TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-1247 Määruse kuupäev 21.06.2021 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi M.M. esialgse õiguskaitse taotlus seoses mobiilinumbrite lisamiseg

) § 252 lg 7, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte teadmiseks Viru Vanglale. taotlejale ning edastatakse ASJAOLUD

1. M.M. esitas 05.06.2021 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Taotleja hinnangul piirab vangla ebaseaduslikult tema helistamist ega lisa Viktoria Pronevitši ja Agu Rillo telefoninumbreid tema kontaktide hulka. Taotleja selgitab, et tal ei ole võimalik V. Pronevitši ega A. Rillot nende lauatelefonile helistades kätte saada. Taotleja palub kohustada vanglat lisama soovitud telefoninumbrid tema kontaktide hulka.
2. Viru Vangla edastas 10.06.2021 vastusena kohtunõudele M.M. esialgse õiguskaitse taotlusega seonduvad dokumendid, sealhulgas M.M. vaide, milles ta palub viivitamatult lõpetada tema helistamise piiramine ja lisada A. Rillo ja V. Pronevitši telefoninumbrid tema kontaktide hulka.
3. Tartu Halduskohus jättis 09.06.
4. a määrusega M.M. esialgse õiguskaitse taotluse käiguta. Taotlejal tuli kohtule põhistada tal esinevat õiguskaitse vajadust.
5. Taotleja esitas 11.06.2021 kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse. Taotleja selgitab, et V. Pronevitš on perearst, kes viibib vanglas tööl maksimaalselt ühel päeval nädalas ning kuna see on vastuvõtupäev, ei ole võimalik talle lauatelefonile helistada. Taotlejal on olnud varasemalt arsti vastuvõtuaeg, kuid tema saatmised on korduvalt katkestatud, kuna ta ei ole võimeline liikuma käed selja taga. Arsti arvates ei vaja taotleja tugikarku, kuigi jõudis selle otsuseni ilma taotlejat nägemata. Seetõttu on taotleja alates 24.05.2021 ilma karguta. Ka 3-21-1247 varasemalt on arst sellise otsuse teinud (nt 25.04.2020), kuid seejärel 21.12.2020 leidnud, et tugikark on siiski vajalik. Taotleja on seisukohal, et kui ta ei saa helistada arsti mobiiltelefonil, puudub tal võimalus temaga suhelda, sest saatmised vastuvõtule katkestatakse. Kui ta ei saa arstiga suhelda, ei pääse ta ka jalutama. Kuna A. Rillo viibib vangla juristina pidevalt kohtus, kuid taotlejal on vaja temaga arutada õigusalaseid asju, on ainus võimalus selleks helistada tema mobiiltelefonile. Mobiiltelefonile on võimalus helistada ka pärast tööpäeva lõppu. KOHTU SEISUKOHT
6. Kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (

§ 249lg 1).

Esialgset õiguskaitset võib halduskohtult taotleda ka pärast vaide esitamist (

§ 249lg-d 2 ja 5).

Kuna taotleja esitas 07.06.2021 vanglale esialgse õiguskaitse taotlusega samasisulise vaide (dtl 19–20), on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.

1. Esialgset õiguskaitset kohaldatakse, kui vastasel juhul oleks taotleja õiguste kaitse raskendatud või ebamõistlikult koormav, kui mitte võimatu. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega taotleja jaoks mingeid nn pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega.
2. Taotleja hinnangul esineb tal esialgse õiguskaitse vajadus, kuna ta ei saa minna ise ilma tugikarguta vangla arsti vastuvõtule ja seetõttu peab ta saama arstile helistada ka aegadel, mil arst ei saa lauatelefonile vastata. Vangla juristi mobiiltelefonile helistamise vajadust on taotleja põhjendanud õigusalaste asjade arutamise vajadusega ja sellega, et juristi ei ole lauatelefonile helistades võimalik kätte saada. Kohtu hinnangul ei viita eelnev taotlejal esinevale esialgse õiguskaitse vajadusele.
3. Taotlejale on vanglas tagatud ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus (vangistusseaduse § 53 lg 1). Olukorras, kus taotlejale vajalik abi ei ole vältimatu, on tal võimalus registreerida end arsti vastuvõtule ning vajadusel on võimalik kutsuda meedik kambrisse. Eelduslikult ei saa taotleja arstiabi telefoni teel ning arstile mobiiltelefonile helistamise võimaldamata jätmisega ei kaasne kohtu hinnangul taotlejale pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Taotleja ei ole esitanud kohtule põhjendusi, mis annaksid aluse teistsugusele seisukohale jõudmiseks. Kohtu hinnangul võib taotlusest järeldada taotleja rahulolematust vangla arsti otsusega temalt tugikargu äravõtmise kohta. Kohus selgitab, et kui taotleja ei nõustu arsti sellise otsusega, on tal õigus esitada vastavasisuline kaebus maakohtule.
4. Kohus on seisukohal, et taotluse rahuldamata jätmisel ei kaasne taotlejale raskeid pöördumatuid tagajärgi ka olukorras, kus tal ei võimaldata helistada vangla juristi mobiiltelefonile. Esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks ei ole taotleja seisukoht, et tal on vaja arutada vangla juristiga õigusalaseid asju ning juristi ei ole tööpäeval tihti võimalik lauatelefonilt kätte saada. Kui taotlejal on küsimusi seoses vangla tegevusega, on tal võimalik esitada vanglale selgitustaotlus.
5. Kuna kohtu hinnangul puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus, ei hinda kohus esialgse õiguskaitse kohaldamise teisi eeldusi ning jätab taotluse rahuldamata.
6. Taotleja palvel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis tema nime initsiaalidega (

§ 175lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 2