Obsah (8)

§ 100§ 99§ 101§ 102§ 108§ 123§ 118§ 143

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-19-17531 Otsuse tegemise aeg ja koht 05. märts 2021. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi A. A. ja B. B. hagi C. C. vas

) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealiste laste eest. 14.3. A. ja B. on CC lapsed. 14.4. Perekonnaseaduse (

) § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama.

§ 100

lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. 14.5. Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. 14.

1. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). 14.
2. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). 14.
5. Vastavalt

§ 101

lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 14.

1. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 leidnud, et perekonnaseadusega sätestatud minimaalne elatis on lapse minimaalsete vajaduste osas ligilähedane tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis kui vanemad elavad lahus. Kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. 14.
2. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Üksnes mõjuval põhjusel võib vähendada elatist alla

§ 101lg 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks

§ 102

lg 2 mõttes, mil kohus võib elatist mõista alla miinimummäära, on muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 14.

1. Hagejad nõuavad elatist seadusega kehtestatud miinimummääras. 14.
2. Kostja on nõus maksma elatist 190 eurot kuus lapse kohta. Kostja leiab ka seda, et ta on ülalpidamiskohustust täitnud. 9 14.
3. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ning vastavalt TsMS § 5 lg 2 määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 14.
4. Hagejad pidid tõendama, et kostja on rikkunud ülalpidamiskohustust hagejate ees, st on jätnud elatise tasumata või tasunud seda ebaregulaarselt ja ebapiisavalt. 14.
5. Kohus ei arvesta DD ja CC esitatud tõenditega, sest tõendid on võõrkeelsed. 14.
6. DD väite kohaselt ei ole CC lastele elatist alates
7. a juunikuust tasunud, va hagi tagamise korras menetluse ajal tehtud elatise maksed alates
8. aasta märtsist. 14.
9. Kostja ei ole hagejate väidet ümber lükanud. Kostja pidi tõendama, et ta on laste ülalpidamiskohustust alates laste Eestisse elamise ajast (
10. aasta juunikuust) täitnud. Kohus ei arvesta CC ja laste koosveedetud ajaga, kuivõrd koosveedetud aeg on olnud lühiajaline (
11. aasta juulis nädal Pärnus,
12. aasta augustis nädal Soomes,
13. aasta septembris üks öö Rakveres ja
14. aasta oktoobris nädal aega Soomes). Kahtlemata on kumbki vanem teinud ja teeb lastele kulutusi, kuid lahuselava vanema poolt lastele regulaarse elatise maksmise eesmärgiks on see, et lapsi igapäevaselt kasvatav vanem saaks laste kulutusi ette planeerida ning saadava elatise eest lapsi ülal pidama. CC on 21.09.
15. a menetlusdokumendis märkinud, et ta on perioodil juuni
16. a kuni mai
17. a kandnud A.le 510 eurot (kui jagada see summa 12 kuuga, siis igakuine keskmine elatise makse on olnud 42,50 eurot). CC märgib, et ta on B.le üle kandnud 1 160 eurot ning alates kooselu lõppemisest on DD lapse kontolt välja võtnud 1 806,05 eurot. Samas on kostja arvestanud ülekannetega lapse kontole alates
18. maist
19. a (! so viis aastat varem ajast, mil abikaasade kooselu lõppes). Kohus seetõttu kostja argumenti õigeks ei pea. Kostja märgib ka seda, et ta on ajavahemikul 14.06.
20. a kuni 29.08.
21. a teinud DD pangakontole ülekandeid summas kokku 795 eurot. Kohus ei loe nimetatud makseid elatise maksmiseks lastele, kuivõrd CC ja DD selgitustest tuleneb, et makseid teostas CC erinevate selgitustega (laen, auto remont, üüri osaline kompenseerimine Soomes asuva korteri eest). 14.
22. CC taotleb, et kohus arvestaks makstud elatisena DD poolt laste kontolt võetud 4 832,04 eurot tasutud elatisena. DD on selgitanud, et ta on võtnud raha laste arvelduskontodelt ning on raha kasutanud pere ülalpidamiskuludeks, andnud lastele raha, kuna laste konto kasutamise limiit oli väike, samuti kasutanud raha selleks, et tasuda Soomes asuva üürikorteri eest. Vaidlust ei ole selles, et DD tasus juunis, juulis, augustis ja septembris
23. a soome korteri eest üüri (4 kuud x 820 eurot = 3 280 eurot), elades samal ajal lastega Eestis ning sel ajal kasutas üürikorterit CC. Seetõttu on küüniline CC taotlus, et laste kontolt üüri maksmist tuleb arvestada tema poolt makstava elatisena. 14.
24. Samas nõustub kohus CC ja laste esindaja seisukohaga, et praeguseks ajaks on miinimumpalgaga seotud elatis ülemäära suur ning elatise sidumine miinimumpalgaga ei ole õiglane. Kohus nõustub, et elatist maksma kohustatud isiku jaoks võib olla elatise tasumine miinimummääras ebamõistlikult koormav, asetades isiku olukorda, kus ta ei pruugi suuta katta iseenda esmatarbevajadusi ning Riigikohus on viidanud (vt 22.06.
25. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-174-16, p 14), et seadusandja peaks kaaluma, kas olukorras kus oluliselt on kasvanud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär ja koos sellega ka elatise miinimummäär ning kus proportsioon laste vajaduste rahuldamiseks vajalike keskmiste kulutuste, lapsetoetuste suuruse ja keskmise sissetuleku vahel on oluliselt muutunud, tuleks

