) § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 2 p 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
järgi on võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1), võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (lg 2), võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3) ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 % (lg 4). Võimalus vabaneda oma kohustustest ei ole pankrotiseaduses ettenähtud korras eelduslikult iga võlgniku õigus. Kohus, tutvunud võlgniku aruandega ning esitatud lisadega, leiab, et võlgnik on rikkunud süüliselt
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlausaldajad esitasid oma seisukohad kirjalikult. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) on nõus sellega, et kohustustest vabastamise menetlus lõpetatakse ning võlgnik vabastatakse kohustustest kuna võlgnik on võlgnevuse tasunud. SEB Pank AS ei ole nõus võlgniku kohustustest vabastamisega, sest võlgnik ei ole üles näidanud huvi kohustusi tasuda. Tallinna kohtutäitur Risto Sepp ei ole kohtule oma arvamust ei esitanud. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et võlgnik töötab taksojuhina ning tal on kokku 4 last. Kohustustest vabastamise perioodi alguses tasus ta elatis kolmele, nüüd kahele lapsele. Arvestades seda, et võlgnik tasub elatist lastele, ei võimaldanud väike sissetulek võlgniku hinnangul tasuda tal makseid võlausaldajatele. Samas on tõendamata igasugune töö otsimine, mis oleks võinud anda võlgnikule suuremat sissetulekut. Kohus leiab, et võlgnik ei ole näidanud üles head tahet kohustusi täita. Võlgnevus SEB Pank AS ees on suur (117 684,64 eurot), kuid pole näha, et võlgnik oleks selle hüvitamisest kasvõi osaliselt huvitatud. Lähtuda tuleks sellest, mida oleks võlgniku olukorras teinud heas usus tegutsev mõistlik isik, kui ta soov oleks kohustustest vabastamise menetluse ajal rahuldada võimalikult suures osas võlausaldajate nõudeid. Mõistlik isik oleks võlgniku asemel otsinud 2 terve menetluse ajal endale paremat ja tulutoovamat tööd. Samuti oleks võlgnik pidanud arvestust oma sissetulekute ja väljaminekute üle ning tasunud võlausaldajatele maksimaalselt võimaliku. A R juhtis määruskaebusele esitatud vastuses tähelepanu, et AS SEB ei ole vastu vaielnud A R aruannetes toodud andmetele ega enam kui seitsme aasta jooksul ei ole võlausaldajana esitanud võlgnikule nõuet eraldada AS-ile SEB Pank raha ehkki tal on olnud võimalus tutvuda võlgniku aruannete ja konto väljavõtetega. Selle nõude esitamine tagantjärgi, ignoreerides võlgniku aruannetes esitatud andmeid ja reaalseid võimalusi, ei ole heauskne ega põhjendatud. Kohus andis 20.04.2021 esitatud kirjaga võlgnikule võimaluse selgitada, miks ta oli võla tasumisel eelistanud ühte võlausaldajatest ning samuti esitada arvutuskäik ja tõendid või viited esitatud tõenditele (pangaväljavõtte korral esitada viide vastavale kandele), kust nähtuvad A Ri sissetulekud ning väljaminekud (elatis) ning usaldusisikule eraldatud väljamaksete suurus võlausaldajatele tasumiseks. Võlgnik esitas uuesti juba esitatud väljavõtted ja arvutuskäigu, kuid selgitusi, millest ta oma arvutustest lähtus ega mõistlikku põhjendust, miks ta eelistas ühte võlausaldajat teistele ja miks ta ei tasunud võlausaldajatele seaduses toodud protsenti sissetulekust, võlgnik ei esitanud. Samas tasus ta Maksu- ja Tolliameti võlgnevuse 242,48 eurot 100%, kuid jättis teistele võlausaldajatele jaotuskavale vastava osa tasumata. 28.04.2021 kohtule saadetud e-kirjas selgitas võlgnik, et „Väljamakseid on teostatud vaid Maksu- ja Tolliametile, kuna sissetulek ei võimaldanud teha ülekandeid teistele kreeditoridele. Ma olen FIE (xxxx) ja pean teostama regulaarselt Maksu- ja Tolliametile makseid, vastasel juhul ei ole võimalik mul raha teenida.“. Võlausaldaja SEB Pank AS esitas oma seisukoha võlgniku väidetele ning leidis, et võlgnik ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit oma töötasu tegeliku suuruse kohta, seega on kohtu hinnangul võlgniku väide töötasu kohta paljasõnaline ning tõendamata. Võlgnik on esitanud täiendavate tõenditena tuludeklaratsioonid, milledes kajastub, et võlgnik ei ole menetluse aastatel töötasu teeninud. Samas ettevõtlusega seotud kulud on aruandes märgitud, kuid need ei vasta nendele sissetulekutele, mida võlgnik aruannetes ise avaldanud on. Samuti ei nähtu antud sissetulekute laekumist võlgniku arvelduskontodele. Näiteks,
lg 3 sätestatut, mis on aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-90-16 sedastanud, et võlausaldaja huvide kahjustamiseks tuleb lugeda võlgniku poolset
Selline ükskõikne suhtumine oma kohustustesse menetluse kestel näitab võlgniku hooletut suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Vastavalt
lg 2 punktile 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Riigikohus on lahendis 3-2-1-19-16 avaldanud seisukohta, et
lg 5 rakendamiseks peab kohus tuvastama, et võlgniku käitumises esinevad raske süülise käitumise tunnuseid. Riigikohus on lahendis 3-2-1-31-16 toonud välja, et raskelt süüline käitumine tähendab kas tahtlust või rasket hooletust. Kohtu hinnangul on võlgnik
§-s 173 nimetatud kohustuste täitmisel olnud raskelt hooletu. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse jooksul andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata. Võlgniku käitumine on olnud võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevusena ja süülise käitumisena. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik rikkunud
lõikes 1 sätestatud kohustust, mistõttu esineb alus võlgniku pankrotimenetluse täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamisest keeldumiseks
Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (3-2-1-60-13, p 10). Eelnimetatud uue võimaluse saamiseks tuleb võlgnikul kohustustest vabastamise menetluse kestel anda ennast parim võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks 4 rikkudes süüliselt
Kohustustest vabastamise aluspõhimõtted sätestavad, et võlgnikule tuleb anda võimalus oma varasemad ebaõnnestumised krediidisuhetes heastada, kuid sealjuures tuleks siiski silmas pidada, et kohustustest vabastamise menetlus peab olema võlgniku suhtes ka distsiplineeriv. Vastavalt PanrkS § 175 lg 8 kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Eelnevast tulenevalt ja
lg 5 alusel koosmõjus sama paragrahvi lg 2 punktiga 2 ja
otsustab kohus keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest ja tulenevalt
Tulenevalt
lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Antud juhul täitis võlgnik ise usaldusisiku kohustusi ning seega ei ole usaldusisiku vabastamine vajalik.
lg 6 kohaselt võib määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, esitada määruskaebuse võlausaldaja ja võlgnik.
lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
lg 1 kohaselt kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Hannes Olev kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.