KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Piret Mõistlik 28. mail 2021 Harju Maak

) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 99

lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 100

lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

§ 101

lg 1 järgi 3 igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 101

lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 alusel on alates 01.01.2019 töötasu alammäär 540.00 eurot kuus, millest ½ on 270.00 eurot. 19.12.2019 määruse nr 115 alusel on alates 01.01.2020 töötasu alammäär 584.00 eurot kuus, millest ½ on 292.00 eurot. Vaidlust ei ole selles, et hageja seaduslikul esindajal ja kostjal on ühine 12-aastane tütar, kes elab ema juures, et vanemad peavad ühiselt last ülal pidama. Pooled vaidlevad elatisraha suuruse üle. Kohus leiab, et lähtuda tuleb eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ning seejärel vanemate varalisest seisundist. Nende koosmõjus saab otsustada elatise suuruse üle. Poolte vahel puudub vaidlus, et lapse igakuised vajadused koosnevad järgmisest (vt nt tl 59-60 ja tl 150 pöördel): - telefon 5.99 eurot, - taskuraha ja meelelahutus 40.00 eurot, - trenn 40.00 eurot, - tervishoid 20.00 eurot, - transport 30.00 eurot alates 10.03.2021, - majapidamine ja hügieen 35.00 eurot. Pooled vaidlevad, kas hageja vajadused on hagiavalduses välja toodud eluaseme üür perioodil 11.12.2019-09.03.2021 235.00 eurot, kõrvalkulud 55.00 eurot, teleteenuste kulu 9.59 eurot, söögikulu 200.00 eurot, telefoni kulu 4.01 eurot (kostja võttis omaks telefoni kulu 5.99 eurot), koolitarvete kulu 25.00 eurot, riiete ja jalanõude kulu 50.00 eurot, transpordi kulu 30.00 eurot perioodil 11.12.2019-09.03.2021 ning 72.83 eurot alates 10.03.2021 (kostja võttis omaks transpordi kulu 30.00 eurot alates 10.03.2021) ning mänguasjade ja raamatute kulu 45.00 eurot. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja ei vaidlusta, et hageja vajadused on kahekordne elatise miinimummäär ning kostja on läbi menetluse nõustunud tasuma elatist mitte vähem

§ 101lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäärast (vt nt tl 59 ja tl 94 pöördel).

Hageja palub kostjalt välja mõista alates 12.04.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni elatise summas 316.21 eurot, milline summa suureneb alates 01.01.2022 iga kalendriaasta

