2-20-10/54

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a, Tallinn Kohtuasja number 2-20-10 Kohtuasi XXi hagi YYi vastu elatise saamiseks; XXi hagi RRi vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
3. novembri
4. a otsus Kaebuse esitaja ja liik YYi ja XXi
5. jaanuari 2021 apellatsioonkaebus Kaebuse hind YYi osas 2019 eurot 49 senti XXi osas 180 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (apellant ja vastustaja, alaealine laps) XXi (isikukood xxxxxxxxxx), seaduslikud esindajad RRi ja YYi Kostja I (apellant, hageja isa) YYi (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ahti Kuuseväli Kostja II (vastustaja, hageja ema) RRi (isikukood xxxxxxxxxx Menetluse liik Asja läbivaatamine
6. aprilli
7. a kohtuistungil RESOLUTSIOON
11. Jätta Harju Maakohtu
12. novembri
13. a otsus muutmata. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Jätta rahuldamata YYi taotlus kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks. Jätta YYi apellatsioonkaebusega seotud kulud YYi kanda ja XXi apellatsioonkaebusega seotud kulud XXi kanda. Menetlusosalistel ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. 2-20-10 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK XXi hagi YYi vastu Nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
14. XXi (hageja, laps) esitas
15. jaanuaril 2020 Harju Maakohtule hagiavalduse oma isa YYi vastu tagasiulatuva elatise summas 2430 eurot väljamõistmiseks.
16. Hagiavalduse kohaselt on hageja RRi (ema) ja isa ühine laps. Hageja vanemad on ametlikult lahutatud
17. augustil 2012 ja elavad lahus. Emal ja isal on abielust veel üks ühine laps KKi. Pärast hageja vanemate lahkuminekut leppisid ema ja isa kokku, et vanem tütar K jääb elama isa juurde ja X ema juurde. Mõlemad vanemad täitsid vahetult ülalpidamiskohustust eraldi kummagi lapse osas. Ülalpidamiskohustus vanema tütre osas on lõppenud. Emaga koos elav laps on jätkuvalt alaealine. Seetõttu allkirjastasid lapse vanemad detsembris 2019 kokkuleppe, mis reguleerib lapse suhtes vanemate ülalpidamiskohustuse täitmist alates
18. oktoobrist 2019 kuni lapse täisealiseks saamiseni.
19. Isa ei täitnud alates sügisest 2018 vanema tütre osas ülalpidamiskohustust. Seetõttu tekkis tal kohustus täita ülalpidamiskohustust hageja suhtes. Ema on alates juunikuust korduvalt palunud lapse isal tasuda elatis, sh korduvalt palunud ülalpidamiskohustust täita tagasiulatuvalt ühe aasta eest. Isa ei täitnud ülalpidamiskohustust perioodil september 2018 kuni oktoober 2019 eest. Vastavalt PKS § 108 tuleb kostjal tasuda elatis tagasiulatuvalt
20. jaanuarist
21. kuni
22. septembrini 2019 kokku summas 2430 eurot (9*270). Kostja vastuväited
23. Isa palus jätta hagi rahuldamata.
24. Hagiesemega seotud perioodil on hageja viibinud isaga iga teise nädalalõpu ja koolivaheaegadel pikemalt. Siis on isa andnud lapsele vahetut ülalpidamist (täitnud ülalpidamiskohustust). Seetõttu olid hagejal mõlemas kodus oma riided olemas, mille varusid 2 2-20-10 on kogu aeg jooksvalt täiendatud. Selleks, et tagada hagejale elamistingimused ajal, mil hageja viibis isaga, on isal olnud hageja emaga samaväärsed eluasemekulud (sõltumata sellest, et hageja on kostjaga veetnud vaid osa kuust). Lisaks sellele kandis isa üksinda lapse transpordi kulud (lapse liikumisel isa ja ema kodude vahel) ning teeb seda tänaseni. Seega on isa kandnud vaidlusalusel perioodil lapsega seotud kulusid, mida ema kandnud ei ole.
