← Eesti

2-20-3907/64

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Andres Hallmägi Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2021, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-3907 Tsiviilasi O R hagi N R vastu ühisvara jagamise nõudes. N R vastuhagi O R vastu ühisvara jagamise nõudes Tsiviilasja hind 7000 eurot Kohtuistungi aeg 23.11.2020 ja kirjalik menetlus Menetlusosalised ja esindajad Hageja (vastuhagis kostja): O R (isikukood XXX, elukoht: XXX) Kostja (vastuhagis hageja): N R (isikukood XXX, elukoht: XXX) Lepinguline esindaja: Mihhail Tuštšenko RESOLUTSIOON
  2. O R hagi rahuldada osaliselt.
  3. N R vastuhagi rahuldada.
  4. Lõpetada poolte varaühisus ja jagada abielu kestel soetatud ühisvara.
  5. Jätta O R omandisse korteriomand asukohaga XXX (kinnistu nr 1929109).
  6. Asendada kohtuotsusega N R tahteavaldus kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses kinnistusraamatu registriosa nr 1929109 teise jao omaniku kande muutmiseks ja O R sissekandmiseks ainuomanikuna.
  7. Jätta N R omandisse korteriomand asukohaga XXX (kinnistu nr 2503909).
  8. Asendada kohtuotsusega O R tahteavaldus kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses kinnistusraamatu registriosa nr 2503909 teise jao omaniku kande muutmiseks ja N R sissekandmiseks ainuomanikuna.
  9. Välja mõista N R O R kasuks hüvitis enamsaadud ühisvara arvelt 4500 (neli tuhat 2-20-3907 viissada) eurot ning ajatada hüvitise maksmine. N R kohustub tasuma O R le hüvitise 36 (kolmkümmend kuus) kuu jooksul võrdsete osamaksetena igakuiselt 125 (ükssada kakskümmend viis) eurot.
  10. Müüa kinnistu (kinnistu nr 297109) asukohaga XXX avalikul enampakkumisel Viru tööpiirkonna kohtutäituri poolt. 9.
  11. kinnisasja alghinnaks määrata enampakkumisel 6800 (kuus tuhat kaheksasada) eurot ja enampakkumise sammuks 500 (viissada) eurot, kusjuures alghinda ei või langetada alla 4000 (neli tuhat) eurot. 9.
  12. müügist saadud raha arvet katta esmalt kohtutäituri kulud ning järele jäänud raha jagada võrdselt poolte vahel.
  13. Määrata kindlaks menetluskulude jaotis ning jätta menetluskulud osapoolte endi kanda. Toimetada otsus menetlusosalistele kätte. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK O R nõue
  14. Kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja lõpetada poolte varaühisus ja jätta korteriomandid aadressidel: XXX ja XXX ning suvila aadressil XXX hageja ja kostja kaasomandisse. Jätta O R ainuomandisse korteriomand aadressil XXX hageja ainuomandisse ja kostja ainuomandisse korter asukohaga XXX ning suvila asukohaga XXX. Mõista kostjalt välja hageja kasuks hüvitis 9400 eurot ja menetluskulud 1168 (riigilõiv 300 eurot, kinnisvara hindamine 433 eurot, õigusabi kulud 435 eurot). Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja vahel oli sõlmitud abielu perioodil 1993 kuni 14.07.
  15. Pooled soetasid abielu jooksul ühiselt korteri asukohaga XXX, kus kostja ka hetkel elab oma perekonnaga. 05.10.2020 osteti suvila, mis sai ka registrisse kantud 21.05.
