lg 2 p 4 ja § 25 lg 2; § 424 lg 1 järgi Lühimenetluses Helen Kiviloo Prokurör Süüdistatav Kaitsja Sergei Voltšihhin Ik: 38402060279; xxx kodakondsus; haridus: xxx; emakeel: xxx keel; töökoht: xxx; elukoht: xxx. Tõkend: elukohast lahkumise keeld kuni 25.01.2022, kahtlustatavana kinni peetud 24.01.2021 kuni 25.01.2021, s.o 2 päeva. Varasem karistatus: 5 kehtivat kriminaalkaristust, viimati: - Harju Maakohtu 13.04.2020 otsusega nr 1-20-2474
MS § 238 lg 2,
lg 2 alusel vangistus 7 kuud ja 28 päeva, mis jäeti
Katseaeg 13.04.2020 kuni 12.10.
lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 2. Sergei Voltšihhin süüdi tunnistada
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 3.
lg 1 alusel, suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat, mõista kuritegude kogumi eest liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. 4. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Sergei Voltšihhinile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud. 1
lg 2 ja § 74 lg 5 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 13.04.2020 otsusega nr 1-20-2474 mõistetud ja ära kandmata karistusega, s.o tähtajalise vangistusega 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, suurendades käesoleva otsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu 13.04.2020 otsusega mõistetud ja ära kandmata karistuse võrra, s.o tähtajalise vangistuse 7 (seitse) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva võrra, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta, 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 6.
lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka ja lugeda mõistetud liitkaristusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 24.01.2021 kuni 25.01.2021, s.o 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva. 7.
lg 1, 3 ja § 74 lg 5 alusel asendada süüdistatava nõusolekul mõistetud ja ära kandmata liitkaristus, s.o vangistus 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd, s.o 476 (nelisada seitsekümmend kuus) tundi, mille tegemisajaks määrata 2 (kaks) aastane tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest. 8.
lg 4, 6 ja 7 alusel allutada Sergei Voltšihhin üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning Sergei Voltšihhinile mõistetud karistust ei pöörata täitmisele kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja järgib
lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja
lg 2 p 2 sätestatud kohustust Tallinna vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinn, tel: 612 7758). 9.
lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada Sergei Voltšihhinit järgima katseajal kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Samuti süüdistatakse Sergei Voltšihhinit selles, et tema, olles varem varguse toime pannud isikuks, viibides 24.01.2021 kella 19:34 – 20:26 ajal aadressil xxx, Tallinn asuvas Xxx kaupluses, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupluse müügisaalist Xxx Xxx AS-ile kuuluvad 3 pudelit Maker’s Mark Bourb.Whisky maksumusega 29,99 eurot/tk; pudeli Jack Ds Ten.Whisky maksumusega 29,99 eurot; 2 musta kalligraafia komplekti maksumusega 16,90 eurot/tk; musta mobiilirõnga maksumusega 5,95 eurot; 2 peakomplekti Handsfree ML1 maksumusega 19,95 eurot/tk; 2 tk kõrvaplapid BT115 Handsfree maksumusega 19,95 eurot/tk, seega kaupu kogumaksumusega 239,51 eurot ning kell 20:26 väljus kauplusest, jättes tahtlikult võetud kauba eest maksmata. Kuritegu jäi Sergei Voltšihhinil tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Seega Sergei Voltšihhin isikuna, kes on varem varguse toime pannud, pani toime võõra vallasjasa äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o
Kohtuistungil süüdistatav tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi täies ulatuses, jäi lühimenetluse juurde ja enda ülekuulamist ei taotlenud. Kaitsja asus seisukohale, et kohtule esitatud tõendid on kohtukõlbulikud, kvalifikatsioon on õige. Kaitsealusele on selgitatud lühimenetluse eripära ja takistusi lühimenetluseks ei ole. 2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 3 Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.
lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu Kohus leiab, et süüdistatava poolt
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine 21.08.2020 on tõendamist leidnud süüdistatava süü tunnistamise, tunnistaja ütluste ning kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Eelnevast johtuvalt tuleb
lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo inkrimineerimiseks esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine ning seejärel süüdistataval alkoholijoobe olemasolu. Tunnistaja J A ütluste (tl 5) kohaselt täitis tunnistaja 21.08.2020 koos patrullpolitseiniku A Ai ja abipolitseiniku D Liga teenistusülesandeid ja sai väljakutse, et Tammsaare teel suunaga Sõpruse 201/203 poole liigub sõiduk Xxx Xxx registreerimismärgiga xxx ja teeb ohtlikke manöövreid. Märkasid sõidukit xxx kaupluse parklas. Sõidukis kedagi ei olnud ja lahkusid parklast. Mõne aja pärast nägid sama sõidukit liiklemas ja kella 22.40 paiku andsid peatumismärguande. Sõiduk peatatud Tammsaare tee 53 juures ja kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtis Sergei Voltšihhin ik: 38402060279, kellel puudus juhtimisõigus. Isikul olid narkojoobele viitavad tunnused – silmad punased, märjad, pupillid väikesed ja valgusele ei reageerinud. Sõidukis olid veel A K ja O M. Juht toimetati Lääne-Harju politseijaoskonda, kus indikaatorvahendiga kontrollides andis positiivse näidu MDA, MDMA, AMP, MET. Edasi toimetati isik Wismari Haiglasse edasiseks kontrolliks. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt (tl 6) kasutati Sergei Voltšihhini seisundi kindlakstegemiseks 21.08.2020 kell 23.35 indikaatorvahendit DrugControl, mille näit oli positiivne ainetele: MDMA, AMP, MET, MDA. Prooviandjal tuvastati narkootilise aine tarvitamise ja joobeseisundile viitavad tunnused ning uriiniproov edastati ekspertiisiasutusele. Wismari Haiglas koostatud narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokollist nr 508/40 (tl 7) nähtuvalt toimetati Sergei Voltšihhin läbivaatusele 22.08.2020 kell 00.
Sergei Voltšihhini
lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kahtlustatava ütlustest (tl 1-3) nähtub, et enne sõiduki juhtima asumist tarvitas ta kohvi ja sai aru, et sellesse on midagi lisatud ja ta sai aru, et on joobes, kuid tal oli sellest ükskõik ning sellest hoolimata otsustas sõidukit juhtima asuda. Seejuures kui kahtlustatavana ülekuulamisel selgitas kahtlustatav, et tema kohvi sisse võidi midagi panna, siis Wismari Haiglas on ta selgitanud, et tarvitas amfetamiini kolm päeva tagasi, mis viitab sellele, et ta oli nii amfetamiini tarvitamisest kui ka oma seisundist teadlik. Seega juhtides sõidukit, teadis Sergei Voltšihhin, et juhib sõidukit joobeseisundis, mis on keelatud. Sellest järeldab kohus, et Sergei Voltšihhin pani süüteo toime vähemalt otsese tahtlusega, kuivõrd ta oli teadlik, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja vähemalt möönis seda. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eelmärgitust tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistatava Sergei Voltšihhini käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud
lg 1 ettenähtud kuriteona, s.o mootorsõiduki juhtimisena joobeseisundis.
lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu Kohus leiab, et 24.01.2021 kella 20:26 paiku aadressil xxx Tallinn asuvast AS Xxx Xxx kauplusest xxx Xxx Sergei Voltšihhini poolt kauba summas 239, 51 eurot varguse katse 5 toimepanemises on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, tunnistaja ütluste, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. AS Xxx Xxx avaldusest nähtuvalt palutakse vastutusele võtta Sergei Voltšihhin, kelle juurest 24.01.2021 kell 20.26 avastati kauplusele kuuluvat ja maksmata kaupa summas 239, 51 eurot: 3 pudelit viskit Maker´s Mark Borb. Whiskey, 1 pudel viskit Jack Ds Ten Whiskey, 2 musta kalligraafia komplekti, must mobiilirõngas, peakomplekt handsfree ML1, kahed kõrvaklapid BT115 handsf (tl 26). Tunnistaja M G ütluste kohaselt töötas tunnistaja 24.01.2021 xxx asuvas Xxxs xxx ja nägi elektroonikaosakonnas meesterahvast bordoopunases jopes, mustades pükstes, peas musta värvi pusa kapuuts ja seljas suur hall seljakott. Isik võttis kaupa ja pani kauba korvi, milles oli sinine Coop kott. Isik liikus riiete osakonda ja pani kauba kotti. Meesterahvas oli elektroonikaosakonnas kell 19.34, väljus kauplusest kell 20.23 peasissepääsu ja turvaväravate kaudu. Kinni peeti kell 20.36, kaup ei olnud kahjustatud ja tagastati kauplusele. Läbivaatusel leiti alkoholi, elektroonikat ja pastakaid, summa 239,51 eurot (tl 27-28). 