Obsah (8)

§ 5§ 230§ 438§ 459§ 386§ 173§ 174§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2021, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-3954 Tsiviilasi A. P. hagi L. vähendamis

) § 374 näeb ette, et kui kohtu menetluses on ühel ajal mitu üheliigilist hagi, milles on samad pooled või mille on esitanud üks hageja erinevate kostjate vastu või mille on esitanud mitu hagejat sama kostja vastu, võib kohus liita hagid ühte menetlusse, kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes hagimenetluses ja nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist.

1. Kohus korraldas kohtuistungi
2. mail
3. Kohtuistungil tugines hageja Riigikohtu
4. mai
5. a lahendile tsiviilasjas nr 2-18-6491, milles selgitas Riigikohus, et laste vahelduva elukoha korral võib ette tulla olukord, kus et teki kummalgi vanemal lisaks ülalpidamise vahetule andmisele seadusest tulenevat kohustust maksta elatist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega kuulanud kohtuistungil ära pooled, on seisukohal, et mõlemad hagid tuleb rahuldada. Kohus vähendab kummalegi kostjale makstavat 8 2-21-3954 elatist alates hagi esitamisest (
7. jaanuarist 2021) 0 euroni. Kohus tunnistab täiteasjades nr XXX ja XXX toimuvad sundtäitmised lubamatuks.
8. Esmalt lahendab kohus elatise vähendamisega seonduva (I). Seejärel võtab kohus seisukoha sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes (II). Viimasena jagab kohus menetluskulud (III). I
9. Kohus selgitab, et

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Ülalpidamisasjas võib kohus tõendeid koguda omal algatusel (

§ 230

lg 3).

§ 438

lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi tuleb rahuldada. 13. A. P. on esitanud hagiavalduse elatise vähendamiseks. Tartu Maakohus XX.XX. XXXX . a määrusega tsiviilasjas nr XXX kinnitas A. P. ja H. S. M. I. vahel sõlmitud kompromissilepingu (tl 9-10). Kohtumääruse kohaselt tasub hageja laste L. H. i ja L. A. i (kostjad) ülalpidamiseks kuni nende täisealiseks saamiseni igakuiselt elatist miinimumelatisele vastavas summas.

§ 459

lg 1 näeb ette, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

1. Hageja toob esile, et asjaolud, miks tuleb elatise suurus üle vaadata ja seda vähendada on järgmised: 1) alates XXXX. aasta oktoobrist on lastel vahelduv elukoht mõlema vanema juures võrdses osas, st hageja täidab sel ajal ülalpidamist vahetult; 2) hageja tasub laste õppemaksud (nt on hageja XXXX-XXXX. aastatel tasunud laste õppemakse kokku 4993 eurot); 3) hageja on ostnud lastele telefonid, õppetöö jaoks sülearvutid; 4) miinimumelatise suurus on oluliselt tõusnud (kohtumääruse tegemise ajal oli see 390 eurot kuus ja täna 584 eurot kuus kahe lapse kohta). Kostjate esindaja vaidles hagiavaldusele vastu ning soovis kohtumääruse muutmata jätmist ning pakkus välja variandi, et tasub edaspidi laste õppemaksud.
2. Riigikohus on
3. juuni 2017.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-67-17 selgitanud: „Riigikohtu varasema praktika kohaselt võib üksnes

§-s 459 sätestatud eeldustel nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Elatise suuruse muutmisel