§ 101lg 1 sätestatud elatise alammäära vähendada.

Seadusandja eesmärgiks ei saa olla reguleerida õigussuhet viisil, mis võib viia selleni, et valdava isikute suhtes tuleb kohaldada erandit (

§ 102

lg 3) ning vaid väikese osa isikute suhtes saab kohaldada seaduses sätestatud reeglit (

§ 101lg 1).

10 14.

2. aasta veebruarikuus valmis Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors poolt lapse ülalpidamiskulude uuring, mille kohaselt on 7–12 aastaste laste ülalpidamiskulu ühes kuus on 359 eurot, ühe vanema kohta ca 179,50 eurot, 13–17 aastaste laste ülalpidamiskulu ühes kuus 412 eurot kuus, ühe vanema kohta ca 206 eurot. 14.
3. Kohus leiab, et elatise suuruseks tuleb määrata 250 eurot ühe lapse kohta. Seega tuleks kostjal maksta lastele elatist ühes kalendrikuus kokku 500 eurot. Kohus ei pea 190 euro suuruse elatise määramist põhjendatuks, sest arvestada tuleb ka kulutustega, mis on tingitud laste tervislikust seisundist. Kohus leiab, et 500 euro suuruse elatise maksmine lastele ei ole kostjale, kui noorele ja täis elujõus mehele liigselt koormav. CC on kohtus selgitanud, et kui ta uuesti laevale tagasi tööle ei saa, on tal olemas varuvariant, kuidas ennast ja lapsi elatada. 14.
4. Kohus mõistab elatise välja alates hagi kohtusse esitamisest, so alates
5. novembrist
6. a, kusjuures elatise maksmisel tuleb arvestada kostja poolt hagi tagamise määruse alusel menetluse ajal makstud elatist. 14.
7. Kohus nõustub kostjaga, et tagasiulatuva elatise (* hagejad nõuavad tagasiulatuvat elatist viis kuud enne elatishagi esitamist), ei täidaks oma eesmärki ning hagejad ei ole ka tõendanud kahju olemasolu (

§ 108). 14.24.

Vastavalt

§ 108

võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 14.25.

§ 108

mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. 14.

1. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist.
2. Suhtlemiskord. 15.1.

§ 123kohaselt järgib kohus lapsesse puutuvas vaidluses esmajoones lapse huve.

Perekonnaautonoomia põhimõttest lähtudes sekkub riik perekonnaellu vaid vajalikul määral. 15.2. Kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, peavad nad

§ 118

lg 1 järgi teostama lapse suhtes hooldusõigust ja täitma hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. 15.

