← Eesti

2-20-2534/24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-2534 Kohtuasi XXi hagi YYi vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 30.12.2020 otsus Kaebuse esitaja ja liik YYi apellatsioonkaebus Kaebuse hind 693 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (vastustaja): XX seaduslik esindaja NN (isikukood xxxxxxxxxx), Kostja (apellant): YY (isikukood xxxxxxxxxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  2. Jätta Harju Maakohtu 30.12.2020 otsus muutmata.
  3. Harju Maakohtu 30.12.2020 otsus on jõustunud osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 215 eurot ja jättis elatise võlgnevuse nõude rahuldamata.
  4. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
  5. Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Vastustajal menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või 2-20-2534 muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
  6. XX esitas 14.02.2020 Harju Maakohtule hagi YYi vastu (täpsustatud 23.03.2020), milles palub mõista kostjalt alates 14.02.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni välja igakuise elatise 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi eest alates 14.02.2019 kuni 13.02.2020 summas 1895,30 eurot.
  7. Hageja vanemad ei ela alates
  8. a koos. Hageja elab emaga Xxxxxxxxxxxs. Kostja tasub hagejale elatist erinevates summades.
  9. a maksis kostja hagejale 110 eurot kuus. Alates 04.02.2020 maksab kostja hagejale elatist 215 eurot kuus. Kostja ei osale hageja ülalpidamises muul viisil. Kostja kohtub hagejaga 1–2 tunniks paar korda aastas kui hageja Eestis käib.
  10. a alguses võttis hageja ema kostjaga ühendust, et suurendada kostja makstava elatise suurust, kuid kostja keeldus.
  11. Perioodil 14.02.2019 kuni 31.12.2019 tuli kostjal tasuda 2835 eurot ja perioodil 01.01.2020 kuni 13.02.2020 418,50 eurot, s.o kokku 3253,50 eurot. Kostja tasus 1155 eurot ja võlgneb hagejale seega 1895,30 eurot. Kostja vastuväited
  12. Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu. Kostja palub määrata väljamõistetava igakuise elatise suuruseks 215 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni.
  13. Hageja esitas oma kulude nimekirja, kuid kulud on tõendamata. Tõendama ei pea ainult kulu toidule, riietele ja jalatsitele. Hageja jättis märkimata, et saab Xxxxxxxxxxx riigilt igakuist lapsetoetust. Hageja ema sissetulek on suurem kui kostja sissetulek. Kostjal ei ole võimalik anda hagejale ülalpidamist seaduses sätestatud määras. Kostja töötab Xxxxxxxxxxx OÜ-s xxxxxxxxxxxina. Kostja igakuine töötasu on 1200 eurot (bruto). Lisaks teenib kostja üüritulu aadressil Ümera 28-62, Tallinn asuva korteri välja üürimise eest 500 eurot kuus.
  14. Kostja elab oma elukaaslase korteris ja maksab talle ½ esitatud arvetest (märtsis 2020 oli see 113 eurot). Toidukulu on 300 eurot kuus. Kostjal on teine laps, kellele ta maksab igakuise elatisena 215 eurot. Kostja tasub Xxxxx tn korteri soetamisel võetud laenu tagastamiseks 238,86 eurot kuus (sh varakindlustus) ja sõiduauto liisingmakseid 331,23 eurot kuus (sh kindlustus). Sõiduauto on vajalik töö tegemiseks.
  15. Hageja ema ja kostja sõlmisid 22.01.2008 Tallinnas, Xxxxx x-xx asuva korteriomandi müügilepingu, mille p 3.4 kohaselt pidi kostja maksma täiendavalt hageja huvides 50 000 Eesti krooni. Kostja maksis selle hageja ema arvelduskontole. See raha katab hageja tagasiulatuva elatise nõude. Samuti on kostja maksnud hageja ema arvelduskontole igakuist elatist. Hageja on ajal, kui ta viibib Eestis, kindlustatud kõige vajalikuga, sh riiete ja jalatsitega. Täiendavalt kandsid kostja vanemad hageja ema arvelduskontole raha hageja ülalpidamiseks või andsid talle sularaha. 2 2-20-2534 Maakohtu otsus ja põhjendused
  16. Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates 14.02.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kohus määras kindlaks kohtuotsuse täitmise korra ja kohustas kostjat maksma nimetatud elatise iga kuu
  17. kuupäevaks hageja ema arvelduskontole. Elatise võlgnevuse nõude summas 1895,30 eurot jättis maakohus rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
  18. Hagi rahuldamiseks tuleb tuvastada, kas kostja on enda kohustust rikkunud ehk kostja ei anna hagejale elatist või teeb seda ebapiisavas mahus. Hageja soovib elatist seaduses sätestatud miinimummääras. Selles ulatuses ei ole vaja lapse vajadusi tõendada, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus. Seaduses sätestatud miinimummäär on perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 kohaselt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o käesoleval ajal 292 eurot. Selles ulatuses ei ole lapse vajadusi vaja tõendada.