24.01.2021 koostatud isikusamasuse tuvastamise protokollist nähtuvalt tuvastati, et kinnipeetuks osutus Sergei Voltšihhin (tl 30). Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti Sergei Voltšihhin kinni 24.01.2021kell 21.30 seoses kahtlustamisega varguses 24.01.2021 kell 20.26 xxx Tallinnas asuvast Xxx kauplusest, kust ta võttis kaupa summas 239,51 eurot. Sergei Voltšihhin vabastati 25.01.2021 kell 15.50 (tl 31-33). Kahtlustatavana ülekuulamiselt on Sergei Voltšihhin selgitanud, et läks 24.01.2021 Xxx kauplusesse, et osta rõivaid. Nägi alkoholi ja tekkis mõte seda varastada. Võttis neli pudelit Whiskey. Nägi müügisaalis ka mobiiltelefoni rõngast, pani selle ostukorvi pudelite juurde. Võttis veel kaks kalligraafia komplekti, kaks handsfree komplekti. Läks riideosakonda vaatama spordipükse ja –pusa. Kui hakkas kauplusest väljuma, otsustas, et ei hakka varastama, kuid võttis ikkagi korvist alkoholi, mobiili rõnga ja 2 kalligraafia komplekti ning pani need kaasasolnud kotti ja suundus müügisaalist välja. Handsfree komplektid jäid ostukorvi, mille jättis müügisaali, kõrvaklappe ei võtnud üldse. Kuna jättis handsfreed müügisaalis korvi, siis nende vargust ei tunnista. Miks varguse toime pani, seletada ei oska, tegelikult varastada plaanis ei olnud. Kahetseb tehtut. Jäi 2020 novembris tööst ilma ja on töötu (tl 36-38). Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi xxx Tallinnas asuva Xxx kaupluse turvakaamerate salvestust, millest nähtuvalt 24.01.2021 kella 18.56 ajal liigub kaupluses meesterahvas bordoopunakat värvi jopega, peas must müts, nägu kaetud salliga, jalas mustad püksid ja jalatsid. Seljas seljakott. Keset alkoholiosakonda räägib mees mobiiltelefoniga. Mehel on ostukäru ja ostukärus sinine COOP kott. Kell 18.59.41 võtab riiulilt kaks pudelit tumeda vedelikuga ja paneb ostukärusse, kell 18.59.48 võtab veel ühe pudeli ja paneb ostukärusse. Kell 19.00.16 võtab riiulilt veel ühe pudeli, paneb ostukärusse ja lahkub alkoholiosakonnast. Meesterahvas liigub edasi tehnikaosakonda ja kell 19.35.12 võtab riiulilt väikese pakendi ja paneb ostukärusse, kell 19.36 kuni 19.52 võtab riiulitelt kaks ühesugust väikest valget värvi ja tumeda küljega karpi, seejärel veel kaks valget karpi ja paneb ostukärusse. Teises osas võtab riiulilt pikliku kujuga pakendi, paneb ostukorvi ja liigub edasi. Kell 19.51.23 võtab veel mingi kauba, kuid ei ole näha, mida ta sellega teeb. Kell 20.26.50 väljub müügisaalist kassa nr 10 kaudu, seljas on seljakott ja käes sinine COOP kott. Liigub otse väljapääsu suunas, kuid peetakse kinni. Turvaruumi salvestiselt on näha, et isik paigutatakse ruumi ja seljakott ning COOP kott jäävad põrandale. Kell 20.30 hakkab turvatöötaja asju kotist välja võtma ja lauale asetama. Kotist võetakse välja 3 pudelit Marker´s Whiskey, 1 pudel Jack Ds Whiskey, 2 väikest sinise küljega karpi, 2 väikest valget karpi, 2 valget värvi pikliku kujuga pakendit, 1 väike pakend, toiduained (tl 63-81). Kohus leiab, et ülalmärgitud tõenditega on varguse katse toimepanemine süüdistatava poolt tõendamist leidnud. Süüdistatav on küll selgitanud, et ta jättis osa kahtlustuses märgitud kaupu müügisaali, kuid kohtu arvates on see väide turvaruumis tema kotist välja võetud asjade väljavõtmise salvestusega ümber lükatud. Videosalvestiselt ei ole küll näha täpselt milliste 6 kaupadega tegemist on, kuid on näha, et lisaks alkoholipudelitele võeti süüdistatava kotist välja ka erinevad karpidesse pakendatud kaubad, millede kogused riimuvad kahtlustuses esitatuga, s.t tegemist on nelja erineva kaubaga, milledest ühte artiklit on võetud üks komplekt ja kolme artiklit kaks komplekti. Juhul, kui süüdistatav oleks osa kaubast jätnud müügisaali nagu ta väitis, siis oleks tema kotist võimalik välja võtta vaid 4 pudelit alkoholi, 2 pikliku kujuga pakendit (kalligraafia komplektid) ja 1 väike pakend (mobiili rõngas). Ometigi leiti tema kotist veel kahte erinevat kaupa ja kumbagi kaks komplekti. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistatava väited varastatu osas ei ole usaldusväärsed, kuivõrd ei riimu teiste tõenditega ja on kantud eesmärgist vältida kriminaalvastutust, sest juhul, kui tema väited tõele vastaksid, oleks tegemist varastatu väärtusega, mis jääb alla 200 euro ning süütegu oleks karistatav vaid väärteona. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. AS Xxx Xxx avaldusest nähtuvalt kuulusid kaubad kauplusele ja süüdistatav jättis kauplusest võetud kauba eest maksmata, väljudes koos kaubaga müügisaalist. Süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud kaubad olid süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et esemete äravõtmisega sooviti eseme senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus kaupluses olnud kaupade äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud seda kannatanule tagastada, vastupidi süüdistatav püüdis kaasa võetud kaubaga märkamatult kauplusest väljuda ja pöörata varastatu enda kasuks. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse subjektiivse koosseisu realiseerimine. Arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdistatava objektiivset käitumist ning selgitusi teo toimepanemise kohta, leiab kohus, et tegemist on kavatsetusega toimepandud süüteoga. Süüdistusakti kohaselt on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud
lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmise katsena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise. Seega eeldab
lg 2 p 4 järgi süüteo kvalifitseerimine seda, et süüdistatav vastab erilisele isikutunnusele, s.t et ta on varem toime pannud
Seejuures ei ole tähtsust, kas sellise teo toimepanemine on varem sellise teo toimepanemise eest süüdi mõistetud või on see asjaolu tuvastatud alles ühes menetluses. Kohtusse saadetud kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistatavat karistatud Harju Maakohtu 06.12.2017 otsusega nr 1-17-6712
lg 2 p 7, 8, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta ja 7 kuud.
lg 2 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 26.02.2016 otsusega mõistetud karistusega ja mõistetud karistusele liideti eelmise karistuse ärakandmata osa, s.o vangistus 4 kuud ja 14 päeva ning kohtuotsuste kogumis mõisteti liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 aasta 11 kuud ja 14 päeva, millest arvati karistuse hulka eelvangistus 249 päeva ning ärakandmata karistuseks loeti tähtajaline vangistus 1 aasta 3 kuud ja 5 päeva, milline karistus asendati üldkasuliku tööga 455 tundi ja üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 1 aasta ja 6 kuud. Harju Maakohtu 03.10.2018 määrusega pöörati asendatud karistus täitmisele ning süüdistatav vabanes karistuse kandmiselt 11.10.2019. Uue varguse pani süüdistatav toime aga 24.01.2021. Seega ei olnud eelmine
lg 2 p 7, 8, 9 ettenähtud 7 kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistus kustunud ning süüdistatav on
Lisaks nähtub kriminaaltoimikust, et süüdistataval ei õnnestunud vargust lõpule viia tema tahtest olenemata põhjustel, kuivõrd tema tegevust müügisaalis jälgiti ning varastatud kaubaga müügisaalist väljudes peeti ta kinni ning kaup võeti ära. Seega jäi süüdistatavale süüks arvatud vargus katse staadiumisse. Eelmärgitust tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistatava Sergei Voltšihhini käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteona, so võõra vallasasja äravõtmise katsena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. 3. KARISTUSE MÕISTMINE Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, aga ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ette näinud rahalise karistuse või vangistuse kuni 3 aastat. Seadusandja on
lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ette näinud rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd mõlema süüteokoosseisu sanktsioonide puhul on tegemist alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süüdistatavale inkrimineeritakse ühe liiklussüüteo toimepanemist, mis üldjuhul võimaldaks süüdistatavale mõista rahalise karistuse. Käesoleval juhul süüdistatakse aga süüdistatavat ka varavastase süüteo toimepanemises, millise toimepanemise eesmärk on saada varalist kasu kõrvaliste isikute vara arvelt ning varavastane süütegu on toime pandud pärast liiklussüüteo toimepanemist. Süüdistatava enese selgituste kohaselt tal töine sissetulek puudub. Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt on Sergei Voltšihhini
