KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtu koosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 31. mai 2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-119 Tsiviilasi A A (pankrotis) pan

) § 146 lg 1 sätestatud pankrotimenetlusega seotud väljamaksed. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta Võlgniku nimel krediidiasutustes hoiustatud raha (

§ 143

lg 1 p 3) - krediidiasutuses on hoiustatud pankrotivara müügist laekunud 440 eurot. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded (

§ 146lg 1 p 1) puuduvad.

Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis (

§ 147) - puudub.

Massikohustused (

§ 148) - taotluse kohtule kinnitamiseks saatmise ajahetke seisuga puuduvad.

Pankrotimenetluse kulud (

§ 150

) - 27.03.2018 kohtumäärusega on kinnitatud ajutise pankrotihalduri tasu summas 864 eurot (sh käibemaks). Kohtumäärusega on menetlusabi korras mõistetud ajutise halduri tasu osaliselt summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot, hüvitisena välja riigivahenditest. Ajutise pankrotihalduri tasu summas 387.60 eurot kuulub välja maksmisele laekunud pankrotivara arvelt. Haldur on esitanud tasu taotluse summas 900 eurot, millele lisandub käibemaks 180 eurot, kokku 1080 eurot. Andmed nõuete kaitsmise ja jaotise alusel väljamakstud raha kohta 30.05.2018 toimus nõuete kaitsmise koosolek, kus vaadati läbi 4 nõudeavaldust kogusummas 3354.16 eurot. Pankrotihaldur ega ükski võlausaldaja nõudeid ei vaidlustanud. 26.11.2019 toimus täiendav nõuete kaitsmise koosolek, kus vaadati läbi 1 nõudeavaldus summas 9719.36 eurot. Koosolekul nõudeid ei vaidlustatud. Nõuete kaitsmise koosolekutel tunnustati 5 võlanõuet kogusummas 13 073.52 eurot. Harju Maakohus on 18.08.2020. a ja 11.11.2020.a kohtumäärustega kinnitanud järgmise jaotusettepaneku: I järk

§ 153

lg 1 p 1 – pandiga tagatud tähtaegselt tunnustatud nõuded – antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. II järk

§ 153

lg 1 p 2 – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded kogusummas 3354.16 eurot järgmiselt:

1. xxx osaühingu nõue summas 652.48 eurot, jaotis 19,45%.
2. xxx aktsiaseltsi nõue summas 1050.05 eurot, jaotis 31,31%.
3. xxx nõue summas 956 eurot, jaotis 28,50%.
4. xxx aktsiaseltsi nõue summas 695.63 eurot, jaotis 20,74%. III järk 3

§ 153

lg 1 p 3 – tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded kogusummas 9719.36 eurot järgmiselt:

1. aktsiaseltsi xxx nõue summas 9719.36 eurot, jaotis 100%. Jaotise alusel ei ole võlausaldajatele väljamakseid tehtud. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Käesolevas pankrotimenetluses puudus pandiese. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotihaldur on välja kuulutanud pankrotivara müügiks 3 enampakkumist, mille tulemusena müüdi võlgnikule kuulunud vara 440 euro eest. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses ei ole võlausaldaja raha saanud Võlausaldajad ei ole raha saanud kokku summas 13 073.52 eurot järgmiselt:
2. xxx osaühing summas 652.48 eurot;
3. xxx aktsiaselts summas 1050.05 eurot;
4. xxx summas 956 eurot;
5. xxx aktsiaselts 695.63 eurot;
6. aktsiaselts xxx 9719.36 eurot. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses ei ole haldur hagisid esitanud ega kavatse esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Käesolevas pankrotimenetluses kohtukulud puuduvad ning halduri tehtud vajalikud kulutused on kajastatud aruande punktis andmed

§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta ja krediidiasutustes raha hoiustamise kohta. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Harju Maakohtu 05.12.2019 kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-19-9345 lõpetati võlgniku suhtes kriminaalmenetlus karistusseadustiku § 213 lg 2 p 1, § 349 sätestatud kuritegude toimepanemises avaliku menetlushuvi puudumise ja vähese süü tõttu kriminaalmenetluse seadustiku § 202 lg 1 alusel. Määrusega määrati anda üle pankrotihaldurile kriminaalmenetluse käigus kogutud asitõendid ja ära võetud asjad. Asitõenditeks ja ära võetud asjadeks olevad vallasasjad anti üle pankrotihaldurile 19.02.2020 ning võõrandati enampakkumiste tulemusena. Maksejõuetuse tekkimise põhjused Võlgniku eestkostja (võlgniku ema) esitatud selgituste kohaselt sattus võlgnik majanduslikult raskesse olukorda tulenevalt hooletust finantskäitumisest. Võlgnik ei osanud arvestada 4

§ 22lg 5 tähenduses.