25. Ema ei ole teinud hageja ülalpidamiseks igakuiselt kulutusi 540 euro ulatuses. Hagi alust mõistab isa nii, et lapse kõik vajadused kattis hageja ema. Selline väide on vale. Väide on ka tõendamata. Isal on põhjendatud kahtlus, et lapse vajaduste rahuldamisele on kulunud oluliselt alla 540 euro kuus. Isa ja ema on alates
26. oktoobrist 2019 kandnud hageja kulutused vastavalt vanemate kokkuleppele, võrdses osas. Selle tõttu on kostjale teada, et konkreetselt hageja ülalpidamisele on vanemad kulutanud kahepeale kokku keskmiselt 147,50 eurot kuus.
27. Kõik hagejaga seotud toetused riigilt ja kohalikult omavalitsuselt on laekunud ema arvele. Lisaks on ema saanud hageja tõttu tulumaksusoodustust, kuna koos hagejaga on tal vähemalt kaks alaealist last.
28. Isal on lisaks hagejale veel üks alaealine laps (sündinud xx. xxxxxxxxx xxxx), kelle ülalpidamist on kostja korraldanud igapäevaselt, elades lapsega koos. Lisaks alaealisele lapsele tuli isal vaidlusalusel perioodil pidada üleval ka oma abikaasat, kes oli vaidlusalusel perioodil töötu kuni
29. augustini
30. Isa töötasu oli vaidlusalusel perioodil 1 720 eurot (neto). Igakuised püsikohustused (eluaseme laen, kommunaalkulud ja auto liising) on kokku 1 171 eurot kuus. Lisaks kütusekulu autoga tööle ja koju sõitmiseks 125 eurot. Seega koos vältimatu kütusekuluga on igakuised kulud 1 296 eurot. Nendes numbrites ei sisaldu ühtegi igapäeva kulu (toit, riided, auto remont, kütusekulu muudele sõitudele jne.). Isal jäi muudeks igapäevasteks kuludeks 424 eurot. Selle summa arvel kandis isa hageja kulud ajal, kui hageja viibis isa juures. XXi hagi RRi vastu
31. XXi (hageja, laps) esitas
32. veebruaril 2020 hagi oma ema vastu elatise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid vanemad hageja ülalpidamisega seotud kohustuste täitmiseks kokkuleppe, mis kehtib alates
33. oktoobrist 2019 ning alates sellest ajast täidavad vanemad hageja suhtes ülalpidamiskohustust selle kokkuleppe alusel. Kuni kokkuleppe sõlmimiseni elas hageja osa aega isaga ja osa aega emaga. Perioodil
34. veebruarist kuni
35. septembrini 2019 kostja hageja seaduslikule esindajale hageja ülalpidamiseks elatist ei maksnud. Hageja palus mõista välja emalt tagasiulatuv elatis perioodi eest
36. veebruar 2019 kuni
37. september 2019 summas 2025 eurot. Kostja RRi (ema) vastus
38. Ema palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Isa pole tõendanud, et ta oleks elatise maksmist emalt nõudnud. Jääb arusaamatuks, miks peaks ema maksma elatist, kui isa on kinnitanud, et laps on elanud mõlema vanema juures. Isegi, kui hageja oleks viibinud isa juures kaks nädalalõppu kuus, mida ta ei teinud, teeks see isa vahetu ülalpidamise andmise perioodiks ca 6 3 2-20-10 päeva kuus, mida ei saa võrrelda ema vahetu ülalpidamise andmisega ülejäänud kuul. Isa panus oli vaid hagejale tagada enda juures viibimise ajal ööbimiskoht, söök ja transport tema juurde. Maakohtu otsus ja põhjendused
39. Harju Maakohus rahuldas
40. novembri 2020 otsusega hagi isa vastu osaliselt ja jättis hagi ema vastu rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
41. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on isa
42. märtsi 2020 dokumendis kinnitanud, et vaidlusalusel perioodil ei ole ta tasunud elatist ega hageja trenni- ega sidekulusid. Isa on esitanud tõendi, et on ostnud hagejale
43. septembril 2020 sisejalanõud summas 25.95 eurot. Kuna isa pole elatist perioodil
44. jaanuarist 2019 kuni
45. september 2019 tasunud, siis on tagasiulatuva elatise nõude esitamine tema vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. Nõude esitamise võimalus tuleneb seadusest, siis pole nõude esitamine ka vastuolus hea usu põhimõttega.