1. Lastekaitseseaduse (LaKS) § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. LaKS § 8 nimetab iga lapse sünnipärase õiguse mitte ainult elule ja tervisele, vaid ka arengule ja heaolule. 11 15.
2. Asja materjalidest ja menetlusosaliste selgitustest tulenevalt elavad A. ja B. vanemad alates
3. aasta juunikuust eraldi. Vanemate vahel puudub vaidlus selles, et lapsed elavad koos emaga Eestis. 15.
4. Kohus märgib, et lapsevanemad peavad hoiduma tegevusest, mis kahjustab laste suhet teise vanemaga, hoiduma teineteise solvamisest, alandamisest, nii alaealise lapse juuresolekul kui ka mistahes sidevahendite ja suhtluskanalite kaudu. 15.
5. Kohus leiab, et suhtluskorra määramisel tuleb lähtuda eelkõige lapse huvidest (

§ 123

lg 1).

§ 143

lg-te 1 ja 2 alusel on lapsel õigus suhelda mõlema vanemaga ning vanem, suheldes lapsega, peab hoiduma tegevustest, mis kahjustab suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. 15.

1. Seega tuleb ühelt poolt suhtluskorda konkretiseerida piisavalt selleks, et see oleks kõigile osalistele üheselt mõistetav ja ka täidetav ning teiselt poolt peab suhtluskord olema piisavalt paindlik, arvestamaks ka lapse huve. 15.
2. Kohus leiab, et viimasel kohtuistungil saavutasid lapsevanemad suhtluskorra osas piisavalt mõistliku kokkuleppe, mille kohus ka kinnitab. Kokkuleppe kinnitamisel arvestab kohus ka laste soovidega, eelkõige A. sooviga, kes sai käesoleva kohtulahendi tegemise päeval (’
3. märtsil) juba 16-aastaseks.
4. Kohus kehtestab alljärgneva suhtluskorra. * Lapsed on isaga kord kuus reedest kuni pühapäeva kella 14:00-ni. Isa võtab lapsed reedel pärast koolipäeva lõppu koolist ja veedab lastega koos aega isa poolt valitud kohas, arvestades isa töögraafikut ja sellest lähtuvalt võimalusi lastega kohtumiseks, pärast kuue kuu möödumist võib isa lastega kohtuda eelpool märgitud tingimustel kaks korda kuus. * Isa veedab lastega igal suvekuul ehk juunis, juulis ja augustis alternatiivselt kas kuu aega suve jooksul järjest või kaks terviklikku nädalat igal suvekuul. Suvekuudel ja muudel koolivaheaegadel ei kehti eelmises punktis märgitud suhtluskord. Mõlemad vanemad kavandavad suvepuhkuse koos lastega lähtuvalt koolis ettenähtud suvevaheajast. Vanemad kooskõlastavad oma suvepuhkuse plaanid hiljemalt iga aasta 20-ndaks maiks, alates maist
5. a. * Mõlemal vanemal on õigus lastega suhelda ka kokkuleppevälisel ajal, sh kui nad võtavad osa üritustest näiteks koolis, huvialaringides jne. * Vanemad on kohustatud teineteist viivitamatult informeerima laste haigestumistest, sh meditsiinilisest hädaolukorrast. Laste haigestumiste korral põetab last vanem, kelle juures laps haigestus, välja arvatud juhul, kui vanemad, arvestades haige lapse sooviga, lepivad omavahel kokku teisiti. Juhul, kui laps haigestub enne teise vanemaga kohtumisaega viisil, mis takistab lapsel kodust väljumist (näiteks palavik vms), siis informeerib vanem sellest koheselt teist vanemat ning ärajäänud kohtumine asendatakse esimesel võimalusel. Juhul, kui laps viibib haiglas, on mõlemal vanemal õigus lapse juures viibida. * Emadepäeva veedavad lapsed emaga ja isadepäeva isaga sõltumata sellest, kumma vanema juures lapsed suhtluskorra kohaselt on. 12 * Ema sünnipäeva veedavad lapsed emaga ja isa sünnipäeva või selle tähistamise päeva isaga sõltumata sellest, kumma vanema juures lapsed suhtluskorra kohaselt on. * Paaritutel aastatel viibivad lapsed jõulude ajal 23.-24.12 ema juures ja 25.-29.12 isa juures ja paaris aastatel vastupidi. * Paaris aastatel viibivad lapsed aastavahetuse alates 30.12 kuni 01.01 ema juures ja võidupüha, 23.06 ning jaanipäeva ja sellele järgnevad päevad 24.