  19. Kostja väide, et hageja kulud transpordile, eluasemele, sidevahenditele ja muud vältimatud kulud on tõendamata või väiksemad, ei anna seetõttu alust jätta hagi rahuldamata või rahuldada seda üksnes osaliselt. Kostja ei toonud esile asjaolusid, mis objektiivselt lükkaksid ümber seadusest tuleneva lapse vajaduste suuruse eelduse.
  20. Vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest (PKS § 102 lg 2 esimene lause) ja alla seaduses sätestatud alammäära saab alaealisele lapsele elatise välja mõista üksnes mõjuval põhjusel. Kostja tõi esile, et tal on teine laps, kellele ta maksab elatist. Elatise vähendamiseks annab alust see, kui hagejale seaduses sätestatud määras elatise väljamõistmisel osutuks teine laps vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja tõendas, et ta tasub teisele lapsele elatist igakuiselt 215 eurot. Kostja selgituste kohaselt on elatise suurus lapse emaga kokku lepitud. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis annaksid aluse järeldada, et teise lapse vajadustele vastav elatis võiks olla sellest suurem või väiksem.
  21. Kostja igakuine sissetulek on kokku 1461,33 eurot. Kohus leiab, et kostja sissetulek ei ole ilmselgelt ebamõistlik või ebapiisav. Kostja igakuised kohustused on 967,59 eurot. Õige ei ole kostja väide, et tema sissetulekust ei ole võimalik hagejale seaduses sätestatud määras ülalpidamist anda. Kostjal jääb pärast enda kulude kandmist hageja kulude katmiseks 278,74 eurot (1461,33-1182,59). Arvestades kostja ja tema laste vajaduste proportsiooni, tuleks kostjal kulutada oma sissetulekust 52% lastele ja 48% enda kulude katmiseks (215 + 292) ÷ 967,59). Kuna 52% 1461,33 eurost on 765,71 eurot, on kostjal võimalik tagada hagejale elatis vähemalt seaduses sätestatud määras, s.o 292 eurot kuus ja tasuda ka teisele lapsele vähemalt 215 eurot kuus.
  22. Kostja soetas
  23. a detsembris sõiduauto Xxxxxxxxxxxi hinnaga 29 465 eurot ja tasub sõiduauto liisingut ja kindlustust iga kuu 331,23 eurot, millele lisandub kütuse jm sõidukiga seonduv kulu. Kokku tasub kostja sõiduki eest seega oluliselt rohkem kui see, millele on hagejal õigus tulenevalt PKS § 101 lg 1 sätestatust. Olukorras, kus kostja hagejale vajalikku ülalpidamist anda ei suuda, tuleb kostjal eelkõige vähendada endale tehtavaid toreduslikke kulusid, mh on võimalik üle vaadata sõiduautole tehtavate kulutuste mõistlikkus.
  24. Elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra ei anna alust kostja üldsõnalised väited selle kohta, et ta on kindlustanud hageja Eestis viibimise ajal kogu vajalikuga. Kostja ei toonud hoolimata kohtu selgitustest esile ega tõendanud, kui palju hageja tema juures viibib ja 3 2-20-2534 milliseid lapse kasvatamisega seotud kulusid kostja sellel ajal vahetult kannab. Üldsõnalised on kostja väited ka selle kohta, et tema vanemad osalevad aktiivselt lapse ülalpidamisel, kandes lapselapsele raha üle ja kindlustades teda kõige vajalikuga. Kostja tõendas, et tema ema tegi
  25. a hageja emale ülekandeid aprillis ja juulis ning
  26. a mais. Nendest asjaoludest ei ole aga võimalik järeldada, et kostja ema täidab kostja eest regulaarselt ja kohaselt hageja ülalpidamiskohustust.