  16. Kostja kohtuväliselt ühisvara nõus jagama ei olnud. 2 2-20-3907 N R vastus hagiavaldusele
  17. Kostja vastuses ei ole vastu ühisvara jagamisele. Kostja palub jätta rahuldamata O R hagi jagada korteriomand aadressil XXX hageja ja kostja vahel võrdsetes osades, müüa korter avalikul enampakkumisel ja jagada saadud raha. Samuti ei ole kostja kogu vara koosseisu hagiavalduses nimetanud. N R vastuhagi
  18. Vastuhagi kohaselt palub N R jagada poolte ühisvara, mille hulka kuulub korteri-omand aadressil XXX; korteriomand aadressil XXX linn alljärgnevalt:      Jätta korteriomand aadressil XXX N R ainuomandisse; Jätta korteriomand aadressil XXX O R ainuomandisse; Mõista O R välja N R kasuks hüvitis 12 500 euro. Asendada kohtuotsusega O R tahteavaldus kinnistusraamatuseaduse § 34-1 lg1 tähenduses kinnistusraamatu registriosa nr 2503909 teise jao omaniku kande muutmiseks ja N R sissekandmiseks ainuomanikuna. Asendada kohtuotsusega N R tahteavaldus kinnistusraamatuseaduse § 34-1 lg 1 tähenduses kinnistusraamatu registriosa nr 1929109 teise jao omaniku kande muutmiseks ja O R sissekandmiseks ainuomanikuna. Jätta menetluskulud O R kanda. Vastuhagi kohaselt on N R nõus sellega, et ühisvara hulka kuulub korteriomand aadressil XXX. Antud korteriomand oli soetatud abielu kestel. Pärast abielu lahutust ei olnud korteriomand poolte vahel jagatud, kuna poolte vahel oli suuline kokkuleppe, et O R jätab korteriomandi N R omandisse ja N R ei nõue elatis lapse ülalpidamiseks. N R on seisukohal, et ühisvara hulka kuulub ka korteriomand aadressil XXX. Antud korteriomand oli erastatud abielu kestel ja erastamisel on võtnud osa ka N R. N R on seisukohal, et korteriomand aadressil XXX turuväärtus moodustab 19 000 eurot ja korteriomand aadressil XXX turuväärtus moodustab 44 000 eurot. XXX, on pärast abielu lahutamist täielikult N R valduses ja kasutuses. Samuti kannab N R seoses korteriga kõik kulud, seega on mõistlik, et antud korteriomand jääb N R ainuomandisse. Kuna korteriomand XXX pärast abielu lahutamist on täielikult O R valduses ja kasutuses, aga samuti O R kannab seoses antud korteriga kõik kulud, on mõistlik, et antud korteriomand jääb O R ainuomandisse. Nagu tuleneb vastuhagi põhjendustes ja esitatud tõendites, korteriomandite turuväärtus ei ole võrdväärne. N R jääb positiivne vara summas 19 000 euro. O R jääb positiivne vara summas 44 000 euro. Seega õiglane ja mõistlik hüvitis, mis O R peab tasuma N R moodustab 12 500 euro (44 000 euro-19 000 euro : 2) O R vastus vastuhagile
  19. Korter asukohaga XXX oli erastatud abielu kestel, kuid ei võtnud erastamisest osa. Erastamine toimus O R ema väärtpaberite eest, kes ka seda korterit kasutas kuni surmani. Korteriomandi XXX, osas ei olnud pooltel kokkulepet see jätta N R omandisse. 3 2-20-3907 Ekspertiis
  20. Ekspertiisi kohaselt on XXX kinnisasja (aiamaja) turuväärtuseks 6800 eurot. Korteriomandi asukohaga XXX turuvääruseks moodustub 27 000 eurot ja korteriomandi asukohaga XXXturuväärtuseks moodustub 15 000 eurot.
  21. N R esitas 23.11.2020 eksperthinnangu korteriomandi XXX osas, mille kohaselt on seisuga 19.10.2020 korteriomandi turuhinnaks 24 000 eurot. Täpsustatud nõuded
  22. O R palub jätta enda omandisse korteriomand asukohaga XXX, kostja omandisse korteriomand asukohaga XXX ja kinnistul XXX asuv aiamaja. Mõista kostjalt välja hüvitis 9400 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja selgituste kohaselt on vara soetatud abielu jooksul, korteriomand XXX on soetatud 15.11.1995 aastal, korteriomandi XXX soetamise ajaks on 20.05.1998 ning suvila kinnistul Pingviini tn 41 soetamise ajaks on 05.10.