46. Hageja on väitnud, et tema keskmised kulud moodustasid vaidlusalusel perioodil igakuiselt keskmiselt 600 eurot, s.h tantsutrenn 22 eurot, koolilaagrid 33 eurot, telefoniarve 5 eurot, taskuraha 30 eurot, pikapäevarühm ja klassiraha 20 eurot, tervis 15 eurot, koolitarbed 15 eurot, hügieenitarbed ja juuksur 10 eurot, riided sisse/välja/trenni ja jalatsid kooli/õue 50 eurot, vaba aeg 40 eurot, välisreisid 55 eurot, hageja sünnipäev kodus ja mängutoas 45 eurot, eluase kommunaalmaksetega 140 eurot, toit kodus 100 eurot, transport 20 eurot.
47. Maakohus hindas iga kulu põhjendatust ja leidis, et hageja igakuised kulud on eluliselt usutavad ja põhjendatud 499.66 euro ulatuses. Nimetatust oleks isa osa 249.83 eurot.
48. Isa on väitnud, et hagiesemega seotud perioodil on hageja viibinud isaga iga teine nädalalõpp ja koolivaheajad pikemalt. Ema on
49. augusti 2020 kohtuistungil märkinud, et ta ei vaidle vastu nädalavahetuste osas ning samuti kinnitanud, et vaheajal viibis hageja isa juures 3 kuni 4 päeva ja suvel maksimum nädal. Kohtu hinnangul saab seega järeldada, et hageja on viibinud igakuiselt keskmiselt 6 päeva isa juures. Samas on kohus seisukohal, et hageja igakuised põhikulud sellest ei vähene. Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult ka eluasemekulusid, mida saab jagada laste vanemate juures oleku aja järgi. Vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures olevate laste esmased kulud, nt söögikulud. Kohtu hinnangul on põhjendatud vähendada tagasiulatuvat elatist üksnes hageja eluasemekulude ja toidukulude osas 20% ulatuses. Hageja on viibinud isa juures ca 6 päeva ühes kuus, s.o 20% isa juures ja 80% ema juures. Hageja eluasemekulud on põhjendatud 112 euro ulatuses (80 % 140st eurost) ning toidukulud 80 euro ulatuses (80% 100st eurost). Seega tuli vaidlusalusel perioodil isal kanda hageja kulusid igakuiselt 225.83 euro ulatuses (451,66/2).
50. Isa on väitnud, et tal puudus majanduslik võimekus täiendavalt elatist tasuda, kuna kostja pidi ülal pidama ka oma teist last ja abikaasat. Isa on kinnitanud, et tema igakuised kulud on kokku 1171 eurot (eluaseme laen, kommunaalkulud ja auto liising), millele lisandub ka kütusekulu 125 eurot, toit, riided jms. Ühtegi tõendit (v.a konto väljavõte) nimetatud kulude 4 2-20-10 osas ei ole isa esitanud. Iseenesest on kohtu hinnangul eluliselt usutav, et kostjal võivad tekkida igakuiselt kulud eluasemele, toidule, riietele ja jalanõudele, hügieenile, ravimitele ning transpordile. Nimetatud kulud on osaliselt nähtavad ka kostja pangakonto väljavõtetest. Kohus loeb esitatud konto väljavõttega tõendatuks, et igakuised vältimatud kulud võisid hagejal olla 1000 euro ulatuses. Kohus luges tuvastatuks, et isal on ka teine laps A. Ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest ning eluliselt on usutav, et teatud kulutused teise lapsega kaasnevad. Samas ei ole isa teise lapse kulude kohta ühtegi tõendit esitanud ega tõendanud, et ta ei oleks suuteline võrdväärselt mõlema lapse ülalpidamiskohutust täitma või et teine laps oleks jäänud elatise tasumise korral või tagasiulatuva elatise väljamõistmise korral halvemasse olukorda kui hageja. Arvestades isa keskmise sissetulekuga ning täiendavate väljaminekutega, oli isa kohtu hinnangul võimeline mõlemale lapsele elatist vähemalt miinimumulatuses tasuma.
