KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Piret Mõistlik 28. mai

) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 101

lg 1 järgi ei või olla igakuine elatis ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 102

lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 järgi vanemad ei vabane

§ 102lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 497 järgi elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust võimaldab muuta ka TsMS §

1. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 alusel on alates 01.01.2018 töötasu alammäär 500.00 eurot kuus, millest ½ on 250.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 alusel on alates 01.01.2019 töötasu alammäär 540.00 eurot kuus, millest ½ on 270.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 alusel on alates 01.01.2020 töötasu alammäär 584.00 eurot kuus, millest ½ on 292.00 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus järgmised: - kostja on hageja poeg, kes elab kostja seadusliku esindajaga, - Tallinna Ringkonnakohtu 12.09.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-105033 mõisteti hagejalt kostja ülalpidamiseks elatis 250.00 eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni kostja täisealiseks saamiseni (dtl 8-11), - kostja saab täisealiseks 11.06.
2. 2 Pooled vaidlevad selle üle, kas pärast nimetatud kohtulahendit on muutunud hageja tervislik ja/või majanduslik seis sellises määras, mis tooks kaasa väljamõistetud elatiste suuruse muutmise vajaduse. Seega tuleb tuvastada, kas eelmises kohtulahendis tuvastatud asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatiste suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Hagejalt on Tallinna Ringkonnakohtu 12.09.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-105033 elatis välja mõistetud. Hageja on antud menetluse kestel möönnud, et kostja vajadused võivad olla väiksemad kahekordsest miinimumelatisest ning tuginenud seejuures statistilisele keskmisele lapsele. Kohtul tuleb eeldada, et lapse põhivajadused saab kaetud kahekordse elatise miinimummääraga. Hageja ei ole menetluse kestel esile toonud, millised kostja põhivajadused saab kaetud väiksema kui kahekordse miinimumelatise määraga. Hageja väited on paljasõnalised, et kostja vajadused on sellest väiksemad. Hageja ei ole tõendanud, et tema ülalpeetavate arv oleks alates 12.09.2018 muutunud. Kostja nooremad lapsed on sündinud
3. ja
4. aastal (dtl 12, dtl 13). Samuti ei ole hageja tõendanud, et tema töövõimet oleks pärast 12.09.2018 vähendatud. Seega hagi rahuldamiseks tuleb hagejal tõendada, et ta ei ole enam võimeline tasuma kostjale elatist väljamõistetud määras. Hageja on esitanud tõendid oma majandusliku olukorra muutumise kohta (vt dtl 14-17). Neist nähtub, et hageja on töötanud
5. aastal, tal on
6. aastal konto AS-is SEB Pank, tal on olnud
7. aastal täitemenetlus pooleli ja ta olnud
8. aastal haiglas ravil. Kostja on esitanud hageja osas Sotsiaalkindlustusameti otsuse, mille järgi on hagejal tuvastatud töövõimetus 70% ulatuses ajavahemikul 31.01.2017-31.01.2019 (dtl 59-60). Isegi kui hageja töövõimetus on sama suur ka praegu (kuigi hageja ei ole seda tõendanud), siis on hageja töövõimekaotus tuvastatud enne 12.09.2018, s.o enne elatise väljamõistmist. Rohkem tõendeid oma majandusliku seisundi kohta hageja esitanud ei ole. Kohus on hagejale selgitanud tõendamiskoormist (dtl 189). Maksu- ja Tolliametilt kogutud tõendi kohaselt ei ole hageja igakuiste sissetulekute suurusjärk muutunud
9. aasta võrdluses
10. või
11. aastaga (vt dtl 256-258). Lapse ülalpidamise kohustus ei tähenda üksnes vanema kohustust olemasolevat sissetulekut ja vara lapsega jagada, vaid vanemal on ka kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Hageja Swedbank AS-i pangakonto väljavõttest nähtub, et hageja teeb pidevalt kontole sularaha sissemakseid (vt nt dtl 264-273). Seega peab olema hageja lisaks alampalgale lisasissetulek, mis võimaldaks selliseid makseid teha. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Hageja ei ole tõendanud, miks tal ei ole võimalik tasuda kostjale elatist miinimummääras. Hageja on menetluse kestel teatanud, et ta on võimeline tasuma elatist 110.00 eurot kuus (dtl 7), siis aga 179.00 eurot (dtl 193). Samas on hageja jaanuaris 2021 tasunud elatist 307.97 eurot, veebruaris 2021 327.55 eurot, märtsis 2021 559.73 eurot (dtl 199). Seega on hagejal majanduslik võimekus tasuda kostjale elatist miinimummääras. 3 Järelikult ei ole hageja majanduslik olukord nii halb, kui ta soovib välja näidata. Eelnenule tuginedes ja arvestades asjaolu, et kostja on menetluse kestel asunud kehtivas määras elatist tasuma, siis kohus ei pea põhjendatuks vähendada elatist riikliku lapsetoetuse võrra, nagu taotleb hageja. Kohus ei anna hinnangut tõenditele, mis ei oma ajalist puutumust antud vaidlusega. Samuti ei anna kohus hinnangut kostja seadusliku esindaja majanduslikule olukorrale, kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja igakuised vajadused oleksid muutunud. Tuginedes kõigele eelnenule, kohus leiab, et K. P.i hagi E. B.i vastu väljamõistetud elatise vähendamiseks ei ole põhjendatud ega tõendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulude jaotus Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu antud kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule. Ülejäänud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 177 lg 2 alusel määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik 4