Obsah (9)

§ 392§ 657§ 652§ 651§ 456§ 132§ 137§ 173§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 11.06.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-19-10231

§ 392lg 2 tuleneva selgitamiskohustuse.

Vastustaja seisukoht

1. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 5 2-19-10231 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusnormide olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles maakohus jättis sundtäitmise lubamatuks tunnistamata summas 720 eurot. Sellest tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega tunnistab sundtäitmise lubamatuks täiendavalt 720 euro ulatuses ja jaotab menetluskulud (

§ 657lg 1 p 2).

Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus hagi rahuldas. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 29. Hageja esitas koos apellatsioonkaebusega uue tõendina hageja ema AAi kirjaliku avalduse, millega soovib tõendada kostjale tehtud maksete sisu ja eesmärki.

§ 652

lg 1 p 2 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks uusi faktilisi asjaolusid niivõrd, kuivõrd nende esitamine on lubatud. Uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses põhjendama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus (

§ 652lg 4).

Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonimenetluses uusi asjaolusid üksnes mõjuval põhjusel, s.t eelkõige juhul, kui objektiivselt ei olnud võimalik selliseid asjaolusid varem esitada (Riigikohtu 11.02.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-15, p 17). Lisaks peab ringkonnakohus võimaldama uute asjaolude esitamist nt olukorras, kus pooltel jäid maakohtu selgitamiskohustuse rikkumise tõttu asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid esitamata (Riigikohtu 23.11.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16, p 27). Kumbki tingimus antud juhul täidetud ei ole. Hagejal oli võimalik lisatud tõend esitada asja lahendamise ajal maakohtu menetluses. Hagejale oli teada, et tal tuleb elatise tasumist tõendada. Kohus ei pea poolele selgitama, et tema esitatud tõenditest ei piisa nõude rahuldamiseks. Neil kaalutlustel jätab kolleegium apellatsioonkaebusele lisatud uue tõendi asja materjali juurde võtmata. Dokumenti ei ole selle elektroonilise esitamise tõttu vaja tagastada, kuid kohus ei võta seda toimikusse. 30.

§ 651

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuigi apellatsioonkaebuse taotluses palub hageja tühistada maakohtu otsuse tervikuna, on kaebusest aru saada, et maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus hagi rahuldas. Seega on vaidlustatud otsus jõustunud osas, milles sundtäitmine 360 euro ulatuses tunnistati lubamatuks (

§ 456lg 4 teine lause).