51. Arvestades isa keskmise sissetulekuga ja täiendavate väljaminekutega, ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et abikaasa ülalpidamine oleks olnud selliseks asjaoluks, miks YYi ei oleks saanud hagejale elatist tasuda.
52. Maakohtu hinnangul puudub alus peretoetuse arvelt elatise vähendamiseks. Isa pole tõendanud, et esineksid sellised erandlikud asjaolud, mille alusel saaks arvestada peretoetuse laekumisega hageja emale ning selle arvelt elatist vähendada.
53. Hageja on palunud RRilt välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi eest
54. veebruar 2019 kuni
55. september 2019 kokku summas 2025 eurot. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, et ema oleks ülalpidamiskohustuse täitmata jätnud. Maakohus tuvastas, et ema on hagejaga kooselavaks vanemaks, kes täidab oma ülalpidamiskohustust vahetult. See, et hageja viibib isa juures ca 6 päeva kuus ei ole aga elatise väljamõistmise aluseks. Kohus on sellega arvestanud hageja isalt elatise väljamõistmise suuruse kindlakstegemisel. Apellatsioonkaebus
56. Isa esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi isa vastu rahuldamata ning rahuldada hagi ema vastu, mõistes talt välja tagasiulatuva elatise kokku 360 eurot
57. Maakohus ei ole vastanud isa põhilisele vastuväitele, et hageja tegelikud kulud olid oluliselt alla 540 euro kuus. Maakohus pole ka vastanud isa väitele, et hageja huvialadega seotud kohustusi täidab isa täna üksinda, muuhulgas transpordib hagejat trenni ka siis, kui hageja viibib vanemate kokkuleppe kohaselt ema juures. Isa ei nõustu maakohtu hinnanguga, et vanemad ei ole esile toonud, et neil oleks olnud tagasiulatuva perioodi jooksul kokkuleppeid asjade ostmise osas. Isa on
58. jaanuari 2020 menetlusdokumendis käsitletud hagi esitamise vastuolu vanemate vahelise kokkuleppega.
59. Maakohus rikkus menetlusõigust tõendi kogumata jätmisega. Isa taotles
60. märtsil 2020 kohtult tõendina hageja ema pangaväljavõtte kogumist, et tõendada, et hageja tegelikud kulud vaidlusalusel perioodil olid oluliselt väiksemad, kui hageja väidab. Kohus keeldus
61. aprilli 2020 määrusega tõendi kogumisest põhjendusel, et sellise tõendiga ei ole võimalik neid väiteid 5 2-20-10 tõendada. Apellatsioonkaebuses esitas isa uuesti taotluse tõendi (ema kontoväljavõtte) kogumiseks.
62. Isa hinnangul on maakohus eksinud kulude suuruse tuvastamisel. Hagejal tuli tõendada, et lapse tegelikud kulud ulatusid Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärani. Kulude kandmise kohta esitas hageja vaid üksikud tõendid. Isa hinnangul ei saa põhistamise kohustust lugeda täidetuks lihtsalt igakuiste keskmiste kulude loetelu esitamisega. Kohus on lugenud küll hageja loetletud kululiigid lapse vajaduste seisukohast üldtuntuks, kuid kohus ei ole lugenud üldtuntuks, et nende kulude suurus on just selline, nagu hageja paljasõnaliselt väidab. Kohtu rikkumine puudutab järgmiste kulude suuruse tuvastamist: Koolitarbed 15 eurot (otsuse p 6.5); Kulu tervisele, hügieenitarvetele ja juuksurile kokku 25 eurot (otsuse p 6.6); Riided ja jalanõud 50 eurot (otsuse p 6.7); Vabaajakulu 40 eurot (otsuse p 6.8); eluasemekulu 140 eurot (otsuse p 6.11); toidukulu 100 eurot (otsuse p 6.12); transpordikulu 15 eurot (otsuse p 6.13). Kohus ei arvestanud, et hageja sõidukulud kandis vaidlusalusel perioodil isa üksi.
