Obsah (9)

§ 187§ 144§ 151§ 185§ 145§ 150§ 146§ 104§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2021, Tallinn Haldusasja number 3-19-21

§ 187lg 7, § 190, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla määras 07.10.2019 käskkirjaga nr 5-3/19/1300 kinnipeetav XX majandustöödele abitööliseks ajavahemikuks 10.10.2019–11.11.
2. XX keeldus 18.10.2019, 19.10.2019, 21.10.2019 ja 22.10.2019 tööle minemast, mille tõttu määras Tallinna Vangla vastavalt 18.11.2019 käskkirjaga nr 5-2/19/768, 19.11.2019 käskkirjaga nr 5- 2/19/769, 20.11.2019 käskkirjaga nr 5-2/19/771 ja 22.11.2019 käskkirjaga nr 5-2/19/780 XXle igakordselt karistuseks kartserisse paigutamise kolmeks ööpäevaks. Tallinna Vangla jättis 19.12.2019 vaideotsustega nr 5-15/19/194-3 ja nr 5-15/19/195-3 ning 26.12.2019 vaideotsustega nr 5-15/19/199-3 ja nr 5-15/19/200-2 rahuldamata XX vaided nimetatud käskkirjade kehtetuks tunnistamiseks. 3-19-2163
3. XX esitas Tallinna Halduskohtule 17.01.2020 kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi Tallinna Vangla 18.11.2019, 19.11.2019, 20.11.2019 ja 22.11.2019 käskkirjade tühistamine.
4. Tallinna Halduskohus jättis 09.06.2020 otsusega rahuldamata XX taotluse asja läbivaatamiseks kohtuistungil ning jättis XX kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
5. XX esitas Tallinna Ringkonnakohtule 06.07.2020 apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Kaebaja õigusi on rikutud, sest halduskohus ei võimaldanud tal osaleda kohtuistungil videosilla vahendusel. Kuna kaebajal puudus võimalus oma õigusi kohtus kaitsta, siis tingis see kaebuse rahuldamata jätmise. Kaebaja soovib anda kohtuistungil isiklikult sisulisi ütlusi, mis lükkavad ümber kohtuotsuse p-des 8–24 esitatud põhjendused. Kohtuotsuse resolutsiooni p 3, millega jäeti menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, ei ole ka päris õige ja vajab kohtu selgitusi, sest kaebaja mainet ja tervist on rikutud ning talle on tekitatud õigusvastaselt kahju. Kaebaja esitas ühtlasi taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks.
6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 13.07.2020 määrusega XX menetlusabi taotlused rahuldamata. XX eest tasuti nõutud riigilõiv 15 eurot 27.07.
7. Ringkonnakohus võttis 31.07.2020 määrusega XX apellatsioonkaebuse menetlusse.
8. Tallinna Vangla leidis 02.09.2020 vastuses, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus leidis õigesti, et asjas on vaidluse all üksnes õiguslikud küsimused (kas kaebaja keeldus mõjuva põhjuseta töökohustust täitmast) ja faktilised asjaolud on piisava täpsusega fikseeritud, mistõttu ei olnud kohtuistungi korraldamine vajalik. Kaebaja esitas kohtule arvukalt omapoolseid tõendeid ja selgitusi ning pole alust väita, et kaebaja ei saanud oma õigusi kaitsta pelgalt seepärast, et halduskohus ei korraldanud asja lahendamiseks kohtuistungit. Vastuväited menetluskuludele jäävad arusaamatuks. Apellatsioonkaebuses ei ole sisulisi argumente, mis võiksid tingida selle rahuldamise.
9. XX teavitas ringkonnakohut 20.01.2021 kirjaga, et tema karistusaeg lõpeb 26.01.2021 ja edastas enda vabanemisjärgsed kontaktandmed. Tallinna Ringkonnakohus esitas XXle 17.05.2021 kohtunõude, milles märkis muu hulgas, et kohtuistungi korraldamise vajaduse otsustamiseks ja asja sisuliseks lahendamiseks tuleb kaebajal esitada oma sisulised etteheited halduskohtu otsusele (st mida on halduskohus kaebaja hinnangul valesti tuvastanud või järeldanud). Ringkonnakohus andis kohtunõudele vastamiseks 15-päevase tähtaja ning hoiatas ühtlasi, et kui kaebaja jätab kohtunõude tähtajaks täitmata, siis võidakse tema apellatsioonkaebus jätta

§ 144lg 1 alusel läbi vaatamata.

Väljastusteatest nähtuvalt on kohtunõue toimetatud XXle kätte 25.05.2021. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8.

§ 144

lg 1 kohaselt võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata muu hulgas juhul, kui kaebaja ei esita kohtu poolt nõutud tõendit, selgitust või vastust.

§ 151

lg 2 p 3 sätestab samuti, et kui kaebaja ei vasta nõuetekohaselt kohtu nõudele, võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata.

§ 185lg-st 1 tulenevalt on eeltoodud sätted asjakohaste muudatustega kohaldatavad ka apellatsioonimenetluses. 2

§ 144lg 1 ja § 151 lg 2 p 3 ning § 185 lg 1 alusel läbi vaatamata.

Sellise võimaliku tagajärje eest oli kaebajat kohtunõudes ka hoiatatud ning asjas ei esine muid apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise piiranguid (vt

§ 145

). Apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole ringkonnakohtu menetluses olnud (

§ 187lg 2).

10. Ringkonnakohus selgitab lisaks, et kui kaebajal esines mõjuv põhjus (vt

§ 150

), mis takistas tal kohtunõuet määratud tähtaja jooksul täita või taotleda kohtunõudele vastamise tähtaja pikendamist, võib ta

§ 146

lg 2 alusel 14 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest arvates taotleda, et kohus taastaks apellatsioonimenetluse. Menetluse taastamise korral jätkub menetlus olukorras, milles see oli enne apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmist. 11. Kuna apellatsioonkaebus jääb läbi vaatamata

§ 151

lg 2 p 3 alusel, siis ei kuulu apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv

§ 104lg 5 p 3 kohaselt tagastamisele.

Kuigi

§ 108

lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud muu hulgas kaebuse läbi vaatamata jätmise korral, ei nähtu asja materjalidest, et Tallinna Vangla oleks apellatsioonimenetlusega seonduvalt kandnud selliseid menetluskulusid, mis võiksid kuuluda hüvitamisele. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 3