KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 9. aprill 2021 Kohtuasja number 1-19-6809 Kohtukoosseis eesistuja Erkki Hirsnik, liikmed Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm Sekretär

) § 22 lg 1 p 4 ja § 24 lg 12.

§ 22

lg 1 p 4 kõlab nii: aktsiisi maksab isik, sealhulgas teise liikmesriigi isik, kes on rikkunud

-i nõudeid aktsiisikauba tootmisel, maksumärgistamisel, ladustamisel, lähetamisel, vedamisel, valdamisel ja kauba võõrandamisel isikule, kellel ei ole õigust kaupa ajutises aktsiisivabastuses vastu võtta.

§ 24

lg 12 aga on sõnastatud selliselt: „Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 4 nimetatud isikul tekib maksukohustus rikkumise objektiks olnud aktsiisikaubalt või maksumärgilt rikkumise päeval või kui rikkumise päeva ei ole võimalik kindlaks teha, siis rikkumise avastamise päeval. Kui ei ole võimalik kindlaks teha käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 4 nimetatud isikut, tekib maksukohustus isikul, kes valdab rikkumise objektiks olnud aktsiisikaupa. Maksumärk loetakse rikkumise objektiks, kui see kinnitatakse tootele, mis ei kuulu maksumärgistamisele.“ 23. On selge, et mõiste „valdaja“ on neis normides erineva mahuga: kui see nii ei oleks, ei oleks vaja sätestada

§ 24lg-s 12 täiendavat maksukohustust.

Kahe valduse erinevus sõltub muu hulgas asjaolust, kas isikul on õigus võtta vastu omanikule omaseid otsustusi. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 kohaselt omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 32 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle. AÕS § 33 lg 1 ja 2 järgi on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Isik, kes valdab asja rendi, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, on otsene, teine isik aga kaudne valdaja.

§ 24

lg 12 ls 2 kohaldubki otsese valdaja tunnustega isikule, kui on olemas ka kaudne valdaja ja tema isikut ei suudeta kindlaks teha.

1. Seda tõlgendust toetab ka kohtupraktika. Sarnast avalik-õiguslikku nõuet lahendati kriminaalasjas nr 1-19-
2. Asja tehiolude kohaselt omandas süüdistatav käitlemiseks mittelubatud alkoholi ja tal oli kaubanduslik eesmärk. Lahendis viidati haldusasjas nr 3-17-883 tehtud lahendile. Ka selles kohtuasjas leiti maksuotsuse saanud isiku valdusest suur kogus maksustamata kanget alkoholi ning tuvastati, et ta omandas selle. Nendes kohtuasjades teostas omanik enda õigust vallata.
3. Praegusel juhul ei ole eelnimetatud kohtuasjadega võrreldavad asjaolud tuvastatavad. V. Kazakovi ja M. Orast süüdistatakse sigarette sisaldavate kastide jalgsi edasi toimetamises ja autosse tõstmises. Puuduvad mistahes viited sellele, et nende pädevus ulatunuks kaugemale sigarettide lihaste jõul ühest kohast teise viimisest. Küll on aga on nende tegevus käsitatav valdamisena. Näiliselt peaks kohalduma

§ 24

lg 12 ls 2: kui ei ole võimalik kindlaks teha

§ 22

lõike 1 p-s 4 nimetatud isikut, tekib maksukohustus isikul, kes valdab rikkumise objektiks olnud aktsiisikaupa.

1. Oluline on aga, et seadus nimetab tegevust olevikus: valdab. See läheb kokku ka asjaõigusseadusest tuleneva regulatsiooniga: valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Isik, kelle tegeliku võimu alt on asi välja läinud, ei ole enam asja valdaja. Nagu kohus eelnevalt tuvastas, leiti sigaretid autost, mida juhtis I.S. . Kuigi süüdistatavad mingil ajahetkel neid sigarette valdasid, nende valdus lõppes. Leidmise hetkel oli nende ainuke valdaja I.S. (kelle osas avalik-õiguslikku nõuet ei esitatud).
2. Lisaks eelöeldule tuleb silmas pidada seda, et avalik-õigusliku nõudeavalduse aluseks olevad sigaretid on konfiskeeritud ja hävitatud. See on tähtis järgmistel põhjustel. 28.

§ 24lg 7 kohaselt on sissenõutavaks muutunud aktsiisikauba maksukohustus tollivõlg.

Tollivõlaga seonduvat reguleerib

1. oktoobri 2013 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestati liidu tolliseadustik. Tolliseadustiku art 288 kohaselt 5 on see seadustik tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Tolliseadustiku art 124 p 1 alap-de e ja f kohaselt lõppeb impordil tekkiv tollivõlg, kui kaup, millelt tuleb tasuda impordi- või eksporditollimaks, konfiskeeritakse või peetakse kinni ning samal ajal või seejärel konfiskeeritakse; kaup, millelt tuleb tasuda impordi- või eksporditollimaks, hävitatakse tollijärelevalve all või loovutatakse riigile. Seega on Eesti õiguskorras norm, mille kohaselt konfiskeerimine ja hävitamine lõpetab tollivõla.
2. Juhul kui süüdistatavate vastu maksunõude rahuldamine ei oleks juba eelnevalt nimetatud alusel välistatud, tuleks kohtul asuda lahendama küsimust, kas kauba konfiskeerimise ja hävitamise fakt omab nõude rahuldamise seisukohalt tähendust. Senises kohtupraktikas on tuginetud Euroopa Kohtu
3. aprilli 2010 