  24. Kostja N R leiab, et hageja väited ühisvara osas on tõendamata. Kohtuistungid
  25. 29.05.
  26. a kohtuistungil selgitas N R, et kuna korteriomand, mida soovib teine pool on kallim, peab ta ka maksma hüvitist. Samuti on nõus, et viiakse läbi ekspertiis. Hageja selgituste kohaselt ei ole kostja nõus olnud kompromissiga asja lahendama.
  27. 23.09.
  28. a kohtuistungil leiab O R, et ühisvara hulka kuulub nii suvila kui ka kaks korteriomandit. Kostja ei ole varem sellekohaseid vastuväiteid esitanud. Võidu korterit soovib hageja enda omandisse, Kangelaste tn korteri kostja omandisse, suvilat on võimalik müüa ja jagada raha pooleks ja veel kostja peab maksma hagejale hüvitist ja ka menetlusekulud. N R leiab, et hageja on ekslikult tekitanud arvamuse, et ühisvara hulka kuulub ka suvila. Hetkel ei ole tõendatud et see oleks ühisvara hulka kuuluv vara. Samuti ei ole õige eksperdi hinnang korteriomandi XXX osas.
  29. 23.11.2020 toimunud kohtuistungil avaldavad pooled, et soovivas asja lahendada kirjalikus menetluses. Lõplikud seisukohad
  30. O R jääb esitatud seisukohtade juurde ning palub jagada ühisvara et jagada abikaasade ühisvara: jätta korteriomand XXX N R omandisse ja korteriomand XXX O R omandisse. Jätta suvila XXX N R omandisse ja mõista välja hüvitis hageja kasuks 9400 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda.
  31. N R leiab, et ole leidnud tõendamist, et ühisvara hulka kuulub peale korterioman-dite ka aiamaja. Tõendamist on leidnud, et korteriomand XXX turuväärtuseks on 24 000 eurot, kinnistu XXX turuväärtuseks on 6800 eurot ning korteriomandi XXX väärtuseks on 15 000 eurot. N R palub jagada poolte ühisvara, mille hulka kuulub korteriomand aadressil XXX; korteriomand aadressil XXX, kinnisasi aadressil XXX viisil, et jätta korteriomand aadressil XXX, N R ainuomandisse; jätta korteriomand aadressil XXX O R ainuomandisse; jätta kinnistu aadressil XXX O R ai4 2-20-3907 nuomandisse. Asendada kohtuotsusega O R tahteavaldus kinnistusraamatuseaduse § 34-1 lg 1 tähenduses kinnistusraamatu registriosa nr 2503909 teise jao omaniku kande muutmiseks ja N R sissekandmiseks ainuomanikuna. Asendada kohtuotsusega N R tahteavaldus kinnistusraamatuseaduse § 34-1 lg1 tähenduses kinnistusraamatu registriosa nr 1929109 teise jao omaniku kande muutmiseks ja O R sissekandmiseks ainuomanikuna. Asendada kohtuotsusega N R tahteavaldus kinnistusraamatuseaduse § 34-1 lg 1 tähenduses kinnistusraamatu registriosa nr 287109 teise jao omaniku kande muutmiseks, N R omanikust kustutamiseks ning O R sisse kandmiseks ainuomanikuna. Alternatiivselt palub N R jagada ühisvara alljärgnevalt: jagada poolte ühisvara, mille hulka kuulub korteriomand aadressil XXX; korteriomand aadressil XXX, kinnisasi aadressil XXX, sellega et: jätta korteriomand aadressil XXX N R ainuomandisse; jätta korteriomand aadressil XXX O R ainuomandisse. Kinnistu aadressil XXX müüa avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrata, et enampakkumise viib läbi Viru tööpiirkonna kohtutäitur ning kohtutäituri valib ja avaliku enampakkumise läbiviimiseks vastava avalduse kohtutäiturile on õigustatud esitama mõlemad