§ 459

lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 32, 36;
3. oktoobri XXXX . a otsus tsiviilasjas nr 3-21-124-15, p 11).“ Veel on Riigikohus on
4. juuni 2017.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 märkinud: „Kohtul tuleb elatist välja mõistes arvestada ka asjaolu, et lahus elav vanem täidab eelduslikult vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. /.../ 9 2-21-3954 Kolleegium leiab sealjuures aga, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. /.../ Vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures olevate laste esmased kulud, nt söögikulud. Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult ka eluasemekulusid, mida saab jagada laste vanemate juures oleku aja järgi. Kuna kulusid lapse majutamiseks teevad mõlemad vanemad, ei ole põhjendatud nõuda lahuselavalt vanemalt lapsega püsivalt koos elava vanema eluasemekulude katmist sama aja eest, kui tema peab eluasemekulusid laste huvides kandma. Vastasel juhul koormataks teda topelt, kuna ta peaks osalema teise vanema kulude katmises, kuid tema enda kulud jääksid arvestamata.“ Viimati on Riigikohus
5. mai 2021 otsuses tsiviilasjas nr 2-18-6491 p-s 13.3 märkinud: „Kolleegium leiab, et kui lapsel on vahelduv elukoht, peab lapse kasuks ühelt vanemalt elatise väljamõistmise eeldusena olema esile toodud, et vaatamata lapse kummagi vanema poolsele vahetule ülalpidamisele on lapse vajaduste katmine raskendatud seetõttu, et vanemad ei ole jõudnud lapse ülalpidamiseks tehtavate kulutuste jaotamises omavahel kokkuleppele või ei täida üks vanem sellist kokkulepet ning selle tõttu tuleb teisel vanemal teha puudujääva osa katteks suuremaid kulutusi. Juhul kui selliseid asjaolusid ei esine, ei teki kummalgi vanemal lisaks ülalpidamise vahetule andmisele PKS § 100 lg-st 2 ja § 105 lg-st 3 tulenevat kohustust maksta lapsele elatist.“
6. Kohus nõustub hagejaga selles, et täna on hageja poolne laste vahetu ülalpidamise ulatus (lastele vahetu ülalpidamise andmine isa juures viibides (tl 15-31) + laste õppemaksude tasumine (tl 11-14) kasvanud määrani, mis on oluliselt erinev võrreldes XXXX . aasta jaanuari seisuga. See tähendab, et hagejal on õigus nõuda elatise suuruse ümber vaatamist

§ 459alusel.

Kohtu hinnangul on hageja poolne laste vahetu ülalpidamise ulatus (täiendavalt tasub hageja ka laste õppetasud ning ostab vajalikke esemeid: telefon, sülearvutid, riided) piisav selleks, et hageja ei peaks lisaks vahetult antavale ülalpidamisele tasuma laste ülalpidamiseks elatist kostjate esindaja kontole. Kohtuistungil selgitas hageja, et lastel on tema juures olemas igapäevased riided, mida ei võeta kaasa teise vanema juurde minnes. Kostjate esindaja hinnangul sellega arvestada ei saa, sest see on loomulik, et isa juures on voodipesu ja muud vajalikud asjad, kui kõik vajalikud esemed lastele ostab siiski kostjate esindaja. Kostjate esindaja väidab, et tema on ostnud lastele riided ja taganud lastele kõik eluks vajaliku. Kohtu hinnangul aga ei selgu, kuidas kostjate esindaja tagab laste isa juures viibimise ajal lastele vajalikke asju, sh ei kanna laste ema laste toidu-, eluaseme-, transpordi- jm kulusid laste isa juures viibimise ajal. Mistõttu on ebaõige väide, et laste ema tagab lastele kõik vajaliku.

