Obsah (5)

§ 151§ 121§ 45§ 44§ 37

3-20-1335 TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-1335 Määruse kuupäev ja koht 30. märts 2021 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi M.M. kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse

) § 2 lg-st 4 tõlgendab kohus kaebust, mis on esitatud järgmistes nõuetes: 1) teha kindlaks Viru Vangla toimingute õigusvastasus seonduvalt kaebaja pöördumistele vastamise tähtaegade rikkumisega; 2) teha kindlaks Viru Vangla toimingute õigusvastasus seonduvalt kaebaja kirjade märkega „isiklik“ avastamisega; 3) teha kindlaks, et vastustaja alandas punktides 1 ja 2 kirjeldatud tegevuste/tegevustega kaebaja inimväärikust. 7. Vastavalt

§ 151

lg 2 p-le 1 kohus võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud.

§ 121

lg 2 punkt 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

§ 45

lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.

§ 44

lg-st 1 järeldub, et tuvastamiskaebuse esitamine peab olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Riigikohus on leidnud, et tuvastamiskaebuse esitamiseks peab isikul olema eriline preventiivne huvi. See tähendab, et isikul peab olema põhjust arvata, et 2 3-20-1335 täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske.1 8. Haldusasja materjalide kohaselt on vastustaja pöördumiste menetlemisel menetlustähtaegade mittejärgimise osas kaebaja ees vabandanud. Lisaks selgitas vastustaja, et ei jõudnud vastata pöördumistele õigeaegselt suure töökoormuse tõttu. Riigikohus on leidnud, et viivituse veel kord tuvastamine ei anna kaebajale õiguslikku eelist, vaid pelgalt moraalse rahulduse. Seda järeldust ei muuda ka see, kui vastab tõele kaebaja väide, et vangla tegevuses on süsteemselt viivitusi. Vangla vabandamine näitab, et vangla tunnistab viivitust kaebajale vastamisel. Vangla on põhiseaduse (PS) §-st 3 tulenevalt kohustatud oma tegevuse korraldama õiguspäraselt, sõltumata tema tegevuse või tegevusetuse õigusvastasust tuvastavast kohtulahendist. Kaebajal on tõhusama õiguskaitsevahendina võimalik esitada tulevikus kohustamisnõue või kahjunõue, sh võimaliku kumulatiivse kahju hüvitamiseks (

§ 45

lg 2).2 Samas ei takista vaiete ja kahjunõuete menetlemise viivitamine kaebajal kohtusse pöördumist vastavalt Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-le 5 ja lg-le 8. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kaebaja tuvastamisnõue pöördumiste menetlustähtaegade järgimata jätmise osas ei ole tulenevalt

§ 44lg-st 1 ja § 44 lg-st 2 lubatav ja kuulub läbivaatamata jätmisele.

Lisaks selgitab kohus, et märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise osas puudub isikul subjektiivne õigus nõuda haldusorganilt kindla sisuga vastust. 9. Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja iseseisev nõue teha kindlaks vastustaja poolt tema inimväärikuse alandamine ei ole menetluslikult lubatav tulenevalt

§ 37lg-st 2.

Samas ei saa selline nõue olla hõlmatud punktides 1 ja 2 nimetatud nõuetega, kuna tuvastamiskaebuse sisulisel läbivaatamisel ei hinda kohus eraldi, kas õigusvastase tegevusega on rikutud isiku õigusi (sh, õigust inimväärikale kohtlemisele), mistõttu eraldi inimväärikust alandamise tuvastamise nõude esitamine ei ole põhjendatud ja antud juhul vajalik kaebaja edaspidiste õiguste kaitsmiseks. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kuna inimväärikuse alandamise tuvastamine saab olla kasulik vaid juhul, kui kaebaja kavatseb pöörduda vangla vastu kahjunõudega, on eelpoolnimetatud asjaolu kohtu poolt tuvastamine eraldiseisvas menetluses tarbetu. Sellisel juhul saab kohtu arvates kaebaja tõhusalt kaitsta enda õigusi hüvitamisnõude esitamise raames. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kaebaja tuvastamisnõue inimväärikuse alandamise osas seonduvalt tema pöördumistele vastuste esitamise viivitamisega ei ole tulenevalt

§ 44lg-st 1 ja § 44 lgst 2 lubatav ja kuulub läbivaatamata jätmisele.

1. Tuvastamisnõude osas seonduvalt kaebaja pöördumiste menetlustega märkega „isiklik“ puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus. Kohus nõustub täielikult vastustaja 26.10.2020 seisukohas ja 20.09.2018 vaideotsuses nr 6-12/443-2 esitatud arvamusega (dtl 28 ja 79) ja ei pea vajalikuks seda korrata. Kohus lisab, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et vanglaametnikud järgiksid neile kehtestatud Viru Vangla asjaajamiskorra punkti 5.2.
2. Nimetatud asjaajamiskorra eesmärgiks ei ole kinnipeetavate (sh kaebaja subjektiivsete õiguste kaitse). Kohtule ei ole äratuntav, et antud juhul kaebaja pöördumiste läbivaatamisel oleks vangla eksinud vangistusseaduses, vangla sisekorraeskirjas või kodukorras kehtestatud reeglite vastu (sisenemise pädevuse järgimise osas), kaebaja ei ole ka sellele viidanud. Kohtule 1 2 RKHKo 3-17-749/24, p
3. RKHKo 3-19-882, p
4. 3 3-20-1335 teadaolevatel andmetel sellist asjaajamiskorda enam vanglas ei ole. Seega ei esine kohtu hinnangul kaebajal subjektiivse õiguse riivet ja vajadust tuvastamisnõude esitamiseks. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kaebaja tuvastamisnõue ei ole ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu lubatud (

§ 44lg 1).

11. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 151

lg 2 p-st 1 ja § 121 lg 2 p-st 1, tagastab kohus kaebuse selle esitajale läbivaatamatult tervikuna. (allkirjastatud digitaalselt) 4