pooled. Määrata, et enampakkumise alghinnaks on 6 800 eurot. Enampakkumise nurjumise korral alandatakse hind igal järgmisel enampakkumisel 500 euro võrra kuni neli tuhat (4 000) eurot. Nimetatud alla hindamise osas ei pea kohtutäitur küsima eelnevalt poolte seisukohta. Kinnistu XXX müügist saadud raha arvel katta esimeses järjekorras kohtutäituri kulud ja tasu seoses avaliku enampakkumise läbiviimisega ning järele jääv raha jagada poolte vahel võrdsetes osades. Mõista välja N R O R kasuks rahaline hüvitis 4 500 euro. Ajatada nimetatud hüvitise tasumist 36 kuu jooksul võrdsete osamaksena 125 eurot kuus. Asendada kohtuotsusega O R tahteavaldus kinnistusraamatuseaduse § 34-1 lg 1 tähenduses kinnistusraamatu registriosa nr 2503909 teise jao omaniku kande muutmiseks ja N R sissekandmiseks ainuomanikuna. Asendada kohtuotsusega N R tahteavaldus kinnistusraamatuseaduse § 34-1 lg1 tähenduses kinnistusraamatu registriosa nr 1929109 teise jao omaniku kande muutmiseks ja O R sissekandmiseks ainuomanikuna. Asendada Kohtuotsusega N R tahteavaldus kinnistusraamatuseaduse § 34-1 lg 1 tähenduses kinnistusraamatu registriosa nr 287109 teise jao omaniku kande muutmiseks, N R omanikust kustutamiseks ning O R kandmiseks ainuomanikuna. Jätta menetluskulud O R kanda. N R ei ole huvitatud omandiõiguse säilitamisega krundile XXX. Seoses sellega üheks kinnistu jagamise variandiks saab olla antud kinnistu müük avalikul enampakkumisel alghinnaga 6 800 euro, vastavalt eksperdi hinnangule. Kinnistu müüki juhul N R jääb korteriomand XXX turuväärtusega 24 000 euro ja O R XXX turuväärtusega 15 000 euro. Kuna korteriomandid oma turuväärtusega ei ole võrdväärselt, siis N R on kohustatud hüvitama O R pool vahest korterite turuväärtusest (24 000 euro – 15 000 euro on 9 000 euro :2 on 4 500 euro). Kuna N R sissetulek ei võimalda talle tasuma nimetatud hüvitis korraga ühe summana siis on õiglane ajatada nimetatud hüvitise tasumist 36 kuu jooksul võrdsete osamaksetena 125 euro kuus. Nimetatud ühisvara jagamise viis koos hüvitise tasumise ajatamisega on samuti ei ole ebamõistlikult koormav poolte jaoks. N R leiab, et hageja poolt ei ole nõuetekohast hagiavaldust esitatud, mistõttu tuleks põhihagi rahuldamata jätta j rahuldada vastuhagi. Otsuse tegemisel palub arvesse võtta asjaolu, et tal on ülalpeetavad. Samuti leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta rahuldamata, kuna menetluses on olnud nõustaja. KOHTU PÕHJENDUSED 5 2-20-3907
  32. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste selgitused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et nii hagi tuleb rahuldada osaliselt ning vastuhagi täies ulatuses.
  33. Esmalt märgib kohus, et N R esitas 23.09.
  34. a kohtuistungil vastuväite kohtu te-gevusele, kuna kohus ei rahuldanud taotlust uue ekspertiisi korraldamiseks. Samas on menetluse käigus N R esitanud uue ekspertiisi hinnangu korteriomandi XXX. Kohus on hinnangu vastu võtnud kui tõendi, seega leiab kohus, et N R poolt esitatud vastuväide tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel ei ole vaidlust järgnevates asjaoludes: Abielu on sõlmitud 28.08.
  35. aastal ja lahutatud 14.07.
