Obsah (13)

§ 442§ 187§ 230§ 232§ 314§ 422§ 410§ 173§ 164§ 102§ 207§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 18.08.2020, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-123 Tsiviilasi Aktiva Finants OÜ ja Julia

§ 442lg 6 § 633 lg 7).

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGI

1. 03.01.2020, korrigeeritult 17.01.2020, esitasid hagejad hagi kostjate vastu ühisvara jagamiseks.
2. Hagi kohaselt on kohtutäitur Risto Kütt 07.01.2010 algatanud täitemenetluse, kus võlgnikuks on A K (edaspidi kostja I). Täitemenetluse algatamise aluseks oli 02.12.2009 kohtulahend tsiviilasjas nr 2-09-54398, kus avaldajaks Elion Ettevõtted AS, mis on ühendatud Telia Eesti ASga. Telia Eesti AS on loovutanud nõude OÜle Aktiva Finants. Eelmine sissenõudja OÜ AF Võlamenetlus on ühendatud hagejaga Aktiva Finants OÜga (edaspidi hageja I). 2.
3. Kohtutäitur Risto Kütt saatis 05.11.2019 hagejale õiendi täitmise võimatuse kohta kostja I suhtes (tlk 12). Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning temale teadaolevatel andmetel omab võlgnik kinnisvara (ühisomandis). Võlgnikule kuuluvale sõidukile on seatud keelumärge. Kohtutäituril puuduvad andmed sõiduki asukoha ja väärtuse kohta. Võlgnik on töötu. Võlgnikule kuuluvad pangakontod on arestitud, kuid neil puuduvad piisavad rahalised vahendid. Võlgnikul on teiste kohtutäiturite menetluses 7 nõuet. Võlgnik omab kinnisvara, mis on ühisomandis E K (kostja II). Võla jääk seisuga 05.11.2019 oli 560,44 eurot. 2
4. Kohtutäitur Raigo Pärs on 05.09.2011 algatanud täitemenetluse, kus võlgnikuks on kostja I. Täitemenetluse algatamise aluseks oli 30.01.2011 kohtulahend tsiviilasjas nr 2-11-17747, kus avaldajaks Swedbank AS. Swedbank AS on loovutanud nõude Lindorff Eesti AS-le (tlk 55). Endine nõude omanik Lindorff Eesti AS muutis nime ja oli AS Lowell Eesti. AS Lowell Eesti on ühendatud Julianus Inkasso OÜ-ga (edaspidi hageja II). 3.
5. Kohtutäitur Raigo Pärs saatis 05.11.2019 hagejale õiendi täitmise võimatuse kohta kostja I suhtes (tlk 15). Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu. Täitemenetluse käigus on võlgniku pangakontod arestitud, kuid neil puuduvad rahalised vahendid. Võla jääk seisuga 08.11.2019 oli 1130,16 eurot.
6. Kohtutäitur Raigo Pärs on 23.07.2012 algatanud täitemenetluse, kus võlgnikuks on E K (edaspidi kostja II). Täitemenetluse algatamise aluseks oli 11.07.2012 kohtulahend tsiviilasjas nr 2-12-20598, avaldajaks Bigbank AS. Bigbank AS on loovutanud nõude OÜle Aktiva Finants (tlk 57). Käesoleval ajal on sissenõudja OÜ Aktiva Finants (edaspidi nimetatud hageja I). 4.1.Kohtutäitur Raigo Pärs saatis 04.11.2019 hagejale õiendi täitmise võimatuse kohta kostja II suhtes (tlk 18). Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu. Täitemenetluse käigus on võlgniku pangakontod arestitud, kuid neil puuduvad rahalised vahendid. Võla jääk seisuga 04.11.2019 oli 2820,06 eurot.
7. Nõude õiguslik alus Asjaõigusseaduse (edaspidi nimetatud AÕS) § 70 lg 1 kohaselt on ühine omand kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand ja ühisomandile kohaldataks kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavates seadustes ei ole sätestatud teisiti. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 11 lg 1 p 5 sätestab, et maakohtu pädevuses on täitemenetlusega seotud hagide lahendamine. Perekonnaseaduse (edaspidi nimetatud PKS) § 25 kohaselt lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasada muud varalised õigused. PKS § 26 lg 1 kohaselt ei saa abikaasa käsutada oma osa ühisvarast ega üksikus ühisvarasse kuuluvas esemes. Abikaasal ei ole õigust nõuda varaühisuse kestel ühisvara jagamist. PKS § 33 lg 3 teise lause kohaselt võib võlausaldaja nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast ei piisa kohustuste täitmiseks. TMS § 14 lg 2 reguleerib sissenõude pööramise abikaasade ühisvarale, mille kohaselt sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Sama §-i lg 2 kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist.
