KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2021, Tartu kohtumaja Tsiviilasi K. K. (pankrotis) pankrotimenetlus Tsiviilasja number 2-20-17974 Menetlu

§ 153lg 1 p 2): Võlausaldaja O.

I. OÜ Saamata Jaotis Konto number raha (%) 1986,96 11,39 XXX B. AS 8770,13 50,27 XXX E. C. OÜ 4616,95 26,46 XXX laenulepingud käendus B. F. OÜ 398,02 2,28 XXX 2-20-17974 C. OÜ 792,41 4,54 XXX S. AS2 881,79 5,06 XXX Kokku 17 446,26 100 1 Viitenumber Selgitus lep 3766210 XXX XXX lep 20200103/23 10-038413OL B. F. OÜ nõude rahuldamiseks tuleb makse teha I. OÜ kontole nr XXX. S. AS-i nõue on täies ulatuses tingimuslik. Võlgnikul ei tule teha S. AS-ile makset enne, kui õppelaenu saaja H. K. oma maksekohustusi tegelikult rikub. 1 2 Tsiviilasi 2-20-17974 Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid.

1. Määrata pankrotihaldur Einar Vallandi tasu suuruseks 490,38 eurot, sh käibemaks 81,73 eurot. Halduri tasu kanda K. K. a pankrotivarast OÜ-le Õ. F. (registrikood XXX, arvelduskonto nr XXX).
2. Kinnitada pankrotihaldur Einar Vallandi tehtud vajalikud ja põhjendatud kulutused 171,60 eurot.
3. Vabastada pankrotihaldur Einar Vallandi pankrotihalduri kohustustest K. K. a (pankrotis) pankrotimenetluses.
4. Algatada K. K. (isikukood XXX) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (

§ 175lg 1, lg 11).

1. Jätta K. K. a kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ning kohustada K. K. a ennast (isikukood XXX; elukoht XXX; tel XXX; e-post XXX) täitma usaldusisiku ülesandeid.
2. Usaldusisikul kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arvelduskontole, millelt usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
3. juunil) vastavalt kohtu kinnitatud jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele.
4. Usaldusisikul esitada iga kuue

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg-te 1 ja 2 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2021 584 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. 2 Tsiviilasi 2-20-17974 Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum (

1. aastal 220,48 eurot). Kui K. K. a sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg 12 ja 13 alusel lähtudes kuni 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. TMS § 131 lg 1 p-de 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
2. Määrus saata pankrotihaldurile ja võlgnikule. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele.
3. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
4. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

Asjaolud Tartu Maakohtu 14.12.2020 määrusega kuulutati välja K. K. a pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Einar Vallandi. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 07.01.

1. Pankrotimenetluses esitatud nõuded kaitsti nõuete kaitsmise koosolekul 13.05.
2. Pankrotihaldur esitas 14.05.2021 kohtule taotluse jaotusettepaneku kinnitamiseks. Kohus kinnitas jaotusettepaneku 26.05.2021 määrusega. Pankrotihaldur Einar Vallandi esitas kohtule 08.06.2021 kinnitamiseks lõpparuande ja taotlused: 1) kinnitada K. K. a pankrotimenetluse lõpparuanne; 2) lõpetada K. K. a pankrotimenetlus; 3) vabastada Einar Vallandi pankrotihalduri kohustustest; 4) kinnitada seoses pankrotimenetluse läbiviimisega pankrotivara arvel kantud kulud 171,60 eurot; 5) määrata pankrotihalduri töötasu suuruseks 408,65 eurot, millele lisandub käibemaks 81,73 eurot, ning mõista tasu välja K. K. a pankrotivarast OÜ Õ. F. (registrikood XXX, arvelduskonto nr XXX) kasuks; 6) otsustada K. K. a kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja selles menetluses usaldusisiku nimetamine. ARUANNE
3. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta 3 Tsiviilasi 2-20-17974 Võlgnikul puudub turuväärtust omav vara, mida saaks müüa katmaks menetluse läbiviimise kulusid ja rahuldamaks võlausaldajate nõudeid. Pärast pankroti väljakuulutamist on võlgnik saanud sissetulekut kokku 3759,38 eurot, millest arvati pankrotivara hulka 661,98 eurot.
4. Andmed

§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta ja krediidiasutuses raha hoiustamise kohta 2.

1. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete rahuldamine: Pankrotivarast ei tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega. 2.
2. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis: pankrotivara arvel ei makstud elatist võlgnikule ega tema ülalpeetavatele. 2.
3. Massikohustused: haldur arvestab kõiki pankrotivarast tehtud makseid pankrotimenetluse kuluna. 2.
4. Tasutud pankrotimenetluse kulud: pankrotivara arvel on tasutud pankrotihalduri ülesannete täitmisega seotud kulud 171,60 eurot, sealhulgas tasu Ü. B. OÜ ruumide ja sisseseade kasutamise eest 117 eurot (13 tundi, 9 eurot tund), koopiate ja väljatrükkide valmistamise maksumus 26 eurot (200 lehekülge, 0,13 eurot lehekülg) ja käibemaks 28,60 eurot. 2.
5. Edaspidi eeldatavalt tasutavad pankrotimenetluse kulud: pankrotihalduri töötasu ja sellele lisanduv käibemaks. Kohus kohaldas võlgniku pankrotti välja kuulutades nii

§ 15

lg 2 kui ka

§ 171lg 11.

Haldur lähtub töötasu taotlemisel menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, mitte pankrotivarasse laekunud summast, sest ilma

§ 171

lg 1 1 sätestatuta oleks menetlus raugenud pankrotti välja kuulutamata – võlgnikul puudub realiseeritav vara ning sissetulek on väike. Kuni 31.01.2021 kehtinud

§ 65

lg 11 ja lg 12 kohaselt nendes väheväärtusliku varaga pankrotimenetlustes, mida viiakse läbi selleks et aidata võlgnik kohustustustest vabastamise menetluseni, rakendatakse halduri tasustamisel

§ 23lg 1 3 sätestatud ajutise halduri tasustamise põhimõtteid.

Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult. Kuigi menetlusega seotud toimingud nõudsid haldurilt rohkem aega, taotleb haldur kohtult haldurile 13 töötunni eest 408,65 euro suuruse töötasu määramist (31,43 eurot tund). Haldur taotleb tasu määramist büroole, mille kaudu haldur tegutseb, seega lisandub tasule käibemaks 81,73 eurot. Tasustatavad töötunnid jagunevad erinevate halduri funktsioonide täitmise vahel üldjoontes järgmiselt:        päringud võlgniku varaliste suhete kohta (kontod, registrid, andmed tulu kohta) 1 tund kogutud teabe töötlemine, analüüs 1 tund puudutatud isikutele pankrotiteadete saatmine, suhtlus võlausaldajatega 0,5 tundi pangakontode käsutusõiguse vormistamine ja hiljem lõpetamine 0,5 tundi suhtlemine võlgnikuga seoses tema varaliste õiguste ja kohustustega 1 tund jooksva sissetuleku järelevalve, arveldused, arvepidamine 1 tund tegelemine esitatud nõudeavalduste ja täiendustega, nende kontrollimine ja analüüs 3,5 tundi  võlausaldajate üldkoosolekute (2 tk) ettevalmistamine, läbiviimine, protokollimine 2 tundi  jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande koostamine 2,5 tundi Aruande kohtule esitamise hetkel on pankrotivara hoidmiseks kasutataval võlgniku arvelduskontol nr XXX raha 490,38 eurot. 3. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Pankrotivarast ei ole tehtud väljamakseid jaotiste katteks. 4. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Ei tunnustatud pandiõigusi ega ole laekumisi pandieseme müügist. 4 Tsiviilasi 2-20-17974 5. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Võlgnikul ei ole müümata müügikõlblikku pankrotivara ega nõudeid teiste isikute vastu. 6. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel

§ 124

lg 2 kohaselt seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Võlgnikul puudus tema pankroti väljakuulutamise ajal vara, mille realiseerimisest saaks teenida raha menetlusega seotud kulude katmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kuna kohus kuulutas pankroti välja ilma eelnevalt ajutist haldurit nimetamata, tuli pankrotihalduril teha ka toiminguid, mis enamasti kuuluvad ajutise pankrotihalduri ülesannete hulka – koguda teavet võlgniku pankrotieelse tegevuse kohta, selgitamaks võlgniku varaliste suhete kujunemist, maksejõuetuse tekkimise aega ja põhjuseid ning vara tagasivõitmise võimaluste olemasolu. Lisaks eeltoodule tegi haldur vältimatult kaasnevaid toiminguid: 1) viis läbi koosolekuid, koostas ja esitas dokumente kohtule ja muudele isikutele; 2) suhtles võlausaldajatega, kontrollis esitatud nõudeid ning tuvastas kogutud tõendite alusel iga võlausaldaja põhjendatud ja tõendatud nõude summa; 3) suhtles võlgnikuga, pidas arvestust tema jooksva sissetuleku üle, korraldas selle jagamise pankrotivaraks ning võlgniku igapäevaste kulude katmiseks jäävaks varaks. Pärast pankroti väljakuulutamist on võlgnik saanud Eesti Haigekassalt töövõimetushüvitist ja Eesti Töötukassalt töövõimetoetust. Alates XX.XX.XXXX töötab võlgnik töölepingu alusel L. L. OÜ-s ja on teeninud töötasu. Jaanuaris sai võlgnik Eesti Loto AS-ilt 13,60 eurot, märtsis tagastas Maksu- ja Tolliamet 2020. aasta eest enam tasutud tulumaksu 497,46 eurot. Ajavahemikus 14.12.2020 – 04.06.2021 on võlgnik saanud sissetulekut kokku 3083,18 eurot. Võlgniku sissetulekust on arvatud pankrotivara hulka 527,81 eurot. Võlgniku sissetulek laekub tema nimele AS-is S. avatud arvelduskontole nr XXX, mille suhtes ei ole võlgniku käsutusõigus piiratud, kuid mille suhtes on pankrotihalduril oma ülesannete täitmise tagamiseks paralleelne käsutusõigus. Pankrotivara hoidmiseks ja sellega arveldamiseks kasutatakse võlgniku nimele AS-is LHV Pank avatud arvelduskontot nr XXX. Võlgnik on andnud kirjaliku nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks. 7. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille osas võlausaldaja ei ole raha saanud Võlausaldajate nõuded, mille katteks võlausaldajad ei ole raha saanud, on järgmised: 2. rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (

§ 153lg 1 p 2) Jrk nr Võlausaldaja nimi Rahuldamata nõude summa Jaotis 1 O.

I. OÜ 1 986,96 € 11,39% 2 B. AS 8 770,13 € 50,27% 3 4 E. C. OÜ B. F. OÜ 4 616,95 € 398,02 € 26,46% 2,28% 5 C. OÜ 792,41 € 4,54% S. AS 881,79 € 5,06% Kokku: 17 446,26 € 100,00% S. AS-i nõue summas 881,79 eurot on täies ulatuses tingimuslik seoses sellega, et võlgnik käendab S. AS-i ja H. K. vahel sõlmitud õppelaenulepingu täitmist. Seni on õppelaenu saaja oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, maksetähtaja ületanud võlga ei ole. Tingimuslik nõue on pankrotihaldurile esitatud juhuks, kui õppelaenu saaja peaks edaspidi oma kohustusi rikkuma. 6 5 Tsiviilasi 2-20-17974 Võlgnik ei pea S. AS-i nõude rahuldamiseks tegema makset enne, kui on selge, kas ja kui suures ulatuses õppelaenu saaja oma kohustusi tegelikult rikub.

§ 152lg 1 näeb ette, et tingimuslikule nõudele vastav summa tuleb hoiustada.

Kui edasilükkav tingimus ei ole saabunud kolme aasta jooksul pankrotimenetluse lõppemisest arvates, siis loetakse, et tingimus ei ole saabunud. Pärast nimetatud tähtaja möödumist võib kohus õigustatud isiku taotlusel tingimuse saabumise tähtaega vajaduse korral pikendada, määrates kindlaks tähtaja lõppemise. Kui tingimuslik nõue ajas väheneb, ilma et tingimus ise oleks saabunud, määrab kohus hoiustatud rahast võlausaldajatele väljamaksete tegemise.

1. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Selles pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid.
2. Kohtukulud ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused Kõik menetlusega seotud kulud on lõpparuandes kajastatud.
3. Lühiülevaade võlgniku tegevusest Võlgnik sündis XX.XX.XXXX XXXs. Omandas XXX hariduse XXX. Alustas keskerihariduse (XXX eriala) omandamist XXXs, kuid jättis õpingud pooleli. On alustanud keskhariduse omandamist XXXs, kuid ka selles koolis jäid õpingud pooleli. Võlgnikule ei ole kuulunud muid vararegistritesse kantavaid asju või realiseeritavaid varalisi õigusi peale XXXX. aastal soetatud M. L. OÜ osa, mille nimiväärtus on 2500 eurot. Selle ühingu kaudu tegeles võlgnik lillede jaemüügiga Tartu toidukauplustes üüritud müügipindadel. See tegevus kujunes ebaedukaks. M. L. OÜ lõpetas tegevuse XXXX. aastal. Ühingul puudub vara, kuid on täitmata kohustusi. Ilmselt peab võlgnik esitama avalduse selle ühingu pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnik on viimasel ajal elanud XXXl XXX kuuluvas korteris. Korteri majandamiskulu on tasunud XXX. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli võlgniku brutosissetulek
4. aastal 1205,96 eurot,
5. ja
6. aastal sissetulek puudus,
7. aastal oli brutosissetulek 6955,42 eurot. Lisaks Maksu- ja Tolliameti andmebaasist nähtuvale tulule on võlgnik saanud Eesti Töötukassalt töövõimetoetust.
8. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Võlgnik ise on põhjendanud maksejõuetuse tekkimist peamiselt sellega, et tema katse tegeleda ettevõtlusega ebaõnnestus. Võlgnik võttis ettevõtluse tarbeks laene nii endale kui osaühingule. Osaühingu laenudele andis käenduse. Kuna osaühing ei teeninud kasumit, püüdis juba võetud kohustusi täita uute laenudega. See muutis olukorra veelgi raskemaks. Lõpuks võlgnik mõistis olukorra lootusetust ning esitas kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Haldur peab võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks krediidi liiga kergekäelist kasutamist. Võlgnik muutus maksejõuetuks piisavalt läbi mõtlemata valikute tõttu. Miski ei viita sellele, et võlgnik oleks käinud rahaga ümber pillavalt või et laenamine oleks tingitud ülemäärase tarbimise soovist. Enamik pankrotimenetluses tunnustatud nõuetest tekkis aastatel 2018 - 2020 sõlmitud lepingute alusel. Kuigi võlgnik täitis võetud kohustusi veel
9. aastalgi, toimus see tegelikult juba uute laenude arvel. Puudub alus väita, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuritegu. Võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks
10. aasta algul. Kohtu põhjendused Pankrotimenetluse lõpetamine Pankrotiseaduse (

) § 163 lg 1 ja 2 kohaselt avaldab haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles on andmed, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda, samuti 6 Tsiviilasi 2-20-17974 selgituse, et lõpparuandele võivad võlausaldajad kohtule esitada vastuväite 10 päeva jooksul teate avaldamisest. Halduri lõpparuande kinnitamise taotlusest nähtuvalt on seaduses ettenähtud teade lõpparuande kohta avaldatud 04.06.2021 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpparuandele vastuväidete esitamise tähtaeg on möödunud 14.06.2021 ja vastuväiteid ei ole kohtule esitatud. Lõpparuanne vastab

§ 162lg-s 2 sätestatule.

Neil asjaoludel kohus leiab, et lõpparuanne K. K. a (pankrotis) pankrotimenetluses tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu, vaid krediidi kasutamisega üldiselt seotud riskide realiseerumine – oma krediidivõimekust arvestamata ülejõukäivate rahaliste kohustuste võtmine.

§ 163

lg-te 4 ja 5 kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ning kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev määrus täitedokumendiks.

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Pankrotihaldur taotleb määrata pankrotihalduri tasuks 490,38 eurot, sh käibemaks. Pankrotimenetluses on halduril olnud töötunde 13. Pankrotihalduri tunnitasuks on 31,43 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja mahtu ja ka pankrotivara suurust, peab kohus põhjendatuks rahuldada Einar Vallandi taotluse ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 490,38 eurot, sh käibemaks. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õ. F..

§ 66

lg 3 kohaselt võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur Einar Vallandi palub kohtul kinnitada pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud 171,60 eurot. Kohus kinnitab lõpparuande kinnitamisel K. K. a pankrotimenetluse läbiviimisega seotud pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulutused 171,60 eurot.

§ 165lg 3 alusel tuleb Einar Vallandi vabastada pankrotihalduri kohustusest K.

K. a pankrotimenetluses. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

§ 169

kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lõikes 3 nimetatud aruandega.

Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Võlausaldaja võib

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite. 7 Tsiviilasi 2-20-17974 K. K. a (pankrotis) pankrotimenetluses toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek 07.01.2021. K. K. on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks koos lõpparuandega. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse

§ 170lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides.

Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks rikkunud

§ 173

toodud kohustusi.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Pankrotimenetluses ei ole ükski võlausaldaja vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada K. K. a kohustustest vabastamise menetluse.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173

lg-tes 3 ja 6 nimetatud makseid.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajad kandidaate usaldusisiku osas ei ole esitanud. Samuti ei ole võlausaldajad esitanud vastuväiteid sellele, et K. K. täidaks ise usaldusisiku kohustusi. Kohus leiab, et võlgnik on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid. Seega tuleb K. K. a ennast kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab K. K. a esitama kohtule aruandeid, mis sisaldavad teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtteid iga kuue

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 1 2 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui K. K. a sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes kuni 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 8