  27. Kostja igakuine sissetulek on 1461 eurot, hageja ema sissetulek on 16 229,04 Xxxxxxxxxxx krooni, s.o 1535,31 eurot. Üksnes
  28. a juunis on hageja ema teeninud 23 025,80 Xxxxxxxxxxx krooni, s.o 2178,31 eurot. Vanemate igakuine sissetulek on seega esile toodud asjaoludel võrdväärne (välja arvatud üks kuu) ja neil tuleb last pidada üleval võrdses ulatuses.
  29. Hagejale maksti kuni
  30. a märtsini peretoetust 970 Xxxxxxxxxxx krooni (90 eurot) ja alates märtsist 1054 Xxxxxxxxxxx krooni (97 eurot). Kohus saaks asjaoluga, et osa lapse vajadusi on kaetud peretoetustega, arvestada vaid siis, kui esile oleks toodud mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra. Kostja ei ole selliseid asjaolusid esile toonud ega tõendanud.
  31. Eeltoodust tulenevalt puudub seadusest tulenev alus vähendada hageja nõutavat elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra ning hageja nõue elatise välja mõistmiseks alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
  32. Elatise kostjalt väljamõistmine aasta eest enne hagi esitamist olukorras, kus ei ole tõendatud, et hageja oleks selle aja jooksul kostjale oma nõudest teatanud ja nõudnud elatise maksmist ulatuses, mis ületab kostja poolt seni regulaarselt makstud summat, on kostja suhtes ebamõistlikult koormav. Kostja võis mõistlikult eeldada, et ta on elatise maksmisega oma kohustuse täitnud ja ta ei saanud võla tekkimist ette näha. Kostja poole pöördumine ja elatise suuruse üle läbirääkimiste pidamine kaks nädalat enne hagi esitamist ei õigusta elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt terve aasta eest. Elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt ei täidaks sellisel juhul enam ka oma eesmärki tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine. Apellatsioonkaebus
  33. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus rahuldas igakuise elatise nõude 215 eurot ületavas osas ja teha uus otsus, millega jätta igakuise elatise nõue 215 eurot ületavas osas rahuldamata.
  34. Maakohus ei võtnud kostja kulude hulgas arvesse, et kostja maksab teisele lapsele elatist 215 eurot kuus. Kostja sissetulekust ei piisa hagejale seaduses sätestatud määras elatise maksmiseks. Kostjal pole vara, mida saaks müüa ja seeläbi suurendada hagejale makstava elatise suurust. Kohus loob sihilikult olukorra, et viia kostjat püsivõlgniku seisundisse.
  35. Hagejale makstava elatise tõttu on teise lapse olukord halvem, kuna teine laps saab elatist 215 eurot kuus, hageja aga 292 eurot kuus.
  36. Hageja seaduslik esindaja kaldus tahtlikult kõrvale kohtule täieliku teabe esitamisest tema sissetulekute kohta. Samuti puudub osa teabest hageja kulutuste kohta. Hageja esitas teavet igakuisete tulude kohta võõrkeeles, kohus võttis nimetatud dokumendi menetlusse vastu ega nõudnud tõlkimist eesti keelde. Kostja ei valda inglise keelt. Kostja avastas internetis, et Xxxxxxxxxxxs on kokkade keskmine palk umbes 29 000 Xxxxxxxxxxx krooni. 4 2-20-2534 Vastustaja seisukoht
  37. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  38. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
  39. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 215 euro ulatuses ja jättis elatise võlgnevuse nõude rahuldamata. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud.
  40. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
  41. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et hageja oleks pidanud oma vajadused ja kulutused üksikasjalikult esile tooma. Hageja esitas nõude elatise saamiseks seaduses sätestatud miinimummääras. Riigikohus on selgitanud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 22.03.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Seega eeldatakse, et lapse vajadused vastavad kahekordsele miinimumelatisele ja tegemist on ülalpidamiseks vajalike põhivajadustega. Hageja on need esile toonud ja kostja on saanud võimaluse vastuväited esitada ning neid vastuväiteid tõendada. Kostja pole tõendanud, et hageja vajadused on väiksemad kui seaduses sätestatud miinimummäär.
