu põhjendatust hinnanud iga toimingu kohta eraldi ning andnud oma hinnangu toimingute põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, lähtudes lepingulise esindaja esitatud menetlusdokumendi sisust ja mahust. Seega ei ole maakohus

§ 442

lg-s 8 sätestatud põhjendamiskohustust määruse tegemisel rikkunud ega diskretsiooni piire ületanud. Asja keerukusele sai maakohus anda hinnangu kostja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnihinda kindlaks määrates. Kuna maakohus leidis, et kostja lepingulise esindaja tunnihind 100 eurot on põhjendatud ja vajalik, ei pidanud ta andma eraldi hinnangut vaidluse lihtsuse või keerukuse kohta. 18.2. Teiseks leidis kostja, et maakohus oleks pidanud kostja lepingulise esindaja menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel arvestama ka sellega, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt oli tema lepingulise esindaja osutatud õigusteenuste ajakulu 32 tundi. Seega oleks olnud loogiline järeldada, et ka kostja lepingulisel esindajal kulus samas mahus aega menetluses esitatud dokumentide koostamiseks. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Kui kohus peab määrama kindlaks ühe menetlusosalise kasuks teiselt menetlusosaliselt väljamõistetavad menetluskulud, siis ei ole nende kulude kindlaksmääramisel üheks kriteeriumiks teise menetlusosalise menetluses teostatud toimingute maht ja rahaline suurus. Menetlusosalisele vajaliku õigusabiteenuse maht sõltub tõendamiskoormuse jaotusest ja menetlusõiguste kasutamisest.

§ 175

lg-st 1 tulenevalt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, sõltumata teise poole kuludest. 19.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 8 2-19-5047 20.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv 9