KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 19.05.2021 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-20-1628 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kaitsja vandeadvokaat Lembit NIRGI Asja läbivaatamise kuupäev 06.05.2021 Kohtuasi Viru Vangla materjalid Toomas PIIRMA vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Toomas PIIRMA sünd. 02.04.1968, isikukood 36804025232, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx xx xxx Harjumaa, töökoht xxx xxx. Karistuse kandmise algus 14.10.2020 ja lõpp 01.08.2021 Jätta Toomas PIIRMA vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Lembit NIRGI taotlus, määrata tema poolt Toomas PIIRMALE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 114 (ükssada neliteist) eurot (s.h. materjalidega tutvumine 27 €, kohtuistungil osalemine 27 €, tasu sõidule kulutatud aja eest 20 €, sõidukulud 21 €, käibemaks 19 €). Välja mõista Toomas PIIRMALT riigituludesse kaitsjatasu 64 (kuuskümmend neli) eurot 80 senti. Kaitsjatasu tuleb Toomas PIIRMAL tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank nr EE
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700045252 ning selgitus „Toomas PIIRMA 1- Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 20-1628 kriminaalmenetluse kulud“. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. kinnipeetav Toomas Piirma Toomas Piirma on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 15.10.2020 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §329 järgi ja karistatud Kriminaalmenetluse seadustiku §238 lg.2, KarS §65 lg.2, §68 lg.1, §69 lg.7 kohaldamisega vangistusega 9 kuud 18 päeva alates 14.10.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda, millest üks on arhiveeritud, vangistuses viibib esimest korda. Kinnipeetava kuritegude toimepanemise soodusteguriks on puudulik probleemide lahendamise oskus, mida mõjutavad sõltuvusprobleemid. Kuna kinnipeetava karistusaeg ei ületa ühte aastat, ei ole talle individuaalset täitmiskava koostatud. 15.02.2021 määrati kinnipeetav tööle, kuid iseloomustuse koostamise ajaks ei olnud kinnipeetav veel tööle asunud. Kinnipeetaval puudub kindel elukoht, kuid ennetähtaegse vabanemise korral on tal võimalik asuda elama aadressil xxx xx xxx asuvasse xxx xxx. Enne vangistust töötas kinnipeetav ettevõttetes xxx xxx, mille juhatuse liige on ta siiani ning xxx xxx. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi nõudeid summas 68 €. Kinnipeetaval on lähedastest 2 täisealist last, vangistuses suhtleb telefoni teel pojaga. Endise abikaasaga kinnipeetav ei suhtle. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus. Kriminaalhooldaja hinnangul viitavad kinnipeetava korduvad joobeseisundis mootorsõiduki juhtimised tema riskivale ja hoolimatule käitumisele. Kinnipeetav avaldas soovi minna alkoholivastasele ravile. Kinnipeetav põeb kroonilisi haiguseid ja tal on diagnoositud osaline töövõime kaotus. Kinnipeetav on kriminaalhooldusel viibides rikkunud korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu ning jätnud tegemata üldkasuliku töö ja ei ole ilmunud registreerimistele. Kriminaalhooldaja märgib, et kinnipeetav suhtub ametiisikutesse neutraalselt, kuid on kohati manipuleeriv endale soodsate tingimuste loomiseks ning püüab oma süüd kuritegudes vähendada. Kinnipeetav on ohtlik avalikkusele. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 24 %. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, tuleb talle määrata katseaeg ja käitumiskontroll tähtajaga 6 kuud, mille kestel on kinnipeetav kohustatud täitma KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS §75 lg.2 p.2, 5 sätestatud lisakohustusi. Abiprokurör Margit Luga maakohtu istungil osaleda ei soovinud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega 2 Maakohtu istung Kinnipeetav Toomas Piirma seletas maakohtu istungil, et ta kahetseb oma tegu. Kinnipeetav märkis, et vanglas viibimine ei muuda olukorda paremaks. Kinnipeetaval suri vangistuse jooksul isa ning tal on täitmata kohustused riigi ees, mistõttu saaks kinnipeetav vabaduses viibides palju kasulikum olla. Vastuseks kaitsja küsimustele selgitas kinnipeetav, et ta oskab teha kõiki töid, s.h. ta on tegelenud kinnisvaraga, osalenud ehitusöödel ja ametilt on ta automaaler. Kinnipeetaval jäi firmas paar tehingut pooleli ja ta arvab, et saab ehituse valdkonnas kõige kiiremini tööd. Kinnipeetav teatas, et talle on jätkuvalt määratud töövõimetustoetustoetus. Kinnipeetav hakkab ennetähtaegse vabanemise korral suhtlema poja ja tütrega. Kinnipeetav märkis, et vana suhtlusringkonnaga enam suhtlema ta ei hakka ja ta läheb kindlasti alkoholismivastasele ravile. Kinnipeetav oli veendumusel, et ta tuleb nüüd kindlasti kontrollnõuetega toime ja suudab alkoholist hoiduda. Vastuseks maakohtu küsimustele teatas kinnipeetav, et tema hinnangul on karistuse eesmärgid täidetud ja ta on suutnud vangistuses oma tegude üle järele mõelda. Kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi palus kinnipeetava tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kinnipeetav vabaneb tähtaegselt 01.08.2021 ja seega saaks oleks kinnipeetav ennetähtaegse vabanemise korral kriminaalhooldaja kontrolli all aasta lõpuni. Kaitsja leidis, et kinnipeetav on oma käitumisest vastavad järeldused teinud ja suudab edaspidi seadusekuulekalt käituda, millele osutab ka distsiplinaarkaristuste puudumine. Kaitsja toonitas, et Riigikohus on lahendis nr.3-1-1-12-17 punktis 20 osutanud aspektile, et kohus peab tähelepanu pöörama asjaolule, kuidas on kinnipeetav ennast vangistuse kandmise ajal üleval pidanud. Kaitsja lisas, et sama lahendi punktis 19 on Riigikohus osutanud asjaolule, et tingimisi ennetähtaegse vabastamise eesmärk on isikut aidata ja vältida tema poolt tulevikus uute kuritegude toimepanemist. Kaitsja oli veendumusel, et kinnipeetava eluase võib küll küsimusi tekitada, kuid samas on aadress olemas. Kaitsja leidis, et kuigi kinnipeetava sissetulek on väike, siis sellest hoolimata on nõuded tema vastu vaid 68 € ulatuses. Kaitsja märkis, et kinnipeetaval on olemas piisavalt töökogemusi, endiste sõpradega ta enam suhelda ei soovi ning kinnipeetav lubab kindlasti alkoholismivastasele ravile minna. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid kahe lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Sellist abiprokuröri seisukohta on maakohtul raske arvestada ja hinnata, kuivõrd see seisukoht on täiesti põhistamata. Ilma põhistuseta väiteid maakohus aga ei arvesta. Maakohus leiab, et ainuüksi KarS §76 lg.1 p.2 sätestatud formaalsete aluste täidetus ei tingi kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda 3 vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vabanemine eeldab ka materiaalsete aluste täitmist. Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda, kuid võtab arvesse, et hetkel on kolm kehtivat karistust ja ta kannab esimest korda reaalset vangistust. Käesoleva asja materjalidest nähtub ka, et viimane kuritegu on toime pandud kehtival katseajal. Lähtuvalt eeltoodust on maakohus seisukohal, et kinnipeetav ei ole teinud järeldusi ja parandanud oma käitumist ning eluviisi peale eelmist karistust. Riigikohus on oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-09-14104 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Käesolevas asjas nähtub, et kinnipeetav on ennast vanglas üleval pidanud hästi, sest kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Maakohus tunnustab kinnipeetavat hea käitumise eest vangistuses, kuid leiab, et ainuüksi eeskujulik käitumine vanglas ei tähenda koheselt seda, et ta tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus peab arvestama ka teisi KarS §76 lg.4 sätestatud asjaolusid. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval ennetähtaegse vabanemise korral võimalik elama asuda xxx asuvasse xxx xxx. Maakohus suhtub nimetatud elukohta teatava ettevaatlikkuse ja reservatsiooniga, kuna leiab, et peale vangistusest vabanemist ei soodusta see elukoht mingil määral resotsialiseerumist. Ühtlasi ei ole kodutute öömajas võimalik päevasel ajal viibida, mis võib viia tegevusetuseni ning omakorda suurendada uute kuritegude toimepanemise riski. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on tasumata rahalisi nõudeid summas 68 €. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval lähedastest 2 täiskasvanud last ja vangistuses suhtleb ta telefoni teel pojaga. Maakohus tunnustab kinnipeetavat, et tal on võimalik vabaduses tööle asuda, tema nõuded riigi ees ei ole märkimisväärselt suured ning tal on lähedaste toetus, kuid peab siinkohal arvestama lisaks ka Karistusseadustiku §76 lg.4 sätestatud kuriteo toimepanemise asjaolusid, kinnipeetava isikut ja tema varasemat elukäiku. 4 Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude soodusteguriks puudulik probleemide lahendamise oskus ja sõltuvusprobleemid. Peale selle on tal diagnoositud alkoholisõltuvus. Kriminaalhooldaja on märkinud lisaks, et kinnipeetav on kriminaalhooldusel rikkunud korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu, jätnud tegemata üldkasuliku töö ning ei ole ilmunud registreerimistele. Tulenevalt eelpooltoodust leiab maakohus kokkuvõtvalt, et antud kinnipeetava puhul on tema retsidiivsusriski suurendavad asjaolud ülekaalus, mistõttu tema vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Maakohtul ei teki veendumust, et kinnipeetava järjekordne kriminaalhooldusele allutamine oleks tulemuslikum kui tema vangistuses viibimine. Nimelt ei pea maakohus usutavaks kinnipeetava väiteid, et ta suudab edaspidi kainet eluviisi harrastada. Kuigi kinnipeetav kinnitas maakohtu istungil, et on valmis minema alkoholivastasele ravile, peab maakohus seda paljasõnaliseks väiteks, kuna vabaduses viibides ja kriminaalhooldusel olles oli tal selleks igati võimalused olemas. Kinnipeetav neid võimalusi ei kasutanud. Ühest küljest näitab see, et kinnipeetav ei tunnista oma probleemi ja ei ole valmis sellega tegelema, mis võib viia uute kuritegude toimepanemiseni. Teiselt poolt ei tekita kinnipeetava lubadus minna alkoholivastasele ravile maakohtus elulist usutavust, maakohus leiab, et see on ilmselgelt öeldud sooviga vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna kinnipeetav ei ole selle kinnituseks teinud midagi ei varem vabaduses ega ka käesoleval ajal vangistuses olles. Pigem leiab maakohus, et halbade asjaolude kokkusattumisel võib esineda reaalne oht, et kinnipeetav hakkab taas alkoholi kuritarvitama ja võib seega uue kuriteo toime panna. Maakohus möönab, et igasugune reaalne vangistuses viibimine võib iseenesest kinnipeetava panna oma käitumise üle järele mõtlema, kuid see ei pruugi veel alati tõsikindlalt tagada, et kinnipeetav koheselt edaspidi ka seadusekuulekalt käituda suudaks. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei toeta vangla kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna ta on avalikkusele ohtlik ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on 24%. Maakohus antud riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, kes esitas taotluse kaitsekulude hüvitamiseks summas 114 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab selle riigituludest kaitsja kasuks välja. Kaitsjatasu summas 114 € (materjalidega tutvumine 27 €, kohtuistungil osalemine 27 €, tasu sõidule kulutatud aja eest 20 €, sõidukulud 21 €, käibemaks 19 €) kuulub vastavalt KrMS §2 p.4, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.02.2016 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-1-16 ja KrMS §175 lg.1 p.4 alusel väljamõistmisele kinnipeetavalt, v.a. kaitsja sõidukulud ja tasu sõidule kulutatud aja eest. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5