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel asub kohus seisukohale, et tegemist on keskmise süüga. Süüdistataval tuvastati narkojoove, mida ei ole võimalik mõõta sellisel moel nagu alkoholijoovet, mille puhul sõltub süü suurus alkoholi kontsentratsioonist isiku organismis, ehk arvulisest näidust. Süüdistatav on oma süütegu kahetsenud ja seda saab kohus arvestada kergendava asjaoluna. Raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Seega arvestades süüdistatava keskmist süüd, kergendava asjaolu olemasolu ning vajadust suunata süüdistatavat edaspidi hoiduma samalaadsete süütegude toimepanemisest, samuti arvestades õiguskorra kaitsmise huvisid, milleks on ka 8 liikluskord ja õigustamaks teiste liiklejate ootust, et liikluses juhile sätestatud keelde eiravad juhid saavad karistatud, peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse, mis ei ulatu ettenähtud sanktsiooni keskmise määrani. Hinnates Sergei Voltšihhini süü suurust
lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemises, tuleb arvestada, et süüdistatava tegevuses on sedastatav ühe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis tähendab suuremat süüd. Samas on tegemist vargusega, mille summa on lähedane suurusele, millest algab kriminaalvastutus, mistõttu ei ole süüdistatava süü kuigi suur. Lisaks sellele jäi vargus katse staadiumisse ja vargusega varalist kahju ei põhjustatud. Kohtu arvates vähendab seega süüd ka kuriteo katse staadiumisse jäämine. Süüdistatav on küll varguse katse toimepanemist kahetsenud, väites seejuures kahtlustatavana ülekuulamisel, et varastada ta ei oska, kuid kohus suhtub sellese kahetsusse kriitiliselt. Kohtu arvates lükkavad süüdistatava väite selle kohta, et ta varastada ei oska, ümber süüdistatava karistusandmed, millede kohaselt on süüdistatavat korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest, seejuures ka varguse toimepanemise eest grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Seega on süüdistataval varguste toimepanemise kogemus piisav. Siiski peab kohus võimalikuks mingil määral kahetsusega arvestada, kuivõrd kohus ei saa seda kahetsusavaldust täielikult ignoreerida, kuid kohtu arvates ei saa süüdistatava kahetsus mõistetavat karistust oluliselt mõjutada. Seetõttu leiab kohus, et arvestades varguse jäämist katse staadiumisse, varastatu vähest väärtust ja varalise kahju puudumist ning vähesel määral ka kahetsust, võib asuda seisukohale, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur ning süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd süüdistatav on toime pannud mitu erinevat tegu, siis tuleb
lg 2 kohaselt mitmele eri kuriteokoosseisule vastava teo toimepanemise eest mõista eraldi karistused iga teo eest ja liitkaristus
Käesoleval juhul on süüdistatav toime pannud eriliigilised süüteod, s.t erinevate süütegudega on riivatud täiesti erinevaid õigushüvesid. Selline asjaolu näitab kohtu arvates süüdistatava negatiivset suhtumist õiguskorda tervikuna, mis kohtu seisukohalt peab ka tingima karistuste liitmise süüdistatavale ebasoodsas vormis, s.t liitkaristus tuleb mõista üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning kohus ei pea võimalikuks lugeda kergemat karistust kaetuks raskeima karistusega. Lisaks sellele ilmneb kriminaalasja materjalidest, et süüdistatavat on karistatud Harju Maakohtu 13.04.2020 otsusega nr 1-20-2474
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 8 kuud, millest arvestati karistuse hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2 päeva ning ärakandmata karistuseks loeti vangistus 7 kuud ja 28 päeva, milline karistus jäeti
lg 1 ja 3 alusel tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga kohaldamata, allutades Sergei Voltšihhini käitumiskontrollile. Süüdistusaktist tulenevalt on süüdistatav temale käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritud kuriteod toime pannud 21.08.2020 ja 24.01.2021, s.o Harju Maakohtu 13.04.2020 otsusega määratud katseajal.
