← Eesti

2-20-12738/35

Obsah (11)§ 630§ 187§ 442§ 436§ 438§ 459§ 5§ 230§ 129§ 173§ 163

2-20-12738 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Eve Grass Otsuse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2021, Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-12738 Tsiviilasi O G hagi A G

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (

§ 187lg 6).

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

  1. 02.09.
  2. a esitas hageja O G (alaealiste laste isa) määratud esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi kostjate A G ja G G (alaealised lapsed) vastu igakuise elatise vähendamise nõudes. Kohtu nõudmisel hageja täiendas hagiavaldust ja esitas 29.09.
  3. a hagiavalduse tervikteksti ning täiendavad tõendid. Hagiavalduse kohaselt Pärnu Maakohtu 07.05.
  4. a otsusega tsiviilasjas nr 2-18-3406 suurendatud hagejalt kostjate kasuks välja mõistetud elatist 165 euroni kuus. Käeolevaks ajaks on otsuse tegemise aluseks olevad asjaolud oluliselt muutunud, sest hagejale on peale otsuse tegemist sündinud viies laps E O, kellega hageja viibib hetkel vanemapuhkusel ning tema igakuine sissetulek on peale arestitava elatise ja tulumaksu kinnipidamist 611,52 eurot kuus. Välja mõistetud elatise tõttu jääb laps võrreldes teiste lastega ebavõrdsesse seisu. Hageja elukaaslane L O on töövõimetuspensionär, kelle igakuine sissetulek on 461,59 eurot kuus. Hagejal jääb enda ja 5 lapse elatamiseks 122,20 eurot (611:5). Lisaks palub hageja elatisraha määramisel arvestada ka riigi poolt makstava peretoetusega, mis on 60 eurot lapse kohta. Hageja on veendunud, et ühe lapse kasvatamise mõistlikeks kulutusteks on 122 * 2 + 60 eurot, s.o 300 eurot kuus enam kui piisav summa. Kuna hageja on hetkel lapsehoolduspuhkusel ei ole hagejal ka võimalik tööl käia. Lähtuvalt eeltoodust palub hageja vähendada välja mõistetud elatist 165 eurolt 122 euroni kuus.
  5. 24.11.2020.a esitas hageja kohtule enda seisukoha kostjate vastuse osas. Hageja märgib vastuseks täiendavalt, et kostjad on märkinud eluasemekuludeks 194,33 eurot kuus, tuues välja, et sellest summast 121.33 eurot moodustab kasutuseelise väärtus. Hageja leiab, et vanemale kuuluv eluase ja asjaolu, et laps kasutab seda eluaset, ei saa muutuda vanema jaoks üürituluks ja teise vanema kohustuseks seda tasuda. Selline käsitlus viib ebamõistliku olukorrani lapse ülalpidamiskohustuse suuruse arvestamisel. Kui lähtuda kostjate esitatud kuluartiklikest ja lahutada sellest maha 121.33 eurot kasutuseeliste eest, siis oleks igakuiseks kuluks, mida kostjate ema kannab kahe lapse peale, 1236 eurot. Need kulud ei sisalda kostja enda ülalpidamiskulusid, mis oleks eelduslikult vähemalt kommunaalkulud 40, internet TV, telefon 12, toit 150, tervishoid 23, kodukeemia 5, koduse tehnika amortisatsioon 10, lisaks riided ja jalanõud, mis kokku võiksid moodustada vähemalt 270 eurot kuus. Seega tuleks asja lahendamisel laste väidetud vajaduste katteks esitatud kulutusi hinnata ka seeläbi, kas emal on olnud üldse selliseid rahalisi vahendeid, et neid katta või on tegemist ülepaisutatud kulude esitamisega. 2 2-20-12738 Hageja märgib ka seda, et koolikohutuse täitmiseks ei kulu 50 eurot kuus. Koolis antakse tasuta õppimiseks õpikud ja töövihikud. Vihikute ja kirjatarvete kulu ühe lapse kohta ei saa olla suurem ühekordsest kulust kooli alguses ca 50 euro ulatuses. Arvestades erinevat laste arvu leibkondades, siis on keskmine ülalpidamiskulu vahemikus 174– 201 eurot kuus. Hageja on palunud vähendada kohtuotsusega välja mõistetud elatist 122 eurole kuus, lisaks saab kostjate seaduslik esindaja 60 eurot kuus peretoetust, kokku oleks seega ühe lapse vajaduste katmiseks 182 eurot kuus, mida hageja leiab piisava oleva, et katta lapse põhivajadused. Ema on majanduslikult tugevamal positsioonil kui isa ning suudab tagada lastele paremad majanduslikud võimalused kasvamiseks ja arenemiseks. Isa oluliselt kehvem majanduslik olukord ei võimalda laste emaga võrdväärset ülalpidamist ning see on ka mõjuvaks põhjuseks vähendada elatist alla perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile. KOSTJATE VASTUVÄITED
  6. 09.11.2020.a esitasid kostjad A G ja G G vastuse hagile. Kostjad vaidlevad esitatud nõudele vastu, kuna kostjate hinnangul elatise vähendamine ei ole põhjendatud ega laste huvidega kooskõlas. Lapsed elavad koos emaga korteris aadressil XXX. Kortermaja valmimisaasta on
  7. Korter on avara planeeringuga ning 4-toaline. Kostjate seaduslikul esindajal on korteriga seotud eluasemelaenu kohustus. Kasutuseelise väljaarvutamise aluseks sarnaste korterite pakkumised Haapsalu üüriturul puuduvad. Seetõttu võtab kostjate esindaja võrdluse aluseks erinevates internetiportaalides oleva kolme korteri üüripakkumised Haapsalus: 1) korter Haapsalu linnas Jaama tn 8A. Üldpind 73,3 m2, tube 3, maja ehitusaasta
  8. Üürihind 290 eurot, 2) korter Haapsalu linnas Niine
  9. Üldpind 39,2 m2, tube 2, maja ehitusaasta
  10. Üürihind 450 eurot, 3) korter Haapsalu linnas Suur-Lossi
  11. Üldpind 66 m2, maja ehitusaasta
  12. Üürihind 350 eurot. Seega võiks kostjate elukoha üürihind olla 364 eurot kuus. Korter on 3 inimese ühiskasutuses. Ühe inimese kasutuses oleva eluruumi kasutuseelise väärtus ühes kuus on 121.33 eurot. Eluruumi kasutamisega seondub ka elektrienergia kasutamise kulu, mille arvutamise aluseks on vastavalt tasutud arved. Ühe inimese elektrienergia tarbimise kulu keskmiselt ühes kuus on 33 eurot. Kommunaalkulud on keskmiselt 120 eurot kuus, mis ühe isiku kohta teeb 40 eurot. Seega on ühe inimese/lapse eluasemekulud kokku ühes kuus 121,33+33+40 = 194,33 eurot. Internetile juurdepääs on lastele igapäevaselt vajalik nii kooliülesannete täitmiseks vajaliku informatsiooni hankimisel kui ka infole ligipääsuks laiemalt. Nutitelefonid on laste jaoks olnud infokanalina esimesel kohal. Telefoni vajatakse suhtlemiseks pereliikmetega, vanavanematega ja sõpradega. Samuti kasutavad lapsed info hankimiseks televiisorit. Koduse interneti, televiisori ja telefoni kasutamine on keskmiselt 12 eurot lapse kohta kuus. Esindaja