63. Isa hinnangul ei saa eluasemekuludega asja lahendamisel arvestada. Kui laps on elanud osa aega ühe vanema ja osa aega teise vanema juures, siis ei saa kummagi vanema eluasemekuludega elatise väljamõistmisel arvestada. Teisiti oleks see siis, kui laps elab üksnes ühe vanema juures ja teise vanemaga ei suhtle. Kuigi hageja viibis isa juures vähem päevi kui ema juures, ei ole võimalik isal teha kulutusi eluasemele (näiteks hotellituba) ainult nendeks päevadeks ja öödeks, kui hageja on temaga. Hotellis elamine ei oleks samaväärne koduga. Kui vanemad elavad lahus, siis on normaalne, et laps veedab aega kummagi vanema kodus ja selleks, et isal oleks olnud kodu, kus hagejaga aega veeta tuli tal teenindada igakuiselt eluasemelaenu sarnaselt emaga, sõltumata hageja poolt isaga koos veedetud päevade arvust. Otsesed kulutused eluasemele, mis tulenevad vahetult lapse viibimisest vanema elukohas, on marginaalsed ega loo vanemate ebavõrdset koormust eluasemekulude kandmisel.
64. Kui isa on ülalpidamiskohustust täitnud 25,95 euro ulatuses, tuleb kogu selle summaga asja lahendamisel arvestada ning isalt saab välja mõista vaid seda summat ületava osa elatisest.
65. Isa ei nõustunud maakohtu järeldusega, et hageja igakuised põhikulud ei vähene sellest, et ta isaga veedab 6 päeva kuus. Isa kohustus tuleks lugeda 20% ulatuses (6 päeva 30-st) täidetuks vahetu ülalpidamise andmise tõttu kõigi kulude osas. Vähendamisest võiks välja jätta trenni ja sidekulud, sest neid kulusid isal ei ole olnud.
66. Isa hinnangul oleks maakohus pidanud peretoetusega arvestama.
67. RRi vastu esitatud hagi täies ulatuses rahuldamata jätmise tõttu on kohtuotsus vastuoluline ja selline kohtuotsus ei näi erapooletu. Kohus on tuvastanud, et hageja elas isaga vähemalt 6 päeva kuus ehk 20% ajast. Seetõttu tulnuks hageja nõue RRi vastu rahuldada vähemalt selles ulatuses, milles nõue isa vastu jäi rahuldamata, s.o 48 euro ulatuses kuus, kokku 360 eurot (48 € x 7,5 kuud).
68. Isa esitas apellatsioonkaebuse kohtuotsuse täitmiskorra taotluse ning palus, et kohus ei kohustaks isa tasuma makseid suurema koormusega, kui 50 eurot kuus. Isa kannab suurema osa 6 2-20-10 hageja igapäevastest kuludest, mis tuleneb sellest, et ainus huvialaring, mille töös hageja osaleb on jalgpallitrenn. Selles osalemisega seotu kulud kannab isa üksinda ning ka nendel nädalatel, kui hageja elab ema juures sõidutab isa hagejat trenni ja tagasi koju. Hageja on isale kinnitanud, et alates eriolukorra algusest ei ole ta tantsutrennis käinud. Lisaks igakuisele kuutasule kannab isa hageja trenniga seoses kõik kulutused varustusele, treeninglaagritele, võistlustele (sõidu- ja majutuskulud) ja tervishoiule. Vanemate täna kehtiva kokkuleppe kohaselt jagatakse pooleks hageja suuremate talveriiete ja jalanõude kulud, samuti kooliga seotud kulud ja isa on sellest ka kinni pidanud. Kulude kandmisel langeb isale suurem koormus seetõttu, et riiklikud peretoetused saab hageja ema, kellel on võimlik seda raha hageja huvides kasutada. Arvestades hageja igakuiseid kulusid on see toetus märkimiseväärne. Vastustaja seisukoht
69. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
70. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.