1. jaanuaril selliselt, et kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis moodustab vähemalt 54,14% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. 10.03.2021 esitatud hagiavalduse täpsustuse kohaselt on hageja igakuised vajadused 632.42 eurot. Kostja vaidleb hageja vajadustele vastu kahekordset elatise miinimummäära ületavas osas, eelkõige põhjusel, et need on tõendamata. Seega asub kohus hindama, kas hageja vajadused on suuremad kui kahekordne elatise miinimummäär. Pooled vaidlevad hageja telefoni kulude üle. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt on hageja igakuised telefoni kulud 10.00 eurot, mille tõendamiseks on hageja esitanud Tele2 Eesti AS-i esitatud arve, millest nähtub, et kuumaks on 5.99 eurot, millele lisandub tasu MMS teenuse, Interneti Roamingus, kõnede välisriigis ning xxxx vastatud kõne eest, kokku summas 10.55 eurot (tl 17-18). Kostja ei vaidle vastu telefoni paketile ega telefoniarvel toodud kuumaksele summas 5.99 eurot, kuid kostja arvates tuleb arvestada telefoni kuludena põhipaketi igakuist maksumust, 4 mitte välisriigis kantud rändluskulusid (tl 59 pöördel). Kohus nõustub kostjaga ja peab telefoni kuludena põhjendatuks põhipaketi maksumust. Seega tuleb lugeda hageja põhjendatud telefoni kulude suuruseks 5.99 eurot kuus. Hageja on märkinud 10.03.2021 esitatud hagiavalduse täpsustuses hageja igakuise transpordikuluna 102.83 eurot. Hageja toob välja, et transpordikulud on suurenenud hageja kolimise tõttu, kuna hageja õpib xxxx, kuid elab xxxx. Seega sõidab hageja seaduslik esindaja igal hommikul xxxx, et hageja kooli viia, seejärel tagasi xxxx valda, kuna hageja esindaja töötab kodukontoris ning õhtul uuesti xxxx hagejale järele. Vahemaa hageja elukoha ja kooli vahel on 15,4 km, seega tuleb päevas kokku sõita 61,8 km ning hageja igakuine kütusekulu moodustab kokku 102.83 eurot (vt tl 155-157). Hageja on esitanud kütusekulu tõendamiseks kütusetšeki 55,88 liitri diislikütuse ostmise kohta summas 68.12 eurot (tl 158). Kostja on võtnud omaks hageja igakuised transpordikulud summas 30.00 eurot seoses hageja kolimisega (tl 150 pöördel). Hageja ei ole tõendanud transpordikulusid summas 102.83 eurot kuus ning kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et hageja seaduslik esindaja sõidab üksnes hagejaga seonduvalt igapäevaselt ligikaudu 60 kilomeetrit ega ühilda sõite suures osas enda töökohustuste või muude asjaajamistega xxxx. 28.01.2021 toimunud kohtuistungil teatas hageja seaduslik esindaja, et töötab kosmeetikuna xxxx ning alates detsembrist sekretär-asjaajajana xxxx OÜ-s (tl 147 pöördel). Ühtlasi kuulub hageja seaduslikule esindajale OÜ xxxx (registrikood xxxx), mille asukoht on xxxx (tl 96). Hageja seaduslik esindaja on küll välja toonud, et töötab kodukontoris, kuid kodukontoris töötamine ei ole tõenäoliselt püsiv ning hageja seaduslikul esindajal tekib arvatavasti vajadus hakata mingil hetkel tihedamalt töökohal käima, arvestades, et ta töötab ka kosmeetikuna. Eelnevat arvesse võttes on kohtu hinnangul põhjendatud jaotada hageja poolt välja toodud igakuised transpordikulud hageja ja tema seadusliku esindaja vahel nii, et hageja osa moodustab 55% ning hageja seadusliku esindaja osa 45% transpordikuludest, seega on hageja osa 56.56 eurot. Eelnevast tulenevalt moodustavad hageja igakuised põhjendatud vajadused 582.14 eurot, mis lähtudes vanemate võrdsest kohustusest hagejat ülal pidada, teeb kummagi vanema osa suuruseks 291.07 eurot, mis on sisuliselt miinimumelatis käesoleval ajal. Kuna kostja on nõustunud tasuma elatist miinimummääras, ei pea kohus vajalikuks ülejäänud hageja vajadusi hinnata. Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et elatise väljamõistmine üle miinimummäära ei ole põhjendatud, kuna hageja igakuised vajadused ei ületa kahekordset elatise miinimumi. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks perioodil 11.12.2019-11.04.2021 sissenõutavaks muutunud ja tasumata elatise summas 4559.36 eurot. Hageja on võtnud sissenõutavaks muutunud elatise arvestamisel aluseks igakuise elatise summas 316.21 eurot, seega perioodi 11.12.201911.04.2021 eest moodustub elatis summas 5059.36 eurot (316.21 eurot x 16 kuud), millest tuleb maha arvestada menetluse kestel kostja poolt tasutud elatis summas 500.00 eurot. Kuna kohus eelnevalt tuvastas, et hageja vajadused vastavad kahekordsele elatise miinimummäärale, mitte enamale, on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada hageja poolt taotletav sissenõutavaks muutunud elatis perioodil 11.12.2019-11.04.2021 ümber elatise miinimummäärale, arvestades maha kostja poolt menetluse kestel makstud summa. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kohtumenetluse ajal on kostja tasunud hagejale elatist kokku summas 500.00 eurot seisuga 20.04.2021 (tl 169). Kostja on tõendanud täiendavalt 100.00 eurot tasumist 28.04.2021 (tl 175). Seega on kostja tasunud hagejale menetluse kestel elatist kokku 600.00 eurot. Miinimummäärale vastav elatis perioodil 11.12.2019-11.04.2021 moodustab kokku 4669.94 eurot,
2. aasta detsembri 21 päeva eest 182.91 eurot (270.00 eurot / 31 päeva x 21 päeva), perioodi 01.01.2020-31.03.2021 eest 4380.00 eurot (292.00 eurot x 15 kuud) ning
3. aasta aprilli 11 5 päeva eest 107.03 eurot (292.00 eurot / 30 päeva x 11 päeva). Elatise kogusummast 4669.94 eurot tuleb maha arvestada kostja poolt tasutud 600.00 eurot, seega on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis ajavahemiku 11.12.2019-11.04.2021 eest kokku summas 4069.94 eurot (4669.94 eurot – 600.00 eurot). Kohus ei anna hinnangut tõenditele väljaspool hagetavat ajavahemikku ning tõenditele kulude osas, mille üle ei ole vaidlust või mille hindamiseks puudub vajadus. Samuti ei anna kohus hinnangut hageja seadusliku esindaja ja kostja majanduslikule olukorrale, kuna mõistab elatise välja miinimummääras. Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et D R hagi T T vastu elatise väljamõistmiseks on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt välja hageja ülalpidamiseks igakuise elatise ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras alates 12.04.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 09.05.2027 ning elatise 4069.94 eurot ajavahemiku 11.12.2019-11.04.2021 eest hageja kasuks. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu antud kohtuvaidluses pooltel tasuda ei tule. Ülejäänud poolte menetluskulud jätab kohus TsMS § 162 lg 4 ja § 163 lg 1 koostoimes poolte endi kanda. Kostja on küll teinud kompromissiettepaneku, millega hageja ei nõustunud, kuid kuna hageja on alaealine, oleks kohtu hinnangul ebaõiglane jätta menetluskulud hageja kanda, küll aga pole alust hageja menetluskulusid kostjalt välja mõista. Seega kannab kumbki pool oma kulud ise. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik 6