) § 25 lg 1 kohaselt pankrotiavalduse läbivaatamisel kohtus on menetlusosalisteks pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja võlgnik. E. S ei saa
kohaselt olla menetlusosaliseks. Kohus jätab rahuldamata E. Si avalduse tema menetlusse kaasamiseks. 6. Määrusele, millega kohus lõpetas pankrotiavalduse menetluse raugemise tõttu pankroti välja kuulutamata, võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja (
E. Sil ei ole õigust määruskaebust 05.01.2021 määrusele esitada. Kohus jätab E. Si määruskaebuse menetlusse võtmata. Kuivõrd kohus rahuldas Leiges OÜ määruskaebuse ja tühistas Harju Maakohtu 05.01.2021 määruse, siis E. Si määruskaebusega taotletud eesmärk on juba täidetud. Määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada kohtule sellekohane avaldus (TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4). II 7. Võlgnik esitas 22.11.2020 avalduse, milles palub jätta esitatud pankrotiavalduse läbi vaatamata, kuna pärast pankrotiavalduse esitamist ilmnes, et võlgnik ei ole maksujõuetu. Ajutise halduri kulude katteks tasus kohtu deposiiti 1975,50 eurot E. S. Ettevõtte makseraskuste ületamist võib eeldada. 8.
lg 2 ls 1 kohaselt pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse 2 seadustiku (TsMS) § 477 lg 6 kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. Avalduse tagasivõtmise tagajärjeks on TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt avalduse läbivaatamata jätmine. 9. Kohus leiab, et pankrotiavalduse tagasivõtmine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, mistõttu tuleb pankrotiavaldus jätta TsMS § 477 lg 6 ja § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata. III 10.
lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse
lõikes 11 sätestatust.
lg 11 kohaselt halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. 11. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 21,95 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1975,50 eurot (tunnitasuga 90 eurot). Kohus leiab, et arvestades töö mahtu on põhjendatud määrata ajutise halduri töötasuks 1975,50 eurot. Ajutise pankrotihalduri J. Truutsi tasu tuleb välja maksta selleks otstarbeks kohtu deposiiti kantud summast. Ajutise halduri tasu tuleb üle kanda büroole mille kaudu haldur tegutseb. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.