1. Kohus selgitab, et laste ülalpidamine peab jagunema üldjuhul vanemate vahel võrdselt. Riigikohus on
2. märtsi
3. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16 märkinud, et lapse ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal ja vanemate kohustuse ulatus on eelduslikult võrdne (PKS § 116 lg 1). Samuti on Riigikohus
4. juuni
5. a otsuses on tsiviilasjas nr 3-21-35-17 märkinud, et vanemad peavad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist.
6. Kostjate esindaja ei ole esile toonud, et tema sissetulek või varaline seisund ei võimalda tal täita elatist ulatuses, mis vastab elatise miinimumsummale. Tänaseks on kujunenud olukord, kus laste kulude kandmises osalemine on muutunud ebavõrdseks ja hageja osalus selles on suurem kui kostjate esindaja oma. Kostjate esindaja ei suutnud kohtule selgitada, miks laste kulutused poole kuu eest, mil lapsed elavad tema juures, on kaks korda miinimumelatis (mõlema vanema poolt) ja lastetoetused. Kostjate esindaja kannab lastega seotud kulusid ajal, mil lapsed tema juures viibivad, so poole ajast, lisaks saab ta kasutada laste kulude katmiseks hageja poolt tasutud elatist 584 eurot kuus ja lastetoetusi 120 eurot kuus (2 x 60 eurot) ning hageja tasub ka laste õppemakse 1785 euro eest aastas (so keskmiselt 148 eurot 75 senti kuus). Lisaks selle tasub hageja L. A. i XXX itrenni tasu 40 eurot kuus ja laste telefoniarved. Kohtu 10 2-21-3954 hinnangul ei ole millegagi põhjendatud, et hageja kohustus lapse ülal pidada peab olema tunduvalt suurem kui kostjate esindajal. Hageja juhtis tähelepanu asjaolule, et kuna hageja on tasunud kostjate esindajale igakuiselt elatist 584 eurot ning kostjate ema pangakontole laekuvad lastetoetused (kokku 120 eurot kuus), siis on laste emal sel ajal, mil lapse tema juures viibivad (pool aega) olnud võimalik kanda lastega seotud kulutusi 704 euro ulatuses kuus tasutud elatise ja riiklike toetuste arvel. Kostjate vajadused on kaetud selliselt, et mõlemad vanemad panustavad miinimumelatise ulatuses ülalpidamisega (292 eurot lapse kohta), lisaks saab kostjate esindaja kasutada riiklike lastetoetusi ning õppemaksud tasub hageja, kes tasub ka laste telefoniarved, ostab vajadusel telefonid jne
7. Oluline on ka see, et miinimumelatis on oluliselt suurenenud alates XXXX . aastast. Kuivõrd miinimumelatis on seotud miinimumpalgaga, ei ole ilmne selle seotud laste tegelike vajadustega. Kohus selgitab siinkohal, et Riigikohus on mitmel korral märkinud oma lahendites, et seadusandja peaks kaaluma elatise alamäära vähendamist. Nii on näiteks
8. märtsi
9. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16 p-s 14 Riigikohus märkinud: „Seadusandja peaks kaaluma, kas olukorras, kus proportsioon laste vajaduste rahuldamiseks vajalike keskmiste kulutuste, lapsetoetuste suuruse ja keskmise sissetuleku vahel on oluliselt muutunud, tuleks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise alammäära vähendada. Seadusandja eesmärgiks ei saa olla reguleerida õigussuhet viisil, mis võib viia selleni, et valdava osa isikute suhtes tuleb kohaldada erandit (PKS § 102 lg 2) ning vaid väikse osa isikute suhtes saab kohaldada seaduses sätestatud reeglit (PKS § 101 lg 1).“ Samuti on Riigikohus
10. juuni
11. a lahendis tsiviilasja nr 3-2-1-35-17, p-s 30 märkinud: „Miinimumpalk ei seostu laste vajadustega ega ole praeguses olukorras sobiv vahend elatise määramiseks. /…/ Seadusandja peaks kaaluma miinimumelatise vähendamist, veel parem uuringutel põhineva vajaduspõhise miinimumelatise kehtestamist, mis arvestaks muu hulgas ka kooselavate ülalpeetavate mastaabisäästu ning näeks ette vanemale enda ülalpidamiseks kätte jääma pidava sissetuleku (vt ka RAKE
12. a uuring).“ Seega on kohtuvõim juhtinud seadusandja tähelepanu sellele, et kehtiv elatise regulatsioon vajab muutmist. Lapse vajaduspõhise miinimumelatise kohta on RAKE veebruaris
13. a koostanud uue aruande (leitav: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf). Selle järgi on standardeelarve meetodil leitud lapse ülalpidamiskulude keskmiseks suuruseks 343 eurot kuus ning alternatiivsel võrdlevanalüüsi meetodil leitud ülalpidamiskulude suurus 388 eurot kuus. Kahekordne miinimumelatise summa (584 eurot kuus) on seega oluliselt suurem, kui lapse keskmiste ülalpidamiskulude suurus. Kohus nõustub hagejaga selles, et miinimumelatise oluline suurenemine viimastel aastatel on asjaolu, mida tuleb vanema ülalpidamiskohustuse ulatuse põhjendatuse hindamisel arvestada ning see omab olulist tähtsust koosmõjus vanema poolse ülalpidamiskohustuse vahetu täitmisega. Kostjate esindajale toob kohus esile võrdluse, et Soomes on eraldi elava vanema kohustuseks tasuda elatist 167 eurot 35 senti lapse kohta (leitav: https://www.kela.fi/web/en/child-maintenance-allowance-amount-and-payment).
14. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi elatise vähendamise nõudes ning vähendab XXX Maakohtu XX.XX.XXXX . a määrusega tsiviilasjas nr XXX kinnitatud kompromissiga kokkulepitud elatise suurust alates hagi esitamisest kummagi kostja kohta 0 euroni. Kohtulahendi, millega on välja mõistetud lapse elatis, muutmist saab