71. Kostja (isa) palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus lapse hagi tema vastu rahuldas ning teha uue otsuse, millega jätta hagi isa vastu rahuldamata. Samuti palutakse otsus tühistada osas, millega maakohus jättis lapse hagi RRi (ema) vastu rahuldamata ning teha uue otsuse, millega rahuldada lapse hagi ema vastu, mõistes temalt välja tagasiulatuva elatise 360 eurot. Ringkonnakohtu
72. aprilli 2021 istungil esitatud täpsustuse kohaselt palub isa rahuldada lapse hagi ema vastu, mõistes temalt välja tagasiulatuva elatise 180 eurot (II kd, tl 201). Arvestades, et elatist saama õigustatud isikuks on laps ja isa vaidlustas lapse nimel maakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata lapse hagi ema vastu, käsitab kohus apellandina hagis ema vastu ka hagejat. Menetluse korda ega tulemust see ei mõjuta.
73. Hageja on esitanud isa vastu hagi elatise saamiseks tagasiulatuvalt ajavahemikul 01.01.2019 kuni 30.09.2019 PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummääras kokku summas 2430 eurot. Miinimummääras elatise nõudmisel ei pea hageja tõendama enda vajaduste suurust. Isa heidab apellatsioonkaebuses ette, et maakohus ei hinnanud tema peamist etteheidet, et hageja tegelikud kulud olid oluliselt alla 540 euro. Seega kui isa leidis, et hageja vajalikud kulud on väiksemad kui kahekordne miinimumelatise määr, pidi isa seda tõendama (vt RKTKm 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 28.2). Isa soovis tõendada väidet, et lapse tegelikud kulud olid vaidlusalusel perioodil oluliselt alla kuupalga alammäära, hageja ema pangakonto väljavõttega. Arvestades isa taotluse põhistust ja tõendamiskoormist, rahuldas ringkonnakohus 09.04.2021 määrusega isa taotluse tõendi kogumiseks ning kohustas ema esitama Swedbank AS konto väljavõtte vaidlusaluse perioodi kohta (II kd, tl 148-149).
74. Kolleegium leiab, et praegusel juhul ei saa hageja ema Swedbank AS konto väljavõtte alusel lugeda tõendatuks, et lapse vajalikud kulud on väiksemad kui kahekordne miinimumelatise 7 2-20-10 määr. Ema selgitas pere elukorraldust ning seda, kuidas kantakse uue elukaaslasega ühise majapidamise sh lastega seotud kulusid. Kuna vaidlusalusel perioodil viibis ema lapsehoolduspuhkusel ja kõik hageja elukorraldusega seotud põhikulud mõlema vanema eest kandis ema, siis elukaaslasega ühise lapse suuremad kulud kandis üldiselt lapse isa, mistõttu kõik ema kontol kajastuvad kulud puudutavad peamiselt ema ja hagejat. Kontolt on vaidlusalusel perioodil võetud välja sularaha 410 eurot, mis valdavas enamuses on kulunud lapse kuludele: sõpradele sünnipäevakingituste tegemiseks, antud lapsele vaba aja veetmiseks (kino, sõbrannadega kohvikuskäigud), makstud juuksuriarveid. Ema selgitab eluasemekuludega seoses, et kontol kajastuvad eluasemelaenu maksed, kuid lepingud elektrienergia, teleteenuste ja interneti pakkujatega on sõlmitud ema elukaaslase nimel ja vastavad arved on tasunud ema elukaaslane (II kd, tl 172-198), mis on tasaaarvestatud ema tehtud kulutustega elukaaslase, ühise lapse ja kodu heaks. Seega ei kajastu kõik hagejaga seotud kulud konto väljavõttel, mistõttu ei saa konto väljavõttest ka järeldada, et lapse kõigi vajaduste rahuldamiseks kulub miinimumist väiksem summa. Isa ei esitanud täiendavaid seisukohti tegelike kulude kohta vaatamata ringkonnakohtu antud võimalusele ega tuginenud muudele tõenditele.