leiab, et kulutusi toidule ei peaks tõendama, sest asjaolu, et inimene vajab elamiseks toitu, on üldtuntud. G ja A on füüsiliselt aktiivsed lapsed (mõlemad käivad trennis). Toit peab olema vitamiini-, mineraali-, ja vaheldusrikas, sisaldama vajalikus koguses valke, rasvu ja süsivesikuid, hea tervise hoidmiseks ka erinevad fütotoitaineid, mistõttu peab laste menüü hõlmama erinevaid värskeid puuvilju, salateid, köögivilju, kvaliteetset liha ja kala, mille hind ei ole odav. Teismeline aktiivne laps vajab toitu põhiroa või vahepalana vähemalt 4-5 korda päevas. Kostjate seaduslik esindaja arvestab kummagi lapse igakuiseks toidukuluks 150 eurot. Kuigi hagejate seaduslik esindaja pole pidanud täpset kuluarvestust lastele kuluvate ravimite maksumuse osas, siis on kohane lugeda põhjendatud kuluks tervishoiule kummalegi lapsele 25 eurot kuus, selle hulka kuuluvad vitamiinid, retseptiravimid ja muud hooajalisi haigusi ravivad medikamendid. 13.07.2020 diagnoositi Al xxx pärilik haigus. Seetõttu on Ale ette nähtud pidev 3 2-20-12738 rauaravi, D-vitamiini tarvitamine. Iga 3 kuu tagant tuleb osta uued vitamiinid, mis maksavad u 50 eurot (kompleksvitamiin – D-vitamiin, raud, kaltsium). Kuivõrd A raviarst K L asub Tallinnas – SA Tallinna Lastehaigla, siis lisanduvad sõidukulud, sest raviarsti kontrollis tuleb käia 2x aastas. Kuna ka G on spordipoiss, siis ka temale on soovitatud võtta vitamiine ja immuunsust ning füüsilist vastupidavust tugevdavaid toidulisandeid. Kulutused sellele on iga 3 kuu tagant 50 eurot. Samuti on lastele vaja erinevaid hügieenitarbeid, mis tütarlapsel ja noormehel on kindlasti erinevad. Samuti on vaja neil vähemalt 1 kord kuus käia juuksuris, mille miinimum maksumus on 15 eurot. Kulutused hügieenile A puhul on 25 eurot kuus ja Gi puhul 20 eurot kuus. Seega kulutused tervishoiule ja hügieenile A osas on 50 eurot kuus ja Gi osas 45 eurot kuus. A käib iluvõimlemise treeningutel VK Kirke ning tema tase on selline, et koos võistkonnaga käiakse võistlemas Euroopas. Mõned trennid kuus toimivad Tallinnas, Kalevi spordihallis, mistõttu tuleb laps sinna ja tagasi transportida. Lisanduvad veel sõidukulud arstile Tallinna Lastehaiglas. Seega transpordikulud A huvides on 60 eurot kuus. Kuna Gi võistlustele on vaja ka transportida, siis tema transpordikulu on 30 eurot kuus. Kuigi hagejate seaduslik esindaja pole pidanud täpset kuluarvestust, siis on kohane lugeda põhjendatud kuluks koolikohustuse täitmiseks kummalegi lapsele 50 eurot kuus. Laste vajadus riiete ja jalanõude osas on üldtuntud. Riideid ja jalanõusid ostetakse vajadusest lähtuvalt. Spordijalatseid on vaja eraldi nii välis- kui sisetingimustes kasutatavaid. Samuti ei saa kumbki laps kasutada teise riideid, sest tegemist on eri vanuses ja eri soost lastega. Kuigi hagejate seaduslik esindaja pole pidanud täpset kuluarvestust, siis on kohane lugeda põhjendatud kuluks A puhul 120 eurot kuus, Gi puhul 110 eurot kuus, mis sisaldab ka kingsepateenust, keemilist puhastust ja muud seonduvaid teenuseid. A käib iluvõimlemas VK Kirke ning igakuine trennitasu on 20 eurot. Kuna tegemist on spordialaga, kus on vajalikud eraldi nii trenni kui esinemisriided, siis kulu nendele on 30 eurot kuus. Samuti on võistlustel omaosalustasu, mis tuleb lapsevanemal maksta. A võistluskava on alljärgnev: 07.11.2020 ESS Kalevi Võimalemispäev Türil, 11.-13.12.2020 Miss Merepiiga, lähikava I etteaste, Tallinnas, 05.-07.-02.2021 Mall Kalve Memorial up Tallinnas. G käib jalgpallitreeningutel ning igakuine trennitasu on 15 eurot. Ka temal on vaja eraldi nii trenni kui võistlusvormi. Trenniriietele kulub pooles aastas u 60 eurot. Samuti peavad vanemad tihti ise lapsi võistluspaika transportima. Nii näiteks 08.11.2020 toimus Pärnu-Jaagupis saaliturniir, kus osalustasu oli lapse kohta 10 eurot, kaasa pidi panema süüa ja juua ning vahetusriided. Samuti vajati vanematepoolset transpordiabi. Seega kulutused A huvitegevusele on 50 eurot kuus ja Gi puhul 35 eurot kuus. Kulutusi laste vaba aja veetmiseks on tehtud laste kõikidel eluperioodidel. Peamisteks kulutusteks on: sõprade ja klassikaaslaste sünnipäevakingid mõlemal lapsel 20.00 eurot kuus, kino, teater, väljas söömised, ujula külastused 15 eurot kuus, laste sünnipäevade tähistamine 30.00 eurot kuus, laste jalgrataste hooldus 3.00 eurot kuus, kokku kummalegi lapsele 68,00 eurot kuus. Kuna lastel on erinevad koolid ja sõbrad, siis ei saa neid kulutusi kuidagi optimeerida (nt koos minnes üks kink). Kulutused majapidamistarvete ja kodukeemiale (pesupulber, üldpuhastusvahendid jms) on loomulikud ja üldtuntud, neid tehakse vajadusepõhiselt. Kuigi hagejate seaduslik esindaja pole pidanud täpset kuluarvestust, siis on kohane lugeda põhjendatud kuluks 5 eurot kuus mõlema lapse puhul. Lastega seoses kasutatakse suurema koormusega ka muid kodutehnika seadmeid: pesumasin, nõudepesumasin, pliit, ahi, mikrolaineahi, printer, tolmuimeja, triikraud, veekeetja, blender, röster, mikser. Samuti vajavad seadmed ning korter väiksemaid parandustöid. Hagejate seaduslik esindaja arvestab A puhul 10 eurot ja Gi puhul 10 eurot igakuiseks kulutuseks tehnika amortisatsioonile. Kokkuvõttes on A kulu ühes kuus kokku 769,33 eurot, millest pool moodustab 384,66 eurot ning Gi kulu 709,33 eurot, millest pool on 354,66 eurot. Need on laste tegelikud vajadused, mis 4 2-20-12738 näitavad, et isegi 292 euro suuruse elatise puhul on emal suurem ülalpidamiskohutus kui isal. Seega ei ole millegagi põhjendatud elatise vähendamine. Alates elatise väljamõistmisest ei ole hageja kordagi elatist tasunud ning temal lasub elatise võlgnevus summas 17 667,57 eurot. Käesoleval hetkel on kostjate seaduslik esindaja saanud OÜ-lt Hansaliin avalduse töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta ning viimane tööpäev on 27.11.