  36. Poolte ühisvara hulka kuulub korteriomand asukohaga XXX ning korteriomand asukohaga XXX. Poolte vahel on vaidlus suvila asukohaga XXX jagamise osas
  37. 01.07.2010 jõustunud (so kehtiva) perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 kohaselt laieneb seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Sama paragrahvi
  38. lõike järgi kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne uue perekonnaseaduse jõustumist (so enne 01.07.2010), asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Vastavalt PKS § 211 lg-le 1 kohaldatakse enne 01.07.2010.a sõlmitud abielude puhul abikaasade vahelistele varalistele suhetele alates 01.07.2010 kehtivas seaduses varaühisuse kohta sätestatut kui enne PKS jõustumist sõlmitud abieluvaraleping ei näe teisiti. Poolte vahel abieluvaralepingut sõlmitud ei olnud. Varaühisuse korral lähevad abikaasade ühisomandisse abielu kestel omandatud esemed ja muud varalised õigused (PKS § 25). Varaühisuse varasuhe lõpeb, kui abielu lahutatakse (PKS § 35 p 3). Ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga (PKS § 37 lg 11) ja jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti (§ 37 lg 3).
  39. Pooled ei vaidle korteriomandite jagamise viisi osas, seega kohus jätab O R omandisse korteriomand asukohaga XXX (kinnistu nr 1929109) ja asendab kohtuotsusega N R tahteavaldus kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses kinnistusraamatu registriosa nr 1929109 teise jao omaniku kande muutmiseks ja O R sissekandmiseks ainuomanikuna. N R omandisse jätab kohus korteriomandi asukohaga XXX (kinnistu nr 2503909) ja asendab kohtuotsusega O R tahteavalduse kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses kinnistusraamatu registriosa nr 2503909 teise jao omaniku kande muutmiseks ja N R sissekandmiseks ainuomanikuna Hüvitise määramine
  40. Poolte vahel ei ole vaidlust, et korteriomand asukohaga XXX turuväärtuseks on 15 000 eurot (dtl 176- 211).
  41. Kohtu poolt määratud ekspertiisi kohaselt seisuga 01.07.2020 on korteriomandi XXX turuväärtuseks 27 000 eurot (dtl 213-248). N R vaidles sellele vastu ning esitas omapoolse eksperthin6 2-20-3907 nangu (dtl 326-360) mille kohaselt seisuga 19.10.2020 on korteriomandi turuväärtuseks 24 000 eurot.
  42. Kuna poole vahel on vaidlus korteriomandi XXX turuväärtuse osas kontrollis kohus hetkeseisuga kinnisvaraportaalides olevate korterite hindu (Narva linn, sama ruutmeetritega, sama piirkond) ning tuvastas, et keskmiselt on samas piirkonnas korteri ruutmeetri hinnaks 391 kuni 633 eurot. Seega leiab kohus, et mõistlikuks hinnaks ruutmeetri eest saab lugeda 492 eurot, mis teeb kokku korteri maksumuseks 48,8 ruutmeetri eest 24 009,60 eurot. Seega lähtub kohus eksperthinnangust, mille kohaselt moodustab korteri turuväärtuseks 24 000 eurot.
  43. Seega kujuneb hagejale makstavaks hüvitiseks 4500 eurot (kogu vara väärtus 39 000 eurot, seega kummagi osa moodustub 19 500 eurot. Hagejale jääb vara väärtusega 15 000 eurot, mistõttu tuleb kostjal tasuda vara väärtute vahe 4500 eurot. Täitmise kord
  44. TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.
  45. N R taotleb kohtuotsuse täitmisekorra määramist viisil, et välja mõistetud hüvitist makstakse igakuiselt 125 eurot kuus 36-kuu jooksul.
  46. Hageja täitmise korra osas vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus arvestab täitmiskorra määramisel asjaolu, et kostja ülalpidamisel on teismeline laps ning hetkel on hageja töötu, mis mõjutab kostja igakuiste kulutuste kandmist. Seega rahuldab kohus kostja taotluse ja määrab, et hüvitis summas 4500 eurot tuleb tasuda 36-kuulise tähtaja jooksul igakuiste maksetena summas 125 eurot. Kinnistu asukohaga XXX
  47. PKS § 25 kohaselt lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. PKS § 27 lg 1 kohaselt ei kuulu ühisvara hulka kummagi abikaasa lahusvara. PKS § 27 lg 6 esimese lause kohaselt loetakse varaese abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka.