75. Arvestades, et kostja ei tõendanud, et lapse kõigi vajaduste rahuldamiseks kulub miinimumist väiksem summa, saaks kolleegiumi arvates juhinduda sellest, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub kahekordne miinimumelatise summa (s.o praegusel juhul 540 eurot kuus) ning sellest saanuks juhinduda ka maakohus vaidlust lahendades. Maakohus asus aga lapse vajaduste ja nende rahuldamiseks tehtavate kulude suurust hindama ning leidis, et hageja põhjendatud kulud on 499.66 eurot kuus. Kuna hageja isalt väljamõistetud elatise osas otsust ei vaidlustanud, ei ole ringkonnakohtul alust selles osas ka muuta ning lähtuda saab maakohtu tuvastatust, et hageja kulud olid vaidlusalusel perioodil 499.66 eurot kuus.
76. Arvestades, et hageja nõuab elatist kindla perioodi eest tagasiulatuvalt PKS § 100 lg 2 olukorras, ei ole põhjendatud arvestada hageja tänase ülalpidamise korraldamisega seotud asjaolusid, sest toimiku materjalist nähtuvalt toimub lapse ülalpidamine praegu vanemate kokkuleppe alusel lähtudes sellest, et laps elab olulise osa ajast kummagi vanema juures st lapsel on vahelduv elukoht. Olukorras, kus üks vanematest on kulusid kandnud rohkem ja teine vähem, kui on talle kokkuleppega langev osa, võib suuremas osas lapsele ülalpidamist andnud vanemal olla tagasinõudeõigus teise vanema vastu (VÕS § 78 lg 4). Praegu sellist nõuet esitatud ei ole, mistõttu ei oma tähtsust, et hageja huvialadega seotud kohustusi täidab isa täna üksinda, muuhulgas transpordib hagejat trenni ka siis, kui hageja viibib vanemate kokkuleppe kohaselt ema juures.
77. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et praegusel juhul ei saa kummagi vanema juures lapse eluasemekuludega arvestada. Vaidlustatud ei ole maakohtu tuvastatud asjaolu, et vaidlusalusel perioodil viibis hageja isa juures keskmiselt 6 päeva kuus. Seetõttu ei saa järeldada, et lapsel olnuks sel ajal vahelduv elukoht, mil saaks eeldada, et mõlemad vanemad peavad last vahetult ülal ajal, mil laps elab kummagi vanema juures, kattes ka lapse põhivajadused sh vajaduse eluasemele (vrdl RKTKo 12.05.2021, nr 2-18-6491 p 13.1). Maakohtu tuvastatust saab järeldada, et vaidlusalusel perioodil oli lapse elukorralduse raskuskese seotud peamiselt ema elukohaga, kes panustas mh põhiliselt lapse vajaduste vahetusse katmisse, millisel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste 8 2-20-10 katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse mh eluasemekulude osas.
78. Kolleegiumi hinnangul ei kaotanud hageja ülalpidamise nõude esitamise õigust tagasiulatuvalt põhjusel, et hageja ema esitas kostjale kohtuväliselt hageja elatise nõude alles juuni 2019 teisel poolel. Tagasiulatuva elatise nõudmise eelduseks ei ole asjaolu, et elatist oleks kohtuväliselt nõutud. Oluline on, et elatise maksmise kohustust on rikutud. Maakohus leidis õigesti, et tõendatud ei ole, et kostja oleks vaidlusalusel perioodil tasunud igakuiselt lapse põhivajaduste eest või, et vanematel olnuks kokkulepped teatud kulude kandmise osas. Vaidlust ei ole, et vanemad sõlmisid kokkuleppe lapse kulude kandmise kohta alates 01.10.2019, kuid tõendatud ei ole, et vastav kokkulepe oleks sõlmitud vaidlusaluse perioodi kohta.