  13. Laste ema on peale koondamisteate saamist end arvel võtnud Eesti Töötukassas tööotsijana. Hageja ei ole töövõimetu ja omab C-kategooria juhiluba, mis võimaldab tal leida kindlasti tööd. Tema nooremate laste ema on samuti töövõimeline. Hageja ei kanna kummagi kostja kulutusi ka vahetult, sest ta ei ole juba aastaid oma vanemate laste käekäigu vastu huvi tundnud. Kostjate seaduslik esindaja on seisukohal, et hageja oleks suuteline maksma elatist kummalegi lapsele 165 euro suuruses summas ning asjaolu, et ema katab suurema osa laste kulutustest, ei anna alust hageja kohustuste vähendamiseks. EDASINE MENETLUSE KÄIK
  14. 30.12.2020.a nõudekirjaga kohustas kohus mõlemaid menetlusosalisi esitama kohtule täiendavaid tõendeid. 19.01.2021.a esitas hageja kohtule täiendavad tõendid, kostjad esitasid kostjate seadusliku esindaja pangakonto väljavõtte. 05.02.2021.a nõudekirjaga kohustas kohus pooli esitama kohtule esitatud tõendite analüüs 20 päeva jooksul kohtunõude saamisest. 10.03.2021.a esitas hageja kohtule vastuse kohtunõudele ning 14.03.2021.a esitasid kostjad kohtule vastuse kohtunõudele ning täiendavad tõendid.
  15. Hageja 10.03.2021 esitatud selgituse kohaselt tal puudub korter ja auto. Hageja pere kulutused on järgmised: Elisa arve kohaselt sideteenused on 33 eurot kuus; XXX korteri kasutamisega seotud üüritasu on 220 eurot kuus ja kommunaalmaksed on 70 kuni 156,95 eurot kuus; elektrienergia eest keskmiselt 50eurot kuus; R Gi lasteaiatasu on 51,30 eurot kuus; M O lasteiatasu on 52,65 eurot kuus, kulud transpordile 100 eurot, riided ja jalanõud 100 eurot, toit 600 eurot, ravimid, vitamiinid 15 eurot, hügieenivahendid 60 eurot ja O Gi elatis 330 eurot. Kokku on pere igakuised keskmised kulud 1437,95 eurot. Pangas kasutavad vanemad makseteks R Gi nimel avatud arvet. Esitatud arvelduskonto väljavõttest nähtub, et O L sissetulekud on 461.59 eurot ja 41.68 sotsiaaltoetust. G Ol 611 eurot vanemahüvitis ja lapsetoetus on 500 eurot.
  16. Kostja 14.03.2021 esitatud selgituse kohaselt novembris 2020 laste ema koondati ning alates sellest hetkest võttis ta end tööotsijana arvele Töötukassas ning saab töötutoetust. Perioodil juuli 2020 kuni veebruar 2021 on ema kasutada kuus olnud ligikaudu 1500 eurot. Seega iga pereliikme kohta 500 eurot. Nagu on näha pangaväljavõtetest, siis ei ole kuu lõpuks ema kontol enam raha ning tehtud on ainult hädavajalikke eluks ja laste heaoluks vajalikke kulutusi. Kummalegi lapsele kulubki umbes 500 eurot kuus. Tabelites ei sisaldu sularahas tehtud maksed kooli jaoks, riietele ja jalanõudele. Samuti ei nähtu tabelites A trenniks vajalike riiete soetamine, sest ka need tehakse sularahas. Seega on kummagi vanema ülalpidamise osaks 250 eurot. Kuivõrd isa peaks maksma 165 eurot kuus, siis on ema osa ülalpidamises juba praegu 335 eurot, st oluliselt suurem kui elatismiinimum ja isa osa.
  17. 05.04.2021.a määrusega andis kohus pooltele tähtajad vastaspoole poolt esitatule vastamiseks hiljemalt 26.04.2021.a, kõigi oma nõuete ja vastuväidete põhistamiseks ja tõendamiseks ning kõigi taotluste esitamiseks hiljemalt 17.05.2021.a. Ühtlasi palus kohus pooltel hiljemalt 17.05.2021.a teatada, kas nad soovivad asja lahendamist kohtuistungil või on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
  18. 26.04.2021.a esitasid kostjad enda kirjalikud seisukohad ning teatasid, et nad on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostjad leiavad, et hageja peab tõendama neid asjaolusid, mis on hagi esitamise ajaks võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise ajaga muutunud ja mis 5 2-20-12738 annaksid alust 07.05.2018 otsusega välja mõistetud elatise suuruse vähendamiseks. Kostjad on seisukohal, et hageja ei ole selliseid asjaolusid tõendanud. Seejuures ei ole hageja tõendanud, et esinevad asjaolud, mis annaksid kohtule aluse mõista temalt välja elatis lastele veel rohkem alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära. Hageja uue lapse sünni väidetav mõju hageja sissetulekutele on tõendamata. Asjaolu, et hageja on pärast 07.05.2018 otsuse tegemist tutvunud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja teiste uuringutega ei ole samuti aluseks hagejalt väljamõistetud elatise vähendamiseks. Käesolevas asjas ei soovi kostjad elatise suurendamist, seega pole oluline kui palju kulutab ema kostjate ülalpidamiseks. Lapsed viibivad 100% ajast emaga ning isa ei panusta nende vajaduste rahuldamisse mitte millegagi. Hageja viitab RAKE 2020 uuringule. See uuring kajastab keskmise perekonna kulutusi. Viidatud uuringu pinnalt ei saa teha järeldusi kostjate põhjendatud ja vajalike vältimatute kulude osas, arvestades kostjate elulaadi jms. Käesolevas asjas ei ole tõendeid selle kohta, et kostjate ülalpidamiskulud oleks miinimummäärast väiksemad. Pelgalt hageja hinnang, et laste vajadused oleks võimalik katta väiksema summaga, ei anna alust elatise vähendamiseks.
  19. 29.04.2021.a esitas hageja enda lõplikud seisukohad ning teatas, et nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja vanemahüvitis 611 eurot lõppes eelmise kuu lõpus (
  21. 2021 a.) ja aprilli kuus sai hageja viimase vanemahüvitise summas 104,50 eurot. Hageja saab alates aprill 2021 a. töötutoetust 226,08 eurot kuus, sest hageja ei ole endale peale lapsehoolduspuhkust leidnud töökohta. Käesoleval ajal hageja elukaaslane L O saab 520 eurot lastetoetust, töövõimetuspensioni enam ei saa, sest Eesti Vabariik vaidleb hetkel Läti Vabariigiga, mille kodanik L O on, kes peaks isikule töövõimetuspensioni tasuma. Hageja on tõendanud, et tema igakuised sissetulekud on 226,8 eurot ja L O sissetulekud on 520 eurot. Kokku on neil iga pereliikme ülapidamiseks 149,36 eurot. Pere igakuised vältimatud püsikulud on aga 1437,95 eurot kuus. Kui kohus ei vähenda hagejate kasuks välja mõistetud elatist, siis ei ole hagejal enda kahele teisele lapsele elatist võimalik isegi vältimatuteks püsikulutusteks anda. 24.05.2021.a määrusega määras kohus tsiviilasjas kirjaliku menetluse ning andis menetlusosalistele tähtaja soovi korral lõplike seisukohtade ning menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Menetlusosalised esitasid kohtule üksnes taotlused riigi õigusabi tasu ja kulude suuruse kindlaksmääramiseks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
  22. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.