lg 5 kohaselt, kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt
Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele
Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga
sätestatud korras.
lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides
Seega kuna süüdistataval on eelmise, s.o Harju Maakohtu 13.04.2020 otsusega mõistetud karistus täies ulatuses ära kandmata, tuleb eelmise otsusega mõistetud ja ära kandmata karistus liita käesoleva otsusega mõistetavale ja
9 Puutuvalt
lg 5 sätestatud võimalusse jätta mõistetav liitkaristus uuesti kohaldamata ja allutada süüdistatav elektroonilisele valvele, peab kohus vajalikuks märkida alljärgnevat. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 31-1-40-04). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul on süüdistataval viis kehtivat kriminaalkaristust, s.h kaks karistust on isikule mõistetud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning kolmel korral on teda karistatud ka liiklussüütegude toimepanemise eest. Seejuures on temale mõistetud karistusi korduvalt jäetud tingimisi kohaldamata ja kahel korral on temale mõistetud vangistused asendatud üldkasuliku tööga ning ta on korduvalt olnud allutatud käitumiskontrollile. Kõikidele neile temale antud võimalustele vaatamata on ta katseajal või üldkasuliku töö tegemise ajal toime pannud uusi kuritegusid ja temale mõistetud karistused on pööratud täitmisele. Seega eelmised karistused, vangistuste üldkasuliku tööga asendamine ja korduv käitumiskontrollile allutamine, samuti korduv vangistuste täitmisele pööramine ei ole süüdistatavat sundinud õiguskuulekusele ning taas on ta uued kuriteod toime pannud kohtu määratud katseajal. Sellest tulenevalt vaatama korduvatele võimalusele oma käitumist muuta ning alluda õiguskorras kehtivatele normidele, on süüdistatav teinud valiku ning jätkanud kuritegelikku käitumist. Samas on süüdistatav pärast viimase varguse katse toimepanemist suutnud käituda õiguskuulekalt ja on registreerinud ennast töötuna. Lisaks sellele on süüdistatav tõsisemalt asunud tegelema oma sõltuvusprobleemiga. Kohtule esitatud meditsiinidokumentidest, mis küll tõendasid mõjuvat põhjust eelmisele istungile ilmumata jätmise kohta, nähtub muuhulgas ka see, et süüdistatav saab metadoonravi, mis kinnitab süüdistatava väiteid sõltuvusprobleemiga tegelemise kohta. Prokuröri küsimusele kas süüdistatav on nõus tegema üldkasulikku tööd, vastas süüdistatav jaatavalt, selgitades ka seda, et pärast taastumist operatsioonist soovib ta ka tööle asuda. Kohtule ei ole laekunud ka informatsiooni selle kohta, et süüdistatav oleks katseajal käitunud kriminaalhooldust takistavalt. Süüdistatavale on küll kriminaalhooldaja erakorralise ettekande alusel määratud katseajaks lisakohustus, millega kohustati teda mitte tarvitama ja omama narkootilisi või psühhotroopseid aineid, kuid ettekande aluseks olevad narkootilise aine tarvitamise juhtumid jäävas eelmisesse aastasse ja üks neist on seotud süüdistatavale
Arvestades sellist muutust pärast viimase kuriteokatse toimepanemist süüdistatava käitumises peab kohus võimalikuks asendada mõistetava vangistuse üldkasuliku tööga ja allutada süüdistatava veelkord käitumiskontrollile lootuses, et süüdistatav saab oma viimasest võimalusest vabadusse jääda aru ja kasutab seda võimalust mõistuspäraselt.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.