79. Kolleegium nõustub maakohtuga, et esineb alus PKS § 102 lg 2 järgi elatise vähendamiseks ühes kuus kuuele päevale vastavate eluaseme- ja toidukulude võrra, mil laps viibis kostjaga. Nagu eespool märgitud, oli vaidlusalusel perioodil lapse elukorralduse raskuskese seotud peamiselt ema elukohaga, kes panustas mh põhiliselt lapse vajaduste vahetusse katmisse, mistõttu on põhjendatud kulude vähendamine vaid eluaseme- ja toidukulude võrra maakohtu arvestatud proportsioonis.
80. Maakohus tuvastas, et isa ostis hagejale vaidlusalusel perioodil jalatsid hinnaga 25.95 eurot ning arvestas sellest pool s.o 12.98 eurot tagasiulatuvast elatisest maha. Tegemist oli lapse ülalpidamiseks vajaliku kulutusega, mille vanemad peavad üldjuhul kandma võrdsetes osades. Eelnevast tulenevalt ei ole õige kostja väide, et tagasiulatuvast elatisest tulnuks maha arvestada kogu jalatsitele kulunud summa 25.95 eurot, kuivõrd kostja kohustus on kanda sellest pool.
81. Elatise vähendamise aluseks võib olla iseenesest asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil, sh riiklike toetustega, kuid ainuüksi peretoetuse maksmise fakt ei anna alust elatist alla miinimummäära vähendada (vt RKTKo 28.03.2018, 2-16-11905, p 18; 07.02.2018, 2-16118651, p 12; 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p-d 28.1–28.2; 22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 13). Maakohus on õigesti leidnud, et praegusel juhul ei esine asjaolusid koosmõjus kostja varalise seisundiga, mis õigustaks miinimumelatist lapsetoetuse saamise tõttu vähendada.
82. Maakohus ei ole ka eksinud, kui jättis lapse hagi ema vastu rahuldamata. Kolleegium on korduvalt märkinud, et kuna vaidlusalusel perioodil elas laps emaga, kes panustas lapse vajaduste vahetusse katmisse põhiliselt, tuli isal kui lapsest lahus elaval vanemal, kes osales lapse vajaduste katmisel väiksemal määral, täita ülalpidamiskohustust elatise maksmisega. Nagu eespool märgitud, arvestas maakohus vaidlusalusel perioodil isa vahetu ülalpidamiskohustuse täitmisega ajal, mil laps viibis isa juures ning vähendas elatist vastavas proportsioonis. Seega ei muuda maakohtu tuvastatu, et hageja elas isaga vähemalt 6 päeva kuus ehk 20% ajast ning vastavalt PKS § 102 lg 2 järgi elatise vähendamine, otsust vastuoluliseks ega anna alust lapsel omakorda emalt elatist nõuda.
83. Ringkonnakohus jätab rahuldamata kostja taotluse kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks selliselt, et isa ei peaks maksma ühes kuus suuremat makset kui 50 eurot. 9 2-20-10 Kolleegiumi arvates ei esine praegusel juhul erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks TsMS § 445 lg 1 kohaldada. Asjaolu, et alates 01.10.2019 kokkuleppe järgi on isa kohustatud kandma lapse huvialaringiga seotud kulud, sest isa on otsustanud selle huvialaga tegelemise, ei anna alust perioodi 01.01.2019 kuni 30.09.2019 eest väljamõistetud elatise ajatamiseks veel rohkem kui kolmeks aastaks.
84. Eelnevat arvestades jätab kolleegium apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 järgi apellandi kanda. Seega jäävad isa apellatsioonkaebusega seotud kulud isa kanda ja lapse apellatsioonkaebusega seotud kulud lapse kanda. Kuna toimikust nähtub, et menetlusosaliselt ei ole tekkinud apellatsioonimenetluses hüvitatavaid menetluskulusid, märgib ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 10