8. Kinnisasja, registriosa nr 4528431, jagamise nõue. 6.
9. Kostjale I ja kostjale II kuulub ühisomandina kinnistu, mille asukoht on xxxx, registriosa number xxxx (tlk 20). Kostjad I ja II on kinnistamisavalduse alusel kinnistusraamatusse sissekantud 23.04.
10. 6.
11. Hagiavaldusele lisatud kohtutäiturite tõendites on kohtutäiturid kinnitanud täitmise võimatust kostja I ja kostja II suhtes. 3 6.
12. Hagejad I ja II ei soovi/nõustu kostjate ühisomandis olevat kinnistut jagama selliselt, et jagamise käigus jääks mõlemale kaasomanikule ½ mõttelisest osast/kaasomandist, kuna see toob kaasa olukorra, mil hagejatel ei pruugi olla võimalik oma nõuet võlgnikust kostjate I ja II vastu rahuldada ka ühisvara jagamise teel. On üldteada asjaolu, et ½ kaasomandi osa müües on ilmselgelt selle väärtus väiksem, kuna ostjat leida ainult poolele kinnisasjale on raske. Kui müüa kinnisasi tervikuna on ilmselge, et selle väärtus on suurem, ning pärast müügitulemi jaotamist jääks kostjate I ja II kohustuste katteks kindlasti suurem summa kui ainult ½ kinnisasja müügist. 6.
13. Hagejad I ja II taotlevad kostja I ja kostja II ühise omandi lõpetamist kinnistule selle jagamisel alljärgneval viisil: 6.4.
14. Lõpetada A Ka ja E Ka ühisomand kinnistule nr 4528431, asukoht Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Rakke alevik, Oru tn 1, eluruum 9, selle müümisega avalikul enampakkumisel. 6.4.
15. Kinnistu müügist saadud raha jagada A Ka ja E Ka vahel võrdsetes osades. 6.4.
16. A K jäävate rahaliste vahendite arvelt täita A Ka kohustused, mis tulenevad kohtulahendist tsiviilasjas 2-11-17747, Julianus Inkasso OÜ ees, ning A Ka kohustused, mis tulenevad kohtulahendist tsiviilasjas 2-09-54398, Osaühingu Aktiva Finants ees. 6.4.
17. E K jäävate rahaliste vahendite arvelt täita E Ka kohustused, mis tulenevad kohtulahendist tsiviilasjas 2-12-20598, Osaühingu Aktiva Finants ees. 6.4.
18. Mõista A K ja E K välja Julianus Inkasso OÜ ja Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskulud ja määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus. 6.4.
19. Mõista A K ja E K välja Julianus Inkasso OÜ ja Osaühingu Aktiva Finants kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 ja §-s 94 sätestatud määras. KOSTJA VASTUVÄITED
20. Kostja A K ei ole hagile ettenähtud tähtajaks kirjalikku vastust esitanud ja ei ole ilmunud ka istungile.
21. Kostja E K on 29.01.2020 allkirjastamata meilis (tlk 84) hagimaterjalide saamisel märkinud /muutmata kujul/: „mis nendega edasi teen. mõnda ikka maksan no kuidas suudan kuna üksinda teenin raha. lapsi alaealisi 5 üleval pidada“. 29.01.2020 meilis: „saan mõnest asjast aru A K elab ja töötab xxxx ja on pandud töötu, ta ei ole töötu“. 04.02.2020 kirjalikus vastuses ütleb: „Vastuväiteid on üritan ikka üksi oma võlgasid tasapisi tasuda, olen üksi 5 alaealise lapsega kui A K on juba aastaid xxxx. Sooviks jätta hagi läbi vaatamata ja menetluse lõpetada. Lapsed ei pea kõigest ilma jääma. Menetluskulud võiks tasuda A K tema kõrgepalgaline.“ Hiljem on avaldanud, et on nõus maksegraafikuga. KOHTU SEISUKOHT
22. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