1. Harju Maakohtu 02.03.2015 määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx kinnitati pooltevaheline kompromiss, mille kohaselt kohustus hageja tasuma alates 01.01.2015 kostja ülalpidamiseks miinimummääras elatist kuni kostja täisealiseks saamiseni kostja ema arvelduskontole iga kuu 15.-ks kuupäevaks, märkides selgitusse „elatis“ ning kalendrikuu, mille eest maksti.
2. Hageja esitas maakohtule hagi sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamiseks. TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.
3. Hageja tugines hagiavalduses asjaolule, et hageja on perioodil 01.01.2015–31.12.2018 tasunud kostjale elatist nii rahas kui vahetut ülalpidamist andes, s.o tasudes kostja ema arveldusarvele 4920 eurot, täitemenetluses laekus 417 eurot, magusa ja toidu ostmiseks kulutas 6 2-19-10231 1200 eurot (48 kuud x 25 eurot) ning muude vajalike asjade (telefon, riided, mänguasjad, tõukeratas, meelelahutus jms) ostmiseks kulutas 1153,49 eurot.
4. Maakohus asus otsuses seisukohale, et elatise tasumisena saab arvestada üksnes neid laekumisi, mille selgituses on kirjas „alimendid“ või „elatis“, ning muud ülekanded ei lähe elatise tasumisena arvesse, sest neid saab pidada vanaema kingitusteks lapselapsele. Samuti ei lähe elatise tasumisena arvesse hageja poolt tehtud kulutused mänguasjadele, toidule, maiustustele ja muudele asjadele. Lisaks leidis maakohus, et võlgnevusest ei saa arvestada maha kohtutäiturile täiendavalt laekunud 417 eurot, kuna see on kohtutäituri tasu ja kulude katteks arvestatud summa.
5. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 18 ja 19).
6. Riigikohus on 08.03.2017 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16 (p 11) märkinud, et olukorras, kus hagejalt on kohtulahendiga välja mõistetud elatis alaealise lapse kasuks, ei ole välistatud ülalpidamiskohustuse täitmine muul viisil kui kohtulahendis märgitud igakuise elatise maksmisega. Elatise maksmise kohustus on lapsevanemal PKS § 100 lg 2 esimesest lausest tulenevalt juhul, kui ta ei täida lapse ülalpidamise kohustust vahetult, s.o lapse kasvatamises osalemisega. Üldjuhul tuleb juba elatise väljamõistmisel arvestada seda, kui suure osa ajast viibib laps lahuselava vanema juures, ning vastavalt elatise suurust vähendada või üldse elatis välja mõistmata jätta. Kui asjaolud pärast kohtulahendi tegemist muutuvad ning elatist maksma kohustatud lapsevanem hakkab lapsega koos elama või muul viisil rohkem tema kasvatamises osalema, võib täies ulatuses elatise sissenõudmine täitemenetluses olla alusetu, sest vanem täidab ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Riigikohus on sama määruse p-s 13 selgitanud, et juhul, kui elatisenõuet ei saa vaidlusaluse perioodi osas täidetuks lugeda, peab kohus kontrollima, kas sundtäitmise lubamatuks tunnistamist võiks õigustada muu erandlik asjaolu.
7. Seega tuli hageja väiteid arvestades vaidluse lahendamiseks selgitada, kas kohtutäitur on arvestanud hageja viidatud ülekandeid elatise tasumise kohustuse täitmiseks ning kas hageja on osaliselt täitnud ülalpidamiskohustust vahetult.
8. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praegusel juhul ei ole hageja tõendanud vahetult ülalpidamise andmist ega muu erandliku asjaolu esinemist. Kumbki pool ei ole selgelt toonud esile, et kostja viibis vaidlusalusel perioodil regulaarselt hageja juures, mis põhjendaks vahetu ülalpidamise andmist igakuiselt maiustuste ja toidukuludena. Vahetu ülalpidamise tõendamiseks oleks hageja pidanud tõendama, et kostja viibis regulaarselt iga kuu hagejaga. Seda tõendatud ei ole, mistõttu on tõendamata hageja ebamäärane väide, et keskmiselt on ta lapse toidule ja maiustustele kulutanud 25 eurot kuus ning 48 kuu jooksul kandnud kulusid 1200 eurot. Lisaks mänguasjade ja muude kulude kandmist ei ole põhjendatud lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks ka seetõttu, et hageja ei ole tõendanud, et vanemad on selles eraldi kokku leppinud.
9. Apellatsioonkaebuse etteheide, et maakohus jättis ebaõigesti arvestamata hageja ema AAi poolt kostja emale tehtud ülekannetega, milles puudus sõna „alimendid“, on ringkonnakohtu 7 2-19-10231 hinnangul osaliselt põhjendatud. Maksekorraldustest nähtuvalt on kõik ülekanded kostja seadusliku esindaja kontole teinud hageja ema AA. Xxxxxxxxx Maakohtu 02.03.2015 määrusega kinnitatud kompromissi kohaselt tuli ülekannet tehes märkida selgitusse „elatis“ ning kalendrikuu, mille eest maksti. Kohtule esitatud maksekorraldustest nähtuvalt on ülekannetele märgitud erinevad selgitused: „ot X alimenti Y“, „alimenty Y ot X“, „alimendid Y Xilt“, „Yile“, „Yle“, „alimenti Yle“, „Yle ot X“ ja „Yle na Den Rozdenije“. Puudub vaidlus, et mitte ühegi makse selgitusse ei ole märgitud kalendrikuud, mille eest maksti. Maakohus leidis, et elatise tasumisena saab arvestada üksnes neid laekumisi, mille selgituses on kirjas „alimendid“ või „elatis“. Samas on maakohus vastuoluliselt oma eeltoodud seisukohale nõustunud sellega, et kohtutäitur on kostja seadusliku esindaja esitatud andmete alusel arvestanud elatise kohustuse täitmisena 05.12.2016 tehtud 150 eurost makset selgitusega „Tajisiji“ (I kd, tl 46).
10. Lapse ülalpidamiseks temaga koos elavale vanemale igakuise elatise tasumisele ja muul viisil ülalpidamiskohustuste täitmisele kohaldub võlaõigusseadus (VÕS) § 1 lg 1 kaudu sama seaduse § 78 sätteid. VÕS § 78 lg 1 järgi, kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Elatise maksmise kohustus on rahaline kohustus, mida ei pea täitma võlgnik isiklikult. Käesoleval juhul tuleb ülekannete selgitusi käsitleda tahteavaldustena ja tõlgendada neid vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg-le
11. TsÜS § 75 lg 1 esimese lause kohaldamiseks pidi hageja tooma esile ja vaidluse korral tõendama, et AA on teinud maksed hageja kohustuse täitmiseks ja kostja või vähemalt kostja ema teadis või pidi teadma kolmanda isiku tahet täita just kompromissimäärusest tulenevat hageja elatise maksmise kohustust. Kui vastav teadmine ei ole tõendatud, siis kohaldub TsÜS § 75 lg 1 teine lause, mille järgi tuleb lähtuda sellest, kuidas tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik avaldust samadel asjaoludel mõistma pidi.
12. Ringkonnakohus leiab, et arvestades, et ükski ülekande selgitus ei vasta täpselt Xxxxxxxxx Maakohtu 02.03.2015 määrusele, kõik ülekanded on seostatavad kostjaga ning et hageja ema AA oli teadlik hageja igakuisest kohustusest kostjale elatist maksta, saab mõistlikult eeldada, et AAi tehtud ülekannete eesmärk oli eelkõige täita hageja ülalpidamise kohustust kostja ees. Kuna enamuse ülekannete selgituseks oli märgitud alimendid ja ülekandeid tehti valdavalt igakuiselt, siis ringkonnakohtu arvates kõiki AAi poolt tehtud ülekanded saab arvestada täitedokumendist tuleneva hageja elatise maksmise kohustuse täitmiseks, v.a ülekanne, mille selgituseks on märgitud „Ye na Den Rozdenije“, mille puhul on makse tegija soovinud selgelt eristada ülekande sihtotstarvet ja teinud kostjale kingituse sünnipäevaks.
13. Seega on täitemenetluses jäänud arvestamata järgmised ülekanded: 17.03.2016 100 eurot (I kd, tl 41), 14.09.2016 50 eurot (I kd, tl 44), 31.10.2016 50 eurot (I kd, tl 45), 05.01.2017 50 eurot (I kd, tl 22), 14.04.2017 50 eurot (I kd, tl 25), 26.05.2017 70 eurot (I kd, tl 30), 02.09.2017 100 eurot (I kd, tl 23), 11.10.2017 70 eurot (I kd, tl 26), 24.10.2017 50 eurot (I kd, tl 29), 04.12.2017 100 eurot (I kd, tl 24) ja 09.11.2018 30 eurot (I kd, tl 13), kokku 720 eurot. Kokkuvõtvalt tuleb hageja hagi rahuldada osaliselt, s.t tunnistada sundtäitmise lubatuks 1080 euro (360 + 720) osas ning sundtäitmine jätkub rahuldamata nõude 6090 euro osas (10 740 – 3570 – 360 – 720).
14. Maakohus märkis otsuses hagihinnaks 4172,49 eurot.

