Obsah (7)

§ 97§ 99§ 100§ 101§ 102§ 105§ 116

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalilult teatavakstegemise aeg ja koht 21. mai 2021. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-20-18669 Tsiviilasi K. K. i ha

) §-le 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97p 1 kohaselt on alaealine laps ülalpidamist saama õigustatud isikuks.

Pooled ei vaidle selle üle et hageja on kostja alaealine laps, kes elab alaliselt koos oma emaga ning kostja elab hagejast eraldi. Vaidlust ei ole, et K. K. põlvneb kostjast. 2 Tartu Maakohus on XX.XX.XXXX. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr XXX A. K. ilt välja mõistnud K. K. i ülalpidamiseks elatise 2175 krooni (139,01 eurot) kuus ning kostja on maksab vabatahtlikult elatist väljamõistetust suuremas ulatuses ehk 180 eurot kuus. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja ülalpidamiseks kulub 355 eurot kuus ning et hageja ema saab riigilt 60 eurot peretoetust. 5. Vastavalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes; osundatud paragrahvi 2. lõike järgi arvestatakse alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 100

lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

Alaealisele lapsele makstav elatis ei või

§ 101

lg 1 kohaselt üldjuhul olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus saab

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi vähendada elatist alla seaduses sätestatud alammäära üksnes mõjuval põhjusel. 6. Ts

MS § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. TsMS § 459 lg 1 kohaselt on poolel õigus uues hagis nõuda muu hulgas maksete suuruse muutmist, kui maksete suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, on oluliselt muutunud (TsMS § 459 lg 1 p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist (TsMS § 459 lg 1 p 2). Otsust võib muuta alates uue hagi esitamisest (TsMS § 459 lg 2).

1. Hageja ülalpidamiseks on kostjalt elatis välja mõistetud ning vaidlust ei ole asjaolu üle, et kostja on väljamõistetud elatist vabatahtlikult suurendanud. Hageja seaduslik esindaja on 17.03.
2. a toimunud kohtuistungil selle asjaolu omaks võtnud, kuid on esile toonud, et kostja on jätnud aegajalt ka elatise maksmata ehk ei ole olnud maksete teostamisel järjepidev. Kostja ei ole tõendanud, et on täitnud ülalpidamiskohustust regulaarselt. Hagejal puudub täitedokument, millega pöörduda kohtutäituri poole elatisenõude sundtäitmiseks olukorras, kus kostja jätab tasumata elatise tema poolt omaksvõetud ulatuses, s.o 180 eurot. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud hagi rahuldada ulatuses, milles elatise väljamõistmine on lapse vajaduste katteks vajalik. Hageja huvides on saada tegelikele kokkulepetele vastav täitedokument.
3. Hageja seadusliku esindaja poolt esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et tema töötasu suurus XXXs on 848,06 eurot kuus, lisaks laekub hageja emale peretoetus ning märkimisväärne summa L. OÜ-lt ja eraisikutelt. Seega ei vasta tõele hageja seadusliku esindaja väide, et tema igakuise sissetuleku suurus on 580 eurot. Iseenesest ei anna ühe vanema väidetav vähene sissetulek alust teiselt vanemalt suurema elatise väljamõistmiseks. Vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (Riigikohtu 13.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 11; 24.10.
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15; 29.04.
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14; 12.03.
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12).
7. Alates 1.01.
8. a sätestab perehüvitiste liigid, eesmärgid ja ulatuse ning nende määramise ja maksmise tingimused ja korra perehüvitiste seadus (PHS). Nimetatud seadus sätestab üldise perepoliitilise eesmärgi, milleks on lastega perede ning laste kasvatamise toetamine (PHS § 2). Sellel eesmärgil makstakse PHS § 3 järgi lastega perede heaolu tagamiseks perehüvitisi, mille 3 liigid on riiklik peretoetus, vanemahüvitis ja elatisabi. PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus. PHS § 17 lg 1 järgi on lapsetoetuse saamise õigus igal lapsel sündimisest kuni 16-aastaseks saamiseni. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot.
9. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

1. Kohtu hinnangul tuleb eelmärgitut arvestades eeldada, et osa lapse vajadusi kaetakse riikliku lapsetoetuse arvel ning nende maksmine peab selliselt reeglina tulema kasuks mõlemale vanemale. Kohus ei näe mõistlikku põhjendust sellele, miks peaks vanem, kes teise vanema ja lapsega ühise perena koos elades saab kasu lapsetoetusest, kaotama lapsetoetusest saadava kasu ainuüksi seetõttu, et ta elab teisest vanemast ja lapsest lahus. Seega tuleks pool lapsetoetusest (juhul kui on tõendatud lapsetoetuse saamine) üldjuhul alati elatisest maha arvata (mh miinimumelatisest). Laps võib tõendada, et selline mahaarvamine on põhjendamatu, kuna tema vajadused on miinimummäärast suuremad (vt Tartu Ringkonnakohtu 16.03.
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-3037, p-d 10–11). Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et tema vajadused on miinimummäärast suuremad.
3. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud kostjalt elatise väljamõistmine seaduses sätestatud miinimummäära ulatuses. Kostjalt väljamõistetava elatise vähendamiseks alla

§ 101

lg 1 sätestatud määra on aluseks hagejale vahetu ülalpidamise andmine ja riiklike peretoetuste laekumine hageja ema pangakontole; samuti hageja poolt esile toodud igakuiste vajalike püsikulude suurus, mis on hagiavaldusest nähtuvalt 355 eurot. Kostja poolt käesoleva otsuse alusel makstav elatis katab praktiliselt poole hageja ülalpidamiskuludest. Küll aga ei ole kohtu hinnangul käesoleval juhul põhjendatud toetuda võimalikule mastaabisäästule. Hagejaga ühes leibkonnas elav teine laps on hagejast oluliselt noorem ning teisest soost, mistõttu kohtu hinnangul mastaabisäästu ei teki.

1. Hinnates igakülgselt kohtule esitatud asjaolusid ja tõendeid, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis 180 eurot kuus. Kohus selgitab, et elatise suurendamist saab TsMS § 459 lg 2 järgi nõuda alates uue hagi esitamisest. Seega ei saa elatise suurendamise hagi rahuldada tagasiulatuvalt ning kuna hagi elatise suurendamiseks on esitatud 18.12.
2. a., mõistab kohus suurendatud elatise välja nimetatud kuupäevast. Elatise maksmise kohustus käesoleva kohtuotsuse alusel on kostjal kuni hageja täisealiseks saamiseni (

§ 97p 1).

Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 14. Ts

MS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 4 TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi osalise rahuldamise tõttu jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. 15. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kohtuotsuse sissejuhatavas osas märgitud hagihind ei ole menetluskulu. Hagihind omab tähendust vaid kohtu jaoks tsiviilasja menetlemisel, näiteks sõltub hagihinnast, kas kohus saab menetleda asja lihtsustatud korras või kirjalikus menetluses kohtu määramisel. Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik 5