§ 459lg 2 järgi nõuda alates vastava hagi esitamisest, mitte tagasiulatuvalt.

II

1. Hageja esitas hagiavalduse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kohus on mõlemad vaidlused hageja taotlusel liitnud ühte menetlusse. 11 2-21-3954
2. TMS § 221 lg 1 näeb ette, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 sätestab, et sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg 3 kohaselt võib hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks esitada täitemenetluse lõpuni.
3. Praeguses vaidluses on täitedokumendiks (TMS § 2 lg 1 p 1) XXX Maakohtu XX.XX. XXXX jõustunud määrus tsiviilasjas nr XXX . Hageja toob esile, et kohtumäärusega on määratud kindlaks tulevikku suunatud perioodilised kohustused, lähtudes seejuures määruse tegemise ajal esinenud asjaoludest. XXX Maakohtu määruse tegemise ajal viibisid lapsed kostjate esindaja juures rohkem aega kui isa juures ning laste õppemaksude tasumine oli vanemate vahel jagatud, mistõttu oli põhjendatud, et hageja tasus kostjate ülalpidamiseks nende emale elatist. Hageja märgib ka, et kohtumääruse tegemise ajal oli miinimumelatise summa, mille tasumises pooled kokku leppisid, ka oluliselt väiksem kui täna (vastavalt 195 eurot ja 292 eurot). Lastel on vahelduv elukoht, nad elavad pool aega ema ja pool aega isa juures. Seega täidab hageja eelduslikult poole laste ülalpidamiskohustusest vahetult (vt Riigikohus on
4. juuni 2017.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17). Seega on XXX aastat pärast XXX Maakohtu XX.XX. XXXX . a määruse tegemist, laste ülalpidamiskohustust puudutavad asjaolud oluliselt muutnud. Täna elavad lapsed võrdse aja ema ja isa juures. Lapsed seega elavad hageja juures ja ta osaleb nende kasvatamises. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Lapse ema peab eelduslikult kandma poole lapse ülalpidamiskuludest ja lapse isa poole lapse ülalpidamiskuludest. Hageja on seisukohal, et olukorras, kus lapsed elavad poole ajast tema juures ja ta tasub laste õppemakse, täidab ta eelduslikult laste ülalpidamiskohustust vahetult poole laste ülalpidamiskulude ulatuses. Seega täidab ta laste ülalpidamiskohustust piisavalt kandes lastega seotud kulusid ajal, mil lapsed tema juures elavad ja tasudes laste õppemakse. Vaidlusaluses täitemenetluses nõutakse hagejalt aga lisaks sellele veel kummalegi lapsele miinimumelatise tasumist.
5. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka taotluse hagi tagamiseks. Kohus rahuldas hageja taotluse ja tagas hagi ning tunnistas lubamatuks täiteasjades nr XXX ja XXX toimuvad sundtäitmised.
6. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjate esindaja pöördus XX.XX.XXXX kohtumääruse täitmiseks kohtutäituri poole, kuna hageja ei ole õigel ajal kandnud lastele elatisraha üle, on viivitanud maksete tasumisega või pole tasunud üldse. Seega on olnud laste ema pöördumine kohtutäituri poole kohtumääruse täitmiseks igati põhjendatud, jõustunud kohtumääruse täitmine on kohustuslik ning kui kohustusi ei täideta kokkuleppekohaselt, tuleb rakendada sundi. Täitemenetlus on seaduspärane ja puudub õiguslik alus selleks, et tunnistada hageja suhtes läbiviidavad täitemenetlused lubamatuks.
7. Kohus leiab, et kuivõrd kohus on eelnevalt põhjendanud, miks on põhjendatud hageja taotlus elatise vähendamiseks kummagi kostja kasuks 0 euroni alates
8. jaanuarist 2021, on põhjendatud ka hageja taotlus tunnistada lubamatuks sundtäitmine elatise nõudes kohtumääruse tsiviilasjas nr XXX täitmiseks. Lapsevanematel on võrdne kohustus lapsi ülal pidada. Hageja on esile toonud, et tema ülalpidamiskohustuse täitmise ulatus on oluliselt suurem kui kostjate esindajal ning see ei ole põhjendatud. Kohus nõustub selles osas hagejaga. Elatise maksmise kohustus on lapsevanemal PKS § 100 lg 2 esimesest lausest tulenevalt juhul, kui ta ei täida lapse ülalpidamise kohustust vahetult, so lapse kasvatamises osalemisega. Riigikohus on
9. juuni
10. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 selgitanud, et kohtul tuleb elatist välja mõistes arvestada ka asjaolu, et lahus elav vanem täidab eelduslikult vabatahtlikult 12 2-21-3954 ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Sama seisukohta on Riigikohus kinnitanud ka
11. mai
12. a lahendis tsiviilasjas nr 218-
13. Seega, kui lapsed elavad 50% ajast ühe ja 50% asjast teise vanema juures, siis eelduslikult vastavad laste kulud kummagi vanema juures miinimumelatise summale. Praeguses vaidluses see nii ongi. Siiski märgib hageja, et laste ülalpidamiseks tehtavate kulutuste suurused vanemate vahel on põhjendamatult erinevad: hageja tasub täna laste ema pangakontole 584 eurot kuus, maksab laste õppemakse ja täidab lisaks sellele ülalpidamiskohustust laste tema juures viibimise ajal vahetult. Seega on lubamatu täitemenetlus, millega nõutakse lapsi piisavas ulatuses vahetult ülal pidavalt vanemalt sisse elatist nii, et see tuleb maksta teise vanema kontole ja anda tema käsutusse. Hageja on oma ülalpidamiskohustuse laste vahetu ülalpidamisega ning õppemakse tasumisega täitnud. 27.

§ 386

lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus on seisukohal, et kohaldatud hagi tagamise abinõu, täitemenetluse peatamine, ei ole hagi rahuldava kohtuotsuse täitmise tagamiseks vajalik ning seega tuleb tagamine käesoleva kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Menetluskulude jaotus 28.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Kuivõrd tegemist on elatise vähendamise ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga, mille üheks pooleks on alaealised lapsed, siis peab maakohus õigeks jätta menetluskulud

§ 162lg 4 alusel poolte endi kanda.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 13