§ 436lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Vastavalt

§ 438

lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

  1. Kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud, milles pooltel vaidlus puudub: - hagiavaldusele lisatud sünnitunnistusest nähtuvalt on hagejal sündinud 06.09.2019.a viies laps, hageja on kantud tema isana sünnitunnistusele (dtl 6); - rahvastikuregistri andmetele kostjad on hageja lapsed (dtl 7); - poolte vahel on olnud Pärnu Maakohtu menetluses tsiviilasi nr 2-18-3406, s.o A G ja G G hagi O G'i vastu kohtulahendiga väljamõistetud igakuise elatise suurendamise nõudes. Nimetatud tsiviilasjas on 07.05.
  2. a kohtuotsusega suurendatud alates 05.03.
  3. a Pärnu Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-10-66764 kostjalt O G'ilt hageja A G kasuks väljamõistetud igakuist elatist 139,01 eurolt 165 euroni kuus kuni hageja A G täisealiseks saamiseni xxx. a ja hageja G 6 2-20-12738 G kasuks väljamõistetud igakuist elatist 139,01 eurolt 165 euroni kuus kuni hageja G G täisealiseks saamiseni xxx. a (dtl 25-30, 31- 36); - kostjad elavad ema juures; - poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et hageja vaatamata jõustunud kohtuotsusele kostjate ülalpidamisel ei osale.
  4. Hageja palub elatist vähendada kuna käesolevaks ajaks on otsuse tegemise aluseks olevad asjaolud oluliselt muutunud. Hagejale on peale otsuse tegemist sündinud viies laps E O, kellega hageja viibis hagi esitamise ajal vanemapuhkusel ning tema igakuine sissetulek oli peale arestitava elatise ja tulumaksu kinnipidamist 611,52 eurot kuus. Hageja saab alates aprill 2021 a. töötutoetust 226,08 eurot kuus, sest hageja ei ole endale peale lapsehoolduspuhkust leidnud töökohta. Välja mõistetud elatise tõttu jääb laps võrreldes teiste lastega ebavõrdsesse seisu. Lähtuvalt eeltoodust palub hageja vähendada välja mõistetud elatist 165 eurolt 122 euroni kuus.
  5. Olukorras, kus elatise nõude aluseks olevad asjaolud on muutunud, võib pool

§ 459järgi esitada hagi elatise suuruse muutmiseks.

Elatise suuruse muutmisel

§ 459

lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu

  1. juuni
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 32, 36;
  3. oktoobri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11).

§ 5

lg 2 teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

§ 230

lg 1 kohaselt tõendab.

§ 459lg 2 järgi võib kohtulahendit muuta alates uue hagi esitamise ajast.

Seega saab hageja

§ 459lg 2 järgi nõuda elatise vähendamist alates hagi esitamisest s.o 02.09.2020.

a. Jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud summasid saab

§ 459

lg 1 p-de 1 ja 2 järgi muuta, kui on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

