KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 19.05.2021 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-14-4269 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Olga NÕMMEMEES Kaitsja vandeadvokaat Kaido KOOGA Asja läbivaatamise kuupäev 06.05.2021 Kohtuasi Viru Vangla materjalid Konstantin MASLOVI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Konstantin MASLOV sünd. 25.02.1993, isikukood 39302253711, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx xx-xx xxx linn IdaVirumaa, töökoht xxx Karistuse kandmise algus 13.12.2012 ja lõpp 03.06.2025 Jätta Konstantin MASLOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Konstantin Maslovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Konstantin Maslov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 13.12.2012 otsusega KarS §114 p.1, 5, §199 lg.2 p.4, 8, §266 lg.2 p.1 järgi ja karistatud KarS §64 lg.1, §65 lg.2, §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 12 aastat 5 kuud 21 päeva alates 13.12.
- 1 Viru Maakohtu 27.05.2014 otsusega tunnistati Konstantin Maslov süüdi Karistusseadustiku (KarS) §275 järgi ja karistati KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 12 aastat 6 kuud 21 päeva alates 13.12.
- Viru Maakohtu 09.04.2015 määrusega vähendati Konstantin Maslovile Viru Maakohtu 27.05.2014 otsusega mõistetud karistust 1 kuu võrra ja tema karistuseks loeti 12 aastat 5 kuud 21 päeva vangistust Viru Maakohtu 13.12.2012 otsuse järgi, mille kandmist arvestati alates 13.12.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus allumatuse eest. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda, vangistuses viibib teist korda. Kinnipeetava kuritegude toimepanemise soodusteguriks on puudulik probleemide lahendamise oskus, impulsiivsus, majandusliku kasu saamise eesmärk, grupi mõju ja alkoholi kuritarvitamine. Kinnipeetav on vangistuses läbinud Sotsiaalsete oskuste treeningu, sotsiaalprogrammi EQUIP ja selle jätkutegevused, vestlused peresuhete parandamisest ja säilitamisest, sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, keevitaja kutseõppe, vestlused kuritegudest ning nende tagajärgedest kinnipeetavale ja teda ümbritsevatele inimestele. Kinnipeetav on vangistuses läbinud riigikeele B2 kursused. Kinnipeetav on vangistuses töötanud koristajana, toidujagajana, köögitöölisena, juuksurina. Alates 13.08.2018 töötab kinnipeetav AS Eesti Vanglatööstuses metallitsehhis ning alates 15.03.2021 toidujagajana. Ennetähtaegse vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud töökoha ettevõte xxx, mis tegeleb ehitusega. Kinnipeetav ei ole vabaduses ametlikult töötanud, sest sattus juba alaealisena vanglasse. Kinnipeetaval on lähedastest ema, õde ja alaealine vend, kellega on toetavad suhted. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda õele kuuluvasse korterisse aadressil xxx xx-xx xxx linn koos ema ja alaealise vennaga. Korter vastab elektroonilise järelevalve kohaldamise tingimustele. Seisuga 08.04.2021 on kinnipeetaval tasumata rahalisi nõudeid summas 7592,97 €, vabanemisfondis on 2250 €. Kinnipeetav tarvitas enne vangistust igapäevaselt alkoholi ja tal on diagnoositud alkoholisõltuvus. Kinnipeetav on kuritegusid alkoholijoobes toime pannud. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus, ta on tarvitanud igapäevaselt amfetamiini ja ta on sooritanud kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kriminaalhooldaja märgib, et kinnipeetava käitumine on olnud riskiv ja hoolimatu ning kinnipeetav ei ole hoolinud enda tegudega kaasnevatest tagajärgedest. Kinnipeetav on ohtlik ametnikele ning kõrgohtlik avalikkusele. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 47 % ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 36 %. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, tuleb talle määrata katseaeg kuni 04.07.2025 ning käitumiskontroll tähtajaga 24 kuud, mille kestel on kinnipeetav kohustatud täitma KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS §75 lg.2 p.2, 2-1, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustusi. Elektroonilise järelevalve tähtajaks tuleb määrata 6 kuud. Abiprokurör Margit Luga maakohtu istungil osaleda ei soovinud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega 2 Maakohtu istung Kinnipeetav Konstantin Maslov seletas maakohtu istungil, et ta ei saa oma minevikku parandada ja muudatusi enda osas saab ta teha vaid tuleviku osas. Kinnipeetav leidis, et üheksa vangistuses viibitud aasta jooksul on ta palju mõelnud ja teinud tööd vigade parandamiseks. Kinnipeetav märkis, et vangla ei ole tema jaoks normiks ja tulevikus mõtleb ta ainult oma perele ning hakkab ausalt elama. Vastuseks kaitsja küsimustele seletas kinnipeetav, et kõik individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid on tal saavutatud. Kinnipeetav töötab käesoleval hetkel keevitajana ja toidujagajana. Kinnipeetav on vangistuse jooksul täitnud nõudeid riigi ees enam kui 9000 € ulatuses. Kinnipeetaval on head emaga head ja toetavad suhted ning ta toetab teda ka materiaalselt. Kinnipeetav kavatseb vabaduses töötada keevitajana ning pere luua. Vastuseks maakohtu küsimustele selgitas kinnipeetav, et ta on varem kriminaalhooldusel viibinud, mille kestel ta reegleid ei täitnud. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga leidis, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Kaitsja palus jätta tähelepanuta Viru Vangla seisukoha, mis ei põhine arusaadavatel põhjustel ja abiprokuröri seisukoha, mis on täielikult põhjendamata. Kaitsja märkis, et kinnipeetaval oli vangistuse alguses probleeme, kuid viimastel aastatel on ta ennast viisakalt üleval pidanud. Kinnipeetav on läbinud kõik võimalikud sotsiaalprogrammid ja rohkem tal tegevusi enam jäänud ei ole. Kaitsja toonitas, et kinnipeetav on õppinud eesti keelt, teinud eksameid ja viimasel ajal töötab koguni kahel töökohal. Kaitsja lisas, et kinnipeetav on vangistuses teeninud korralikku palka, et tasuda suures osas võlgnevused ning aidata ka oma ema materiaalselt. Kaitsja oli seisukohal, et kinnipeetaval on vabaduses olemas kõik tingimused, et asuda seadusekuulekale teele – tal on olemas elukoht, garanteeritud töökoht ja selged sihid tulevikuks. Kaitsja leidis, et kinnipeetav ei hakka tulevikus enam kuritegusid toime panema, ta hakkab elama õiguskuulekalt ja seetõttu on tema vabastamine põhjendatud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid kahe lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Sellist abiprokuröri seisukohta on maakohtul raske arvestada ja hinnata, kuivõrd see seisukoht on täiesti põhistamata. Ilma põhistuseta väiteid maakohus aga ei arvesta. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus leiab, et ainuüksi KarS §76 lg.2 p.2 sätestatud formaalsete aluste täidetus ei tingi kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna seaduses 3 märgitud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vabanemine eeldab ka materiaalsete aluste täitmist. Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda ja vangistuses viibib ta teist korda. Kriminaalhooldaja märgib lisaks, et kinnipeetava käitumine on olnud riskiv ja hoolimatu ning kinnipeetav ei ole hoolinud enda tegudega kaasnevatest tagajärgedest. Kõik see viitab kogumis, et kinnipeetaval on välja kujunenud teatav kriminaalne käitumismuster. Riigikohus on oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-09-14104 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Käesolevas asjas nähtub, et kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus allumatuse eest. Seega osutab nimetatud asjaolu, et kinnipeetav ei suuda ennast ka kinnipidamisasutuses eeskujulikult üleval pidada ja kaitsja väide vaid varasematele rikkumistele on eksitav. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vangistuses läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, osalenud erinevates vestlustes kriminaalhooldajaga, omandanud keevitaja kutse, läbinud riigikeele B2 taseme kursused ning töötab käesoleval hetkel kahel töökohal. Maakohus tunnustab kinnipeetavat, et ta on tegelenud vangistuses eelmainitud arendavate tegevustega, kuid leiab, et kõik eelnimetatu pole veel iseenesest aluseks kinnipeetava tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. See tähendab, et maakohus peab hindama ka teisi KarS §76 lg.4 sätestatud asjaolusid. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava lähedasteks ema, õde ja alaealine vend. Kinnipeetaval on kõikide nimetatud isikutega head suhted. Viru Vangla iseloomustusest nähtub ühtlasi, et ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda õele kuuluvasse korterisse xxx linnas koos ema ja alaealise vennaga. Maakohus tunnustab siinkohal kinnipeetavat selle eest, et tal on toetav lähivõrgustik ja kindel vabanemisjärgne elukoht. Samas olid need asjaolud kinnipeetaval olemas ka varasemate kuritegude toimepanemise ja süüdimõistmiste korral. Seega ei välista elukoha ja lähedaste olemasolu uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt garanteerib kinnipeetavale töökoha ettevõte xxx, mis tegeleb ehitusega. Maakohus tunnustab ka siinkohal kinnipeetavat, et tal on vabaduses võimalik tööle asuda, kuigi arvestab sealjuures kriminaalhooldaja arvamust, mille kohaselt ei ole ta vabaduses kunagi ametlikult töötanud. Kuigi kinnipeetava vabanemisfondis on 2500 €, on tal siiski tasumata võlanõudeid 7500 € ulatuses ning kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on ta sooritanud kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Seega eksisteerib teatav tõenäosus, et rahaliste vahendite puudumisel või nende nappimisel võib kinnipeetav hakata taas toime panema uusi kuritegusid. Maakohus peab siinkohal oluliseks ka asjaolu, et vabaduses ei ole 4 kinnipeetaval olnud legaalset töö- või õppimiskohta, mis oleks teda distsiplineerinud ning hoidnud hõivatuna. Karistuse kandmise jätkamine ja sealjuures töötamine tekitab kinnipeetavas eeldatavalt tööharjumuse, mille tõttu on hilisemal vabanemisel töökoha leidmine ja sellel töötamine lihtsam. Maakohus ei nõustu kaitsja väitega, et kinnipeetavat vabaduses ootavad tingimused oleksid eelduslikult sellised, mis tingiksid tema ennetähtaegse vabastamise. Vastupidiselt – maakohtu hinnangul ei ole käesolevaks hetkeks kinnipeetava kõrge retsidiivsusrisk piisavalt taandunud, et ta suudaks vabaduses hästi käituda. Peale selle leiab maakohus, et retsidiivsusriski ei ole kinnipeetava puhul võimalik maandada ka tema käitumiskontrollile allutamisega, sest tema katseaeg on varasemalt ebaõnnestunud. Maakohus rõhutab, et pikaajaline vangistuses viibimine ei ole iseenesest asjaolu, mis vähendaks uue kuriteo toimepanemise ohtu. Seda enam, et antud kinnipeetava puhul on karistusaja lõpuni veel enam kui neli aastat. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei toeta vangla kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna ta on ohtlik ametnikele ning kõrgohtlik avalikkusele ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 47 % ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 36 %. Maakohus nõustub kaitsjaga ja antud riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et antud kinnipeetava poolt on uute kuritegude toimepanemise risk vabanemisel endiselt suur ja leiab, et tema vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik. Vastupidiselt kaitsja arvamusele ei teki maakohtul veendumust, et kinnipeetav suudaks vabaduses edaspidi seadusekuulekalt käituda. Seega peab kinnipeetav jätkama karistuse kandmist vanglas. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5