  42. Samuti on kostja vääralt aru saanud, et maakohus jättis kostja kulude puhul arvesse võtmata kostja teisele lapsele makstava elatise. Maakohus tuvastas, et kostja igakuine netosissetulek on kokku 1461,33 eurot ja igakuised kohustused on 967,59 eurot. Neid tuvastatud asjaolusid ei ole kostja vaidlustanud. Seega jääb kostjal kahele lapsele elatise maksmiseks 493,74 eurot. Vaidlustamata asjaoludel maksab kokkuleppe alusel kostja teisele lapsele elatist 215 eurot kuus. Seda võttis maakohus arvesse kui leidis, et kostjal jääb hagejale elatise maksmiseks 278,74 eurot. Ehkki see summa on hageja poolt nõutava elatise maksmiseks ebapiisav, võttis maakohus arvesse, et üheks kostja igakuiseks kuluks on liisingu ja kindlustuse maksed kokku 331,23 eurot kuus 29 465 eurot maksva sõiduauto eest. Põhjendatud on maakohtu tähelepanek, et olukorras, kus kostja hagejale vajalikku ülalpidamist anda ei suuda, tuleb kostjal eelkõige vähendada endale tehtavaid toreduslikke kulusid, mh on võimalik üle vaadata sõiduautole tehtavate kulutuste mõistlikkus. Riigikohus on leidnud, et eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24.10.2012 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Sellest seisukohast järeldub, et kohustatud vanem peab lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks kriitiliselt üle vaatama ka enda kulutused ja vähendama neid ulatuseni, mis ei 5 2-20-2534 kahjusta vanema enda toimetulekut. Kostjal on võimalik liisida odavam sõiduk ning hoida selle pealt igakuiseid kulusid kokku ja täita seaduses sätestatud ülalpidamiskohustust hageja ees.
  43. Põhjendamatu on kostja väide, et hagejale miinimummääras elatise maksmise tõttu satub halvemasse olukorda kostja teine laps, kellele kostja maksab elatist 215 eurot kuus. Pooled ei vaidle selle üle, et teisele lapsele maksab kostja elatist vastavalt teise lapse elatise kokkuleppele. Seega on tegemist eelduslikult olukorraga, kus teise lapse ülalpidamiseks vajalikud igakuised kulud on 215 euroga kaetud. Kohus ei saa kohaldada teise lapse osas kokku lepitud elatise suurust hagejale, kuna hagejal on õigus saada elatist seaduses sätestatud ulatuses.
  44. Kostja heidab maakohtule ette, et hageja ema ei ole esitanud täielikku teavet oma sissetulekute kohta. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Hageja ema on esitanud maakohtus tõendid (pangakonto väljavõtted) selle kohta, et tema töötasu on
  45. aastal olnud 16 229,04 Xxxxxxxxxxx krooni (s.o 1535,31 eurot). Üksnes
  46. a juunis on hageja ema teeninud 23 025,80 Xxxxxxxxxxx krooni (s.o 2178,31 eurot) (tl 81-86). Sellistest tõenditest piisab kolleegiumi hinnangul, et tuvastada igakuise sissetuleku suurus. Lisaks heidab kostja maakohtule ette, et maakohus ei nõudnud hageja esitatud tõendite (pangakonto väljavõtted) tõlget eesti keelde. TsMS § 33 lg 1 teine lause sätestab, et kui menetlusosalise kohtule esitatud dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde, välja arvatud juhul, kui tõendi tõlkimine on selle sisu või mahtu arvestades ebamõistlik ja teised menetlusosalised ei vaidle muukeelse tõendi vastuvõtmisele vastu. Maakohus andis pärast hageja tõendite esitamist pooltele 27.11.2020 tähtaja hiljemalt 11.12.2020 oma seni esitamata avalduste ja taotluste esitamiseks. Vastaspoole esitatud dokumentide osas andis kohus võimaluse esitada seisukoht hiljemalt 17.12.
  47. Kostja ei esitanud täiendavaid seisukohti ega vastuväiteid hageja tõenditele. Arvestades seda, et kostja vastuväiteid tõlkimata tõendite vastuvõtmisele ei esitanud ja tegemist oli lihtsasti arusaadava võõrkeelse dokumendiga (inglise keelne pangakonto väljavõte töötasu laekumise kohta), ei ole maakohus nende tõendite vastuvõtmisega menetlusnorme rikkunud.
  48. Kostja märgib lisaks, et Xxxxxxxxxxx kokkade keskmine palk on 29 000 Xxxxxxxxxxx krooni. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja tähelepanek asjakohane. Olukorras, kus on esitatud tõendid tegeliku sissetuleku kohta, ei saa lähtuda keskmisest palgast.
  49. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Vastustaja ei ole ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja esitanud, millest ringkonnakohus järeldab, et vastustajal menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.