4

1. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele.
2. Vaidlustamata asjaoludeks on: -- Hagejate poolt loovutuse teel nende nõuete omandamine kostjate vastu, mis tulenevad kohtulahendite nr 2-09-54398, nr 2-11-17747 ja 2-12-20598 alusel algatatud täitemenetlustest. -- Nõudeid täitvaid kohtutäiturid Raigo Pärs ja Risto Kütt on hagejaid 04.11.2019 ja 05.11.2019 teavitanud täitemenetlusasjades nr 072/2010/15, 158/2011/1957 ja 158/2012/1501 nõuete täitmise võimatusest. -- Nõuete suurus kostja A K vastu seisuga 05.11.2019 on hagejate Julianus Inkasso OÜ ja OÜ Aktiva Finants ees summas 560,44 ja 1130,16 eurot. -- Nõude suurus kostja E K vastu seisuga 04.11.2019 hageja Aktiva Finants OÜ ees on summas 2820,06 eurot. -- Kostjatele kuulub ühisomandina kinnisvara reg osa nr 4528431, asukohaga xxxx.
3. Kostjale A K on hagimaterjal kättetoimetatud 13.02.2020 isiklikult ja 29.07.2020 istungi kutse kättetoimetatud 02.07.2020 isiklikult xxxx kohtu kaudu (tlk 124).
4. Kostjale E K on 29.07.2020 istungi kutse loetud kättetoimetatuks

§ 314¹ lg 1 ja lg 2 alusel 20.

mail 2020 (tlk 114). Kostja on ka istungist teadlik, sest on teatanud, et ei saa vanaema matuste tõttu kohale ilmuda. Kohus on kostjale selgitanud, mis on mõjuvad põhjused

§ 422

kohaselt ning et taotluses väidetu kontrollimiseks tuleb esitada vanaema nimi ja isikukood. Kohus on ühtlasi märkinud, et kostjal on tõendamata ka eelmise istungi edasilükkamise taotlusena märgitud haigestumine. Kostja ei ole kohtu kirjale reageerinud ja ei ole istungile ilmunud. Hageja taotles

§ 410alusel asja sisulist lahendamist.

Õiguslik põhistus

1. Ühisvara jagamise nõude aluseks on perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg
2. Ühisvara jagamisele kohalduvad kaasomandis oleva asja jagamise sätted kaasomandi lõpetamisel (PKS § 37 lg 3, asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 6, § 77 lg-d 1 ja 2) (vt ka nt Riigikohtu
3. aprilli 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 20). Ühisvara jagatakse PKS § 37 lg 3 järgi abikaasade vahel võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 kohaselt täidetakse TMS alusel nõuded, mis tulenevad jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvast kohtuotsusest ja -määrusest tsiviilasjas. TMS § 14 lg 1 sätestab, et sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. TMS § 14 lg 2 sätestab, et sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Varajagamise hagi aegumistähtaeg on üks aasta alates ajast, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Juhul kui ühisvaral lasuvad kohustused, täidetakse need PKS § 38 kohaselt vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. AÕS § 70 lg-st 3 ja § 71 lg-st 1 nähtuvalt on kaasomand kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 77 lg 1 sätestab, et kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel AÕS § 77 lg 2 kohaselt kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad 5 rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Nõuete rahuldamine
4. Kostjad ei ole vaidlustanud ühtegi hagis nõude alusena esitatud asjaolu ega nõude tõendamiseks esitatud tõendit. Kuna asjas olevast kahest kostjast üks on hagile vastanud, ei saa vaidlust lahendada tagaseljaotsuse tegemisega. Kostja A K osas on tegemist olukorraga, kus hageja esitatud faktilised väited on võimalik lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Poolte kompromissläbirääkimised ebaõnnestusid seetõttu, et A K ei saanud seisukohta. Kostjad ei ole täitnud nende suhtes alustatud täitemenetlusi, täiturid on teatanud täitmise võimatusest ja seega on hagejad esitanud asjaolud ja tõendanud TMS § 14 lg 2, PKS § 37 lg 3, 38, AÕS § 77 lg 2 alusel esitatud nõuet kostjate ühisvara jagamiseks ja sissenõude pööramiseks kostjate osale ühisomandist. Ühisomandis oleva kinnisasja võõrandamisel tuleb saadud rahalised vahendid jagada võrdselt kostjate vahel ning seejärel kummalegi kostjale jäävate vahendite arvel täita kummagi kostja kohustused vastava hageja ees. Hagi tagamine
5. Viru Maakohtu
6. jaanuar 2020 kohtumäärusega on kohus hagejate taotlusel kohaldanud hagi tagamise abinõuna kostjate ühisomandis olevale kinnistule käsutamise keelumärke seadmist. Kuivõrd kohus hagi rahuldab ning hagejad ei ole esitanud taotlust hagi tagamise abinõu tühistamiseks, tuleb kohaldatud hagi tagamise abinõu jätta kehtima kuni kohtulahendi täitmiseni. Menetluskulud
7. Menetluskulude rahalise suurusena on hagejad 20.01.2020 esitanud taotluse riigilõivu katteks 350 ja esindustasu katteks 720 eurot (käibemaksuta) väljamõistmiseks. Ajakulu esindusele on olnud 4 tundi materjalide kogumiseks, komplekteerimiseks ja 2 tundi hagi koostamiseks ja kohtule esitamiseks. Tunnihinnaks on märgitud 120 eurot. Hagejad taotlevad ka menetluskuludelt viivise väljamõistmist. 17.1.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. 17.2