  1. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Praeguses vaidluses rahuldas kohus tsiviilasjas nr 2-18-3406 A G ja G G hagi O G'i vastu kohtulahendiga väljamõistetud igakuise elatise suurendamise nõudes. Kohtuotsuse põhjendustest nähtuvalt on kohus on esmalt tuvastanud, et hageja ülalpidamisel on 4 alaealist last, kelle ülalpidamist on kostja kohustatud tagama tulenevalt PKS §-st
  2. Hagiavaldusele lisatud sünnitunnistusest nähtuvalt on hagejale peale tsiviilasjas nr 2-18-3406 07.05.2018.a tehtud otsust sündinud viies laps 06.09.2019.a. Seega on eelmise kohtulahendiga võrreldes suurenenud hageja ülalpeetavate arv. Kohus on tsiviilasjas nr 2-18-3406 leidnud, et arvestades kostja ülalpeetavate arvu, on põhjendatud kostjalt elatise suurendamine 139,01 eurolt kuus 165 euroni kuus kummagi hageja kasuks. Seega kuulub kohaldamisele PKS § 102 lg 2 osas, mis sätestab et mõjuvaks põhjuseks võib olla olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel elatise alammääras, jääks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
  3. Eelmises tsiviilasjas on kostjad palunud elatise suurendamist seoses miinimumelatise tõusuga, mistõttu kohus ei ole tuvastanud kostjate vajadusi. Pooled vaidlevad käesolevas asjas kostjate igakuiste vajaduste suuruse üle. Seega elatise vähendamise nõude lahendamiseks tuleb analüüsida, kas kostjate igakuised kulud on põhjendatud ja millises ulatuses on hageja võimeline kostjatele elatist tasuma.
  4. Hageja taotleb elatise vähendamist 122 euroni kuus. Üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis). Samas võib kohus PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi mõjuval põhjusel ka miinimumelatist vähendada. Eelmise kohtuotsuse tegemisel on kohus pidanud hageja ülalpeetavate arvu mõjuvaks põhjuseks, mis õigustab miinimumelatise vähendamist. 7 2-20-12738
  5. Käesolevas asjas hageja taotleb elatise vähendamist eelkõige põhjusel, et tal on sündinud viies laps, kes jääks elatise tasumisel kotjatele kummalegi 165 eurot kuus vähemkindlustatuks ja ta ei ole enda varalist seisu arvestades võimeline tasuma kõigile alaealistele lastele elatist kohtuotsusega kostjatele välja mõistetud summas. Vaidlus on selle üle, kas esineb PKS § 102 lg 2 sätestatud alus elatise vähendamiseks hageja poolt taotletud summani – 122 eurot kuus. Kostjad leiavad, et hageja ei ole tõendanud asjaolusid, mis on hagi esitamise ajaks võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise ajaga muutunud ja mis annaksid alust 07.05.2018 otsusega välja mõistetud elatise suuruse vähendamiseks. Kostjad leiavad, et hageja ei ole tõendanud, et esinevad asjaolud, mis annaksid kohtule aluse mõista temalt välja elatis lastele veel rohkem alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära.
  6. Hageja on tuginenud elatise vähendamise alusena mh. alljärgnevatele asjaoludele: - hageja igakuine sissetulek on peale arestitava elatise ja tulumaksu kinnipidamist 611,52 eurot kuus. Hagejal jääb enda ja 5 lapse elatamiseks 122,20 eurot (611:5). Hageja saab alates aprill 2021 a. töötutoetust 226,08 eurot kuus, sest hageja ei ole endale peale lapsehoolduspuhkust leidnud töökohta; - kostjate vajaduste rahuldamiseks on võimalik kasutada ka riiklikku lapsetoetust 60 eurot kuus; - ema on majanduslikult tugevamal positsioonil kui isa ning suudab tagada lastele paremad majanduslikud võimalused kasvamiseks ja arenemiseks. Isa oluliselt kehvem majanduslik olukord ei võimalda laste emaga võrdväärset ülalpidamist. Seega on hageja toetunud elatise vähendamise nõudes mh oma varalisele seisundile, mis ei võimalda anda ülalpidamist eelmise kohtuotsusega välja mõistetud ulatuses, ühtlasi palub hageja kohtul kaaluda eelkõige laste vajadusi, leides, et need on ülepaisutatud ning arvestada nende katmist muuhulgas riikliku lapsetoetuse arvelt ja kostjate ema paremat majanduslikku võimekust. Hageja leiab, et arvestades erinevat laste arvu leibkondades, siis on keskmine ülalpidamiskulu vahemikus 174–201 eurot kuus. Kokku on hageja hinnangul ühe lapse vajaduste katmiseks piisav 182 eurot kuus, et katta lapse põhivajadused.
  7. Seadusandja on PKS § 101 lõikes 1 ette näinud, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, milleks käesoleval aastal on 292 eurot. Kehtiva kohtuotsuse järgi tuleb hagejal tasuda ühele kostjale elatist 165 eurot kuus (s.o kokku 330 eurot).
  8. Kuigi elatise vähendamine alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra ei ole täielikult välistatud, on elatise alla miinimummäära vähendamine võimalik vaid väga erandlikel juhtudel, seaduses sätestatud eelduste esinemise korral. Selleks, et elatist saaks alla miinimummäära vähendada, tuleb hagejal esile tuua ja tõendada, et hagejal ei ole muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma oma alaealistele lastele ülalpidamist, kahjustamata seejuures enda tavalist ülalpidamist (PKS § 102 lg 1). Selliste üldiste eelduste rakendamine alaealiste laste elatise alla miinimummäära väljamõistmiseks on võimalik üksnes juhul, kui vanema vara hulka kuuluvate vahendite ülalpidamiskohustuse täitmise eesmärgil kasutamine elatise miinimummääras väljamõistmist ei taga (PKS § 102 lg 2 lause 2) ja kui esineb oluline põhjus, milleks saab seaduse kohaselt olla eelkõige vanema töövõimetus või asjaolu, et vanemal on veel mõni laps, kes elatise miinimummääras väljamõistmise korral osutuks majanduslikult vähemkindlustatuks, kui elatist saav laps (PKS § 102 lg 2 lause 3).
  9. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab Riigikohtu praktika kohaselt olla ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmisel saaksid 8 2-20-12738 lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (vt RKTKo 3-2-1-35-17).
  10. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt oli hageja sissetulekuks hagiavalduse esitamise ajal vanemahüvitis 611,52 eurot kuus (dtl 37, 173-177). Hageja on enda sissetulekuna märkinud ka 10.03.2021.a seisukohas lapsetoetuse 500 eurot kuus. Hageja saab alates aprill 2021 a. töötutoetust 226,08 eurot kuus, hageja ei ole endale peale lapsehoolduspuhkust leidnud töökohta (dtl 393-397, 398). Avalikest registritest nähtuvalt (kinnistusraamat, äriregister, sõidukite register) hagejal muud vara ei ole, mida hageja on ka ise kinnitanud. Kostjad hageja vastavatele väidetele vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjate poolt esitatud kohtutäituri 28.10.2020.a teatisest nähtuvalt võlgneb hageja N G'le kahes täiteasjas kokku 17667,57eurot. Seisuga 30.09.2020 on igakuistest riigipoolsetest elatisabi maksetest tekkinud võlg sissenõudjale Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskus) summas 5788 eurot (dtl 68).