  48. Kohus leiab, et kuna vara on soetatud abielu kestel ning kostja, kes esitas vastuväite ei ole vastupidist tõendanud, loeb kohus suvila ühisvara hulka. Samuti arvestab kohus, et kostja oma lõplikes seisukohtades on vara jagamise viisis toonud välja, et kinnistu on ühisvara hulka kuuluv vara.
  49. Vastavalt PKS § 37 lg-le 1 jagavad abikaasad varaühisuse lõppedes ühisvara omavahel. Sama paragrahvi
  50. lõike järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
  51. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 1 tulenevalt jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kaasomandi jagamise viisid sätestab AÕS § 77 lg 2, mille kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas või 7 2-20-3907 müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel.
  52. Kaasomandi lõpetamise asjades saab kohus AÕS § 77 lg 2 alusel valida vaid sellise asja jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud (vt Riigikohtu 03.10.2018 lahend tsiviilasjas 2-16-15236 p 18 ; 10.05.
  53. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-17, p 10). Kostjal tuleb tema soovitavad kaasomandi lõpetamise viisid esitada vastuhagis (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  54. 10.
  55. a otsus asjas nr 3-2-1-102-05, p 15; 04.09.2012 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-95-12).
  56. Hageja palub määrata kinnistu kostja omandisse. Kostja nimetatud kinnistut ei soovi ning palub müüa see enampakkumisel.
  57. Kohus saab kaasomandi (seega ka ühisomandi) asjale või õiguse ühisuse lõpetada üksnes juhul, kui samal ajal määratakse AÕS § 77 lg 2 järgi kindlaks viis, kuidas asi või õigus jagatakse.
  58. Riigikohus on 23.06.
  59. a lahendis nr 3-2-1-14-17 selgitanud, et kuigi kohtul on põhimõtteliselt diskretsiooniõigus kaasomandi (ühisomandi) lõpetamise viisi valikul, ei või see viia ebamõistlike tagajärgede ja ebaõigluseni, st diskretsiooniõigus ei ole piiramatu. Kaasomand (ühisomand) tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke (ühisomanikke) kõige vähem (vt ka nt Riigikohtu
  60. mai
  61. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06, p 19). Kolleegium näeb kohtupraktikas (sh käesoleva asja lahendamisel) valiku tegemisel ebaloogilisust ja ebaõiglust, mistõttu peab vajalikuks käsitleda diskretsiooniõiguse kasutamist laiemalt. Olukorras, kus ükski kaasomanik (ühisomanik) eset endale tervikuna või osaliselt (osadeks jagamise kaudu) ei soovi, on kolleegiumi arvates ainus mõistlik võimalus asja või õiguse jagamiseks selle müümine avalikul enampakkumisel ja saadud tulemi poolte vahel jagamine.
  62. Antud juhul ei soovi kumbki pool ei soovi suvila jätmist enda omandisse. Samuti ei ole mõistlik kohtu poolt jagada kinnisvara viisil, mis tingiks uuesti kohtusse pöördumise ning lisakulude tekitamise. Kohus leiab, kuna kumbki osapool ei soovi suvilat endale, on mõistlik ja ainuke võimalus suvila müümine avalikul enampakkumisel ning saadud tulem poolte vahel võrdselt jagada. Samuti on mõistlik, kui müügiga tekkinud kulud kantakse esmalt saadud tulu arvelt.
  63. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kinnistu asukohaga XXX tuleb müüa avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel, kusjuures enampakkumise alginnaks tuleb määrata 6800 eurot ning vajadusel korduv enampakkumisel tuleb enampakkumise sammuks määrata 500 eurot. Müügiga seotud kulud kantakse esmajärjekorras saadavast tulust. Ülejäänud raha tuleb jagada poolte vahel võrdselt. Menetluskulude jaotus
  64. Vastavalt TsMS § 173 lg-tele 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
  65. Vastavalt PKS § 164 lg 1 kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
  66. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. 8 2-20-3907 (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 31.05.2021 kohtuotsusega. 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.