§ 132

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet hagihinna tähenduses mittevaraliseks.

§ 132

lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot, aga § 132 lg 2 võimaldab sellest kõrvale kalduda, arvestades kõiki asjaolusid, mh 8 2-19-10231 asja ulatust ja tähtsust ning poolte varalist seisundit ja sissetulekut.

§ 132

lg 5 teise lause järgi ei või kohus määrata sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudega hagi hinnaks enam kui 6000 eurot. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi hinna määramisel

§ 132

lg-te 1 ja 2 järgi tuleb võtta arvesse hageja rahaliselt hinnatavat huvi, mis vastab nõude suurusele, mille sundtäitmise lubamatuks tunnistamist taotletakse (Riigikohtu 17.03.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-6362, p 17.1). Hagiavalduse 14.12.2020 täpsustuses palus hageja tunnistada sundtäitmine lubamatuks 4420 euro ulatuses. Seega oli hagi hind 4420 eurot.

§ 137lg 1¹ alusel muudab ringkonnakohus asja hinda maakohtus.

44.

§ 173

lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. 45.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Maakohus jaotas menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 46. Ringkonnakohus leiab, et arvestades hagi rahuldamise ulatust ja asjaolu, et pooled vaidlevad elatise tasumise nõude sundtäitmise üle, on põhjendatud jätta nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 9