§ 164

lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Hagiline abieluasi on

§ 102

lg 1 p-st 4 tulenevalt ka ühisvara jagamise või muu abikaasade varalisest vahekorrast tulenev nõue.

§ 164

sätted on erinormid muude sätete suhtes, mis reguleerivad kulude jaotust hagi rahuldamise, rahuldamata jätmise või ka osalise rahuldamise korral.

§ 164

lg 2 sätestab küll erandi menetluskulude jaotamise kohta mh abielu varavahekorral põhineva vaidluse puhuks, kuid Riigikohtu praktika kohaselt (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-183-13, p 10) peab lg 2 kohaldamiseks olema mõistlik põhjus. Kohus osundab, et nii kaas- kui ühisomandi lõpetamise vaidluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda, sest lahend tehakse mõlema poole huvides (vt nt Riigikohtu 27. septembri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10, p 14 teine lõik ja seal viidatud varasem praktika). 17.3. Asja materjalidest ei nähtu selliseid kaalukaid asjaolusid, mida saaks käsitleda mõistliku põhjusena

§ 164lg 2 tähenduses õigusabikulude jaotamisel.

6 Seega jätab kohus hagejate kulu õigusabile hagejate enda kanda. Esinduskulud antud asjas on mõneti ülepaisutatud ajakulu osas. Mõistlik ajakulu olnuks mitte rohkem kui 2 tundi materjalide kogumisele- komplekteerimisele ja 2 tundi hagi koostamisele. Tartu Ringkonnakohus on varasemas praktikas (2-18-115920) lugenud, et kui tegemist ei ole keeruka õigusvaidlusega ja esindajaks ei ole vandeadvokaat, siis on põhjendatud tunnitasuks 100 eurot koos käibemaksuga ehk 83,33 eurot ilma käibemaksuta. 17.4. Samas peab kohus, kohaldades diskretsiooni, mõistlikult mõjuvaks asjaoluks seda, et käesolevas ühisvara jagamises ei ole vastamisi poolteks mitte abikaasad vaid abikaasade tegevusetuse tulemina on nõuete märkimisväärselt pika aja jooksul täitmata jätmise tõttu kahju tekitatud kolmandatele isikutele, nende võlausaldajatele. Seega peab kohus eeltoodu alusel ja

§ 164

lg 2 nähtuva erandi kohaldamisega võimalikuks jätta siiski hagejate poolt tasutud riigilõivu kulud summas 350 eurot solidaarselt kostjate kanda. Riigilõivu näol on tegemist möödapääsmatu ja vajaliku kuluga haginõude kohtusse esitamisel. 17.5. Kuna kostjad kui ühisomanikud on vältimatud kaaskostjad

§ 207lg 3 tähenduses, siis tuleb ka menetluskulu neilt välja mõista solidaarselt.

Täitmise viisina on hagejad taotlenud menetluskulu kandmist hageja Julianus Inkasso OÜ kontole. 17.6.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagejad on eelmärgitud taotluse esitanud ja seetõttu peab kohus põhjendatuks kostjatelt väljamõistetud menetluskuludelt viivise solidaarset väljamõistmist. 17.7.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik 18.08.2020 kohtuotsus 2-20-123 jõustus 13.07.2021 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Rosar referent 7