Kohustustest vabastamise menetlus Võlgnik on esitanud vastavalt

§ 169avalduse võlgniku kohustustest vabastamiseks.

Haldur korraldas 06.11.2019 võlausaldajate üldkoosoleku võlgnikule usaldusisiku nimetamiseks. Võlausaldajate üldkoosolekule ühtegi võlausaldajat kohale ei ilmunud. Pankrotihaldurile on võlgniku eestkostja A A esitatud oma kirjaliku nõusoleku asumaks täitma usaldusisiku kohustusi. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

§ 157

p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega (§ 29 lõige 1 ja § 158).

§ 158

lg-d 1 ja 3 sätestavad, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

§ 108

lg 3 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet.

§ 165

lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankrotihalduri esitatud aruanne vastab

§ 162

lõigete 2 ning 3 nõuetele, mille vastavust näeb ette

§ 158lõikes 3 toodud säte.

A A (pankrotis) pankrotimenetluses on nõuete kaitsmise koosolekutel tunnustatud viie võlausaldaja nõudeid kokku summas 13 073.52 eurot. Pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnikul puudub vara, mille arvel saaks võlausaldajate nõudeid tasuda. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi pankrotiasja materjalidest nähtuvalt ei esine. Eeltoodust tulenevalt tuleb A A (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu, kuna võlgniku varast ei piisa masskohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur on seisukohal, et A A (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses. Pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse 5

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Pankrotihaldur on palunud end vabastada A A (pankrotis) pankrotihalduri kohustuste täitmisest. Kohus leiab, et pankrotihaldur Oliver Ennok tuleb vabastada tema kohustustest A A (pankrotis) pankrotimenetluses tulenevalt asjaolust, et pankrotimenetlus lõpeb raugemise tõttu. Pankrotihalduri tasu ja tehtud kulutused 01.02.2021 jõustunud

§ 193lg 5 kohaselt kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021.

aasta

1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 65¹, 66 ja 66¹ ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni, mis kehtisid
2. aasta
3. jaanuarini. Pankrotiavaldus võeti menetlusse 10.01.2018.

§ 65

lg 1 (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon) kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.

§ 65

lg 12 (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon) sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu

§ 23

lõigete 1–3 alusel ehk tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Pankrotihaldur Oliver Ennok on 01.04.2021 kohtule esitatud taotluses palunud määrata pankrotihalduri tasuks 10 töötunni eest kokku 900 eurot (arvestusega 1 tund = 90 eurot), millele lisandub käibemaks 180 eurot. Pankrotihaldur on palunud määrata oma tasu väljamaksmisele Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ-le. Pankrotihaldur on ettevalmistanud ja läbi viinud võlausaldajate esimese üldkoosoleku ja nõuete kaitsmise koosolekud, suhelnud võlgniku eestkostjaga, võtnud vastu pankrotivara ja müünud seda enampakkumistel, koostanud kohtule ettekanded, koostanud jaotusettepanekud ja lõpparuande ning halduri tasu taotluse. Kohus, tutvunud Oliver Ennoki poolt esitatud töötasu taotlusega, leiab, et töötasu taotlus tuleb rahuldada, kuna see vastab tehtud töö keerukusele ja selleks kulunud mahule. Kohus 6

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Sama paragrahvi lõike 11 kolmanda lause kohaselt lisatakse halduri tasule käibemaks juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ käibemaksukohustuslane (käibemaksukohustuslasena registreerimise number EE101452094). Pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara, mille arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid, s.h pankrotihalduri tasu. Kohus on 12.05.2021 määrusega teinud võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepaneku tasuda kohtu deposiiti A A (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 1500 eurot. Kohtu määratud tähtajaks ei ole ükski võlausaldaja ega kolmas isik deposiiti tasunud. Pankrotihaldur on palunud mõista vastavalt

§ 65

lg 11 (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon) välja riigi vahenditest 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot, kokku 476.40 eurot.

§ 23

lg 4 (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon) sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et

§ 23

lg 4 (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon) alusel tuleb hüvitada riigi vahenditest halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

§ 170

alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lõikes 3 nimetatud aruandega.

Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 171

lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

§ 158

lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

§ 173

lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. A A (pankrotis) esitas Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Arvestades, et võlgnik on tähtaegselt esitanud avalduse 7

§ 172

lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

Vastavalt

§ 172

lg-le 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Käesoleval juhul on oma nõusoleku võlgniku usaldusisikuks määramiseks andnud võlgniku ema A A. Usaldusisiku kohustuste täitmisel tuleb A A´l juhinduda

§-ides 169-177 toodud sätetest, selleks tuleb usaldusisikul vastavate sätetega põhjalikult tutvuda.

§ 172lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Ts

MS § 477² lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub A A kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Esimene aruanne tuleb tal kohtule esitada 31.05.2022. Kohus selgitab A A´le, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. A A´l tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 8