-25.06 isa juures ja paaritutel aastatel vastupidi. * Juhul, kui laste ja ühe vanema jaoks oluline tähtpäev langeb teise vanemaga veedetavale ajale või töö tõttu ei ole võimalik järgida suhtlemiskorras olevaid kokkuleppeid, võivad vanemad selle aja kokkuleppel muu ajaga vahetada, leppides selles enne e-kirja või tekstsõnumi teel kokku. Vahetatav ja asendatav aeg ei mõjuta ülejäänud tavapärast suhtlemisgraafikut. Vahetuseks antud nõusolek on tagasivõetamatu. * Vanemad võivad lastega väljaspool Eesti Vabariiki reisida kestusega kuni kaks nädalat järjest, sellisel juhul suhtlemiskorra järgne tavaregulatsioon ei kehti. Vanem on kohustatud andma teisele vanemale reisimiseks vajadusel vastava notariaalse nõusoleku ja teavitama teist vanemat reisi sihtpunktist ja kestusest vähemalt 14 päeva ette. Reisi planeerimisel peavad vanemad arvestama laste huvide ja kohustustega (sh koolikohustustega) ning nende arvestamisel ei ole teisel vanemal õigust keelduda lastega reisile lubamisest. * Isa ja laste/lapse kohtumised ei toimu, kui lapsed/laps ei avalda soovi isaga kohtumiseks või isaga kohtumise takistuseks on lapse/laste tervis. Laste/lapse tervise tõttu ärajäänud kohtumised asendatakse esimesel võimalusel. * Lapsi puudutavate otsuste tegemisel juhinduvad vanemad laste huvidest ja heaolust ning otsused, mis puudutavad laste haridusküsimusi, huvitegevust, kasvatuskorda, tervist jms võetakse vastu ühiselt e-kirja või tekstsõnumi teel. * Vanem austab laste kiindumust teise vanemasse ja tal on keelatud laste juuresolekul teist vanemat halvustada, samuti ei tohi mõjutada lapsi tegema valikuid vanemate vahel. Vanem, kelle juures lapsed viibivad, peavad tagama, et laste psüühikat ja tema suhteid vanematega ei saaks kahjustada kolmandad isikud. * Vanemad on kokku leppinud, et laste elukohaks on hagis näidatud ema elukoht. Laste elukoha muutmiseks väljapoole hagis näidatud elukohta on vajalik isa nõusolek. * Vanemad teevad koostööd käesoleva suhtlemiskorra täitmiseks ega takista teisel vanemal lastega suhtlemist.
6. Kohus juhib lapsevanemate tähelepanu, et kumbki vanem austab lapse kiindumust teise vanemasse ja tal on keelatud lapse juuresolekul teist vanemat halvustada ning lapsest eemal viibiva vanema suhtes pahameelt, hirmu või vastumeelsust kujundada. Kumbki vanem ei tohi mõjutada last tegema valikuid vanemate vahel. Vanem peab alati vanema õigusi teostades silmas pidama lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus ka ilma selleta, et kohus määraks kindlaks veelgi detailsema suhtlemiskorra. 13
7. Kohus selgitab menetlusosalistele TsMS § 563 sätteid. Kui teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või raskendab selle täitmist, võib vanem sellest kohtule teatada. Juhul, kui last puudutavat lahkheli ei ole võimalik kokkuleppel lahendada ning kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu või keeldub perenõustaja poole pöördumise võimalust kasutamast, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab: milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada; millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust; milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes. Nimetatud kohtumäärus on täidetav täitemenetluses. MENETLUSKULUDE JAOTUS
8. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 29.1 Vastavalt TsMS § 163 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Riigi õigusabi kulud jätab kohus Eesti vabariigi kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 04.06.
9. a otsusega nr 2-
10. 14