  11. 07.05.2018.a kohtuotsuses on kohus hageja varalist seisu hinnates leidnud, et hageja on töövõimeline ning tal on C- kategooria juhiluba. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on hagejal keskeriharidus. Seega ei ole takistusi, et hageja saaks teenida sissetulekuna vähemalt keskmist palka. Keskmise palga suuruseks 2017.a oli 826 eurot.
  12. Kohus leiab, et võrreldes eelmise kohtuotsuse tegemise ajaga, ei ole ainuüksi hageja varaline seis niivõrd oluliselt muutunud, mis tingiks käesoleval juhul elatise vähendamise veel suuremas ulatuses alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Hagiavalduse esitamise hetkel oli hageja vanemapuhkusel ja hageja poolt esile toodud asjaolude kohaselt oli tema sissetulek koos lapsetoetusega kokku 1111,52 eurot, kohtuotsuse tegemise ajal saab hageja töötutoetust. Kohus leiab, et hageja on jätkuvalt töövõimeline, tal on olemas vastav haridus, mistõttu puuduvad takistused töö leidmiseks. Käesolev olukord ei saa olla hageja jaoks püsiv ning puuduvad mistahes takistused selles, et hageja saaks taas teenida sissetulekuna vähemalt keskmist palka.
  13. Statistikaameti andmetel on (https://ametipalk.stat.ee/)
  14. aastal Lääne-Eestis keskmine brutokuupalk 989 eurot ja netokuupalk 862 eurot. Kuna hagejal on keskeriharidus, lisaks Ckategooria juhiluba ning kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest tulenevalt võiks järeldada, et hagejal on takistusi vähemalt keskmise töötasu teenimiseks, siis ei arvesta kohus hageja väidetega, et tema sissetulek käesoleval ajal on üksnes töötutoetus. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et hageja nüüdseks viie alaealise lapse vanemana on kohustatud tagama oma lastele ülalpidamise. Eeltoodust tulenevalt arvestab kohus elatise vähendamise nõude lahendamisel, et hageja on suuteline teenima vähemalt keskmist netosissetulekut so 862 eurot kuus.
  15. Pooled vaidlevad selle üle kui suured on kostjate igakuised vajadused. Seega tuvastada tuleb ka kostjate tegelike ülalpidamiskulude suurus ning kas koosmõjus muude mõjuvate põhjustega annaks see aluse kaaluda elatise vähendamist veelgi rohkem alla miinimummäära.
  16. Riigikohus on leidnud, et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt nt Riigikohtu
  17. jaanuari
  18. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). See ei välista aga esitatud asjaolude ja tõendite alusel tuvastamist, et lapse ülalpidamiseks kulub vähem kui kahekordne miinimummääras elatis. Kuna hageja tugines sellele, et ühe lapse kasvatamise mõistlikeks kulutusteks on 122 * 2 + 60 eurot, s.o 300 eurot kuus enam kui piisav summa, tuli hagejal seda tõendada ning kohtul tuleb hageja väidete põhjendatust analüüsida. Hageja on 24.11.2020.a seisukohas märkinud, et hagejal on võimatu esitada kostjate ülalpidamiseks kuluva kohta tõendeid, mistõttu hageja palus tõendite kogumist kohtu poolt.
  19. 2017.a poolte vahel toimunud vaidluses, millega hagejalt mõisteti välja iga kostja kasuks elatis 165 eurot kuus, tuginesid kostjad sellele, et nende igakuiste ülalpidamiskulude suuruseks on 9 2-20-12738 kokku kostja 1 puhul 696 eurot kuus ja kostja 2 kuludeks 640 eurot kuus (dtl. 31-36). 07.05.2018.a kohtuotsuses on kohus leidnud, et 380 eurot kuus lapse ülalpidamiseks, mis moodustab 46% keskmisest Läänemaa netosissetulekust, on mõistlik summa. Kohus nõustus hagejaga, et kahe lapse puhul tuleb arvestada ka mastaabisäästu.
  20. Kostjad on vastuses hagile esitanud oma vajaduste rahuldamiseks vajalike kulude nimekirja ning eluasemekulude tõendamiseks 2 arvet, märkides vastuses hagile, et kostja 1 vajadused ühes kuus on kokku 796,33 eurot, millest pool moodustab 384,66 eurot ja kostja 2 vajadused kokku ühes kuus on 709,33 eurot, millest pool moodustab 354, 66 eurot. Kohtunõudel esitasid kostjad täiendavate tõenditena kostjate seadusliku esindaja pangakonto väljavõtted (dtl. 215-233 ja 259263), 07.04.2021.a esitatud pangakonto analüüside kohaselt, mida hageja vaidlustanud ei ole, on kostja 1 keskmine igakuine kulu tema vajaduste rahuldamiseks pangakontoga tõendatuna 413,52 eurot ning kostja 2 igakuine kulu 440, 58 eurot (dtl 289-296).
  21. Kostjad on enda vastuses hagile märkinud eluasemekuluks 194,33 eurot ja sidekulu suuruseks 12 eurot, kokku 206,33 eurot. Kostjate ema kontoväljavõtetest ning koostatud analüüsist nähtub, et tegelikkuses on eluaseme ja sidekulude suurus kokku 8 kuu keskmine 227,8 eurot, mitte nagu tabelis märgitud 277,8 eurot, millest kummagi kostja osa on 75,93 eurot (227,8:3). Kostjad paluvad eluasemekulude juures arvestada ka asjaoluga, et kostjate seaduslikul esindajal on korteriga seotud eluasemelaenu kohustus. Kostjad paluvad arvestada ka kasutuseelise väärtusega 121.33 eurot. Hageja leiab, et vanemale kuuluv eluase ja asjaolu, et laps kasutab seda eluaset, ei saa muutuda vanema jaoks üürituluks ja teise vanema kohustuseks seda tasuda. Kohus hageja vastava seisukohaga ei nõustu. Riigikohus on lahendis 3-2-1-69-13 (p 17-21) selgitanud, et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi. Lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavateks põhjendatud kuludeks saab üldjuhul pidada tasu korteriühistu osutatavate või vahendatavate kommunaalteenuste eest, tasu tarbitud elektrienergia eest ning tasu telefoni, interneti ja kaabeltelevisiooni eest mõistlikus ulatuses ja lapsele langevas osas. Lapse vajadust kasutada eluruumi saab ülalpidamise määramisel arvestada ka siis, kui laps elab ühele vanemale kuuluvas eluruumis. Eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab kolleegiumi arvates määrata kindlaks eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnata eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu. Eluruumi kasutuseelise väärtuse saab määrata võrreldava eluruumi keskmise üürihinna järgi samas piirkonnas, arvestades mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses. Kohus leiab, et asjaolu, kas kostjate ema on soetanud eluaseme laenuga ning tasub laenumakseid, ei ole elatise nõuete lahendamisel asjassepuutuv (dtl 265). Kui vanem võimaldab lapsel aga kasutada vanemale kuuluvat eluaset, saab laps, tuginedes viidatud Riigikohtu lahendile, kasutuseelist, millel on rahaliselt hinnatav väärtus. Kasutuseelise saamine ega selle ulatus ei olene sellest, kas eluaseme omanikuks oleval vanemal on laenumaksete tasumise kohustus. Kuna pooled siiski ei vaidle, et kostjad elavad kostjate emale kuuluvas korteris, siis on põhjendatud arvata, et kostjad saavad seeläbi kasutuseeliseid. Kostjad on põhistanud, et analoogse korteri üürihind, kus kostjad elavad on 364 eurot kuus, mistõttu ühe inimese kasutuseelise väärtuseks on 121,33 eurot (dtl 56). Kuivõrd kohus arvestab kostjate eluasemekulude hulka kasutuseelise väärtuse, siis ei arvesta kohus kostjate vajaduste hulka kostjate poolt pangakonto analüüsis nimetatud pangakulusid. Seega on kostjate eluaseme ja sidekulude suurus kokku ühes kuus 197,26 eurot
  22. Kostjad on kulude nimekirjas märkinud enda toidukulu suuruseks 150 eurot kuus, pangakonto analüüsist nähtuvalt aga 80,45 eurot kuus. Kohus leiab, et mõistlik toidukulu mõlema kostja osas on 130 eurot kuus, kuivõrd kindlasti ei kajastu kogu alaealiste laste toidukulu nende ema pangakonto väljavõtetel.
  23. Kostjate kulude nimekirja kohaselt on nende transpordikulu suuruseks kostjal 1) 60 eurot kuus ja kostjal 2) 30 eurot kuus. Kostjate seadusliku esindaja pangakonto väljavõtetelt nähtuvalt on kütuse ja autoremondi kulu kostjate emal olnud perioodil 01.07.2020-28.02.2021 kokku 148,62 10 2-20-12738 eurot, millest kummagi kostja osa on 6,19 eurot. Kostjad ei ole tõendanud, et nende kulu igas kuus bussipiletitele ja transpordile oleks niivõrd suur kui nad kulude nimekirjas esitanud on.
  24. Ülepaisutatud on ka kohtu hinnangul kostjate kulu koolile 50 eurot kuus. Kohus nõustub hageja seisukohaga sellest, et koolis antakse tasuta õppimiseks õpikud ja töövihikud. Vihikute ja kirjatarvete kulu ühe lapse kohta ei saa olla suurem ühekordsest kulust kooli alguses ca 50 euro ulatuses, seega on ühe kuu koolitarvete kulu mõlema kostja puhul 4,16 eurot (50:12).
  25. Kostjate esitatud pangakonto analüüsist nähtuvalt on kostja 1) kulu huvitegevusele, tervisele, hügieenile, koolile kokku 125,94 eurot kuus. Kuivõrd kohus arvestab kostja 1) igakuise kooli kuluks 4,16 eurot, siis on kostja 1) mõistlik kulu huvitegevusele, tervisele, hügieenile kokku 125,12 eurot. Kohus leiab, et kostja 2) kulu huvitegevusele, tervisele, hügieenile, koolile summas 153 eurot kuus, on tõendamata ja ülepaisutatud. Tõendatud ei ole kostjate väited koduõpetajale tasumisest, vastavaid väiteid ei ole kostjad varasemalt ka menetluses esitanud. Samuti ei nähtu kostjate ema pangakonto väljavõtetest maksete tegemine spordikoolile perioodil novemberveebruar igas kuus 15 eurot. Pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja 2) eest on tasutud spordikoolile üksnes oktoobris 2020 30 eurot. Seega leiab kohus, et põhjendatud kulu kostja 2) huvitegevusele, tervisele, hügieenile on 85,50 eurot kuus.
  26. Kostjate kulu riietele ja jalanõudele kostja 1) puhul 120 eurot kuus ja kostja 2) puhul 110 eurot kuus on kohtu hinnangul mõistlik, samuti majapidamiskulu 5 eurot kuus ning kodutehnikale 10 eurot kuus. Hageja ei ole kostjate vastavaid kulusid ka vaidlustanud.
  27. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et põhjendatud ei ole hageja väide sellest, et arvestades erinevat laste arvu leibkondades, siis on keskmine ülalpidamiskulu vahemikus 174– 201 eurot kuus. Eeltoodut kokku võttes tuvastab kohus, et kostja 1 igakuiste põhjendatud vajaduste suurus on ühes kuus 597,73 eurot, millest ühe vanema kanda peaks jääma 298 eurot ning kostja 2 igakuiste põhjendatud vajaduste suurus on 548,11 eurot, millest ühe vanema kanda peaks jääma 274 eurot. Võttes arvesse, et PKS § 101 lg 1 sätestatud määr on käesoleval ajal 292 eurot ning eelduslikult peavad mõlemad vanemad andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummäära ulatuses, siis ei ole põhjendatud hageja seisukoht sellest, et kostjate tegelikud vajadused on väiksemad.
  28. Kohus nõustub kostjatega selles, et õige ei ole hageja arvamus, et kostjate kulude suuruse saab tuvastada Justiitsministeeriumi poolt tellitud uuringu järgi, milles anti Eestis elava lapse keskmine ülalpidamiskulude suurus. Konkreetses elatisevaidluses tuleb tuvastada ülalpidamist õigustatud saava ja ülalpidamist kohustatud andva isiku majanduslik seisund ja ülalpidamiskulude suurus ning sellest tulenevalt leida elatise põhjendatud suurus. Lähtuda ei saa ka kavandatavast elatise suurusega seonduvast seadusemuudatusest, sest elatis vaidluse lahendamisel tuleb lähtuda kehtivast seadusest.
  29. Hageja palub elatise määramisel arvestada ka kostjatele makstavate riiklike peretoetustega (s.o 60 eurot lapse kohta). Kuigi kehtiv perekonnaseadus ei näe ette alust PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise summat vähendada riikliku peretoetuse tõttu ning ka kohtupraktikas on leitud, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatise vähendamiseks, leiab kohus, et arvestades hageja majanduslikku seisundit ning asjaolu, et hageja ülalpidamisel on viis alaealist last, on antud juhul põhjendatud arvestada elatise väljamõistmisel sellega, et osaliselt on kostjate kulud kantud riigi poolt makstava peretoetuse (2021 aastal 60 eurot ühe lapse kohta) arvelt.
  30. Hageja leiab, et kostjate ema on majanduslikult tugevamal positsioonil kui isa ning suudab tagada lastele paremad majanduslikud võimalused kasvamiseks ja arenemiseks. Isa oluliselt kehvem majanduslik olukord ei võimalda laste emaga võrdväärset ülalpidamist ning see on ka mõjuvaks põhjuseks vähendada elatist alla perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Kohus on eelpool tuvastanud, et hageja on suuteline teenima vähemalt keskmist netosissetulekut so 862 eurot kuus. Kostjate poolt esitatud tõenditest nähtuvalt oli hagi esitamise seisuga kostjate ema keskmine sissetuleku suurus 1576,36 eurot (dtl 290). Novembris 2020 laste ema koondati ning 11 2-20-12738 alates sellest hetkest võttis ta end tööotsijana arvele Töötukassas ning saab töötutoetust (dtl 66,67). Nii nagu hagejagi, ei ole kostjate seaduslik esindaja esitanud kohtule tõendeid ega asjaolusid sellest, et tal oleks osaline töövõime. Kuivõrd kostja seaduslikul esindajal ei ole takistusi vähemalt keskmise töötasu teenimiseks, siis ei arvesta kohus kostjate väidetega sellest, et ema sissetulek käesoleval ajal on üksnes töötutoetus. Kohus leiab, et nii nagu kostjate isa, on ka kostjate ema alaealiste laste vanemana kohustatud tagama oma lastele ülalpidamise. Eeltoodust tulenevalt arvestab kohus elatise vähendamise nõude lahendamisel, et kostjate seaduslik esindaja on suuteline teenima vähemalt keskmist netosissetulekut so 862 eurot kuus.
  31. Riigikohus on selgitanud, et teiste laste olemasolu tõttu elatise vähendamisel alla seaduses sätestatud alammäära, tuleb kohtul elatise vähendamise eeldustena tuvastada, et kostjal on veel mõni alaealine laps, ning analüüsida, kas kostjal on võimalik maksta kõigile lastele miinimumelatist (s.t analüüsida kostja sissetulekuid ja laste vajadusi). Vanemal, kes tugineb laste ebavõrdsele olukorrale, tuleb esile tuua, kohtul aga tuvastada, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Sealjuures tuleb arvestada ka teise vanema panust laste ülalpidamisse (vt nt Riigikohtu
  32. aprilli
  33. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-100215, p 23 ja seal viidatud varasemaid lahendeid).
  34. Asjaoludest nähtub, et lisaks kostjatele on hagejal veel kolm alaealist last – M O (sünd xxx), R G (sünd xxx) ning E O (xxx) (dtl 7).
  35. Kohtule esitatud hageja elukaaslase L O pangakontode väljavõtetest nähtuvalt sai ta hagiavalduse esitamise seisuga töövõimetuspensioni 461,59 eurot ja sotsiaaltoetust 41.68 eurot kuus (dtl 127-167). Käesoleval ajal saab hageja elukaaslane L O 520 eurot lastetoetusi (dtl 400427).
  36. Hageja on 10.03.2021 vastuses kohtunõudele välja toonud, et pere igakuised kulutused on Elisa arvete kohaselt sideteenused 33 eurot kuus (dtl 82-94, 98), XXX korteri kasutamisega seotud üüritasu on 220 eurot kuus ja kommunaalmaksed 70 kuni 156,95 eurot kuus, elektrienergia eest keskmiselt 50 eurot kuus (dtl 96-97, 100, 101, 103, 105-106), R Gi lasteaiatasu on 51,30 eurot kuus, M O lasteiatasu on 52,65 eurot kuus (dtl 102, 104, 107-118). Perekonna kulutused on veel kulud transpordile 100 eurot, riided ja jalanõud 100 eurot, toit 600 eurot, ravimid, vitamiinid 15 eurot, hügieenivahendid 60 eurot ja O Gi elatis 330 eurot. Kokku on pere igakuised keskmised kulud 1437,95 eurot.
  37. Kohus leiab, et elatise tasumisel kostjate ülalpidamiseks kokku 330 eurot, arvestades ka hageja enese ülalpidamise vajadust, ei ole hagejal võimalik anda ülalpidamist temaga koos elavatele alaealistele lastele samas ulatuses. Hageja poolt välja toodud kulutuste suurus ühes kuus on viie pereliikme peale kokku 1437,95 eurot. Kohus arvestab kulu suuruseks ühe pereliikme kohta 287,59 eurot. Arvestades, et hageja on suuteline teenima keskmist töötasu summas 862 eurot, jääb hagejal seega igas kuus ülejäänud kolme alaealise lapse ülalpidamiseks kokku ca 244,41 eurot (862-330-287,59).
  38. Hageja on palunud arvestada elatise suuruse määramisel, et kostjate seadusliku esindaja varaline seisund on tema omast parem. PKS § 105 lg 3 kohaselt mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt nt Riigikohtu
  39. jaanuari
  40. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-135, p 11 ja seal viidatud varasemaid lahendeid). 12 2-20-12738 Praegusel juhul on kohus tuvastanud, et kostjate seaduslik esindaja ja hageja on suutelised sissetulekuna teenima vähemalt keskmist töötasu. Kuivõrd aga hageja ülalpidamisel on viis last, kostjate seadusliku esindaja ülalpidamisel kaks last, on kostjate seadusliku esindaja varaline seisund parem kui hagejal. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud, et hageja osaleb nii temaga koos elavate laste kui kostjate ülalpidamises teisest vanemast väiksemas ulatuses. Asja materjalidest nähtuvalt on kostjate vajadused suuremad, kui hagejaga koos elavate laste vajadused. Hageja ei ole eraldi välja toonud temaga koos elavate laste vajadusi, kuid kulutuste suurus iga hageja pereliikme kohta on ligi pool kostjate ühe kuu vajadustest. Kohtu hinnangul on praegustel asjaoludel põhjendatud, et hageja osaleb iga oma lapse ülalpidamises võrdselt 143 euroga kuus, taoliselt jääb kostjal enda vältimatute kulude kandmiseks igas kuus samuti 143 eurot.
  41. Eeltoodud põhjendustel vähendab kohus A G kasuks välja mõistetud elatise suurust 143 euroni kuus alates hagi esitamisest 02.09.2020 ning G G kasuks välja mõistetud elatise suurust 143 euroni kuus alates 02.09.
  43. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et eelmise kohtulahendi aluseks olevad asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad aluse käesoleval juhul kostjatele väljamõistetud elatise suurust muuta. Kohus ei nõustu kostjate seisukohaga sellest, et hageja ei ole tõendanud asjaolusid, mille alusel saaks väita, et eelmise kohtulahendi aluseks olevad asjaolud oleksid muutunud. Hagejale on sündinud viies laps kes elatise tasumisel kostjatele jääks majanduslikult vähem kindlustatuks arvestades hageja varalist seisu. Elatise suuruse muutmata jätmine tooks kohtu hinnangul kaasa laste ebavõrdse olukorra. Elatise summa suuruse kujunemisel on kohus võtnud arvesse seda, et hagejale langev osa on osaliselt kaetud peretoetusega, samuti arvestanud kostjate põhjendatud kulutustega, hageja töövõimega ning kostjate seadusliku esindaja parema varalise seisuga. Kuivõrd vanem peab oma kasutuses olevaid rahalisi vahendeid kasutama ühetaoliselt lapsega, leiab kohus, et sellises summas elatise tasumine ei kahjusta hageja enese igapäevast toimetulekut ning katab ära kostjate igapäevased vajaduspõhised kulutused. Hagihind.Praeguses asjas palus hageja vähendada kostjatele makstavat elatist 165 eurolt 122 euroni kuus. Seega palus hageja vähendada elatist kummagi kostja kohta 43 eurot kuus.

§ 129

lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Eeltoodust tulenevalt on käesoleva asja hagihinnaks 774 eurot. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, mistõttu kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. 13 2-20-12738 Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis puudub vajadus nende kindlaksmääramiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole menetlusosalised seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega ka menetluskulusid kandnud. 06.07.2020.a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-8687 on hagejale antud riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. 07.10.2020.a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-14498 on kostjatele antud riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtumenetluses kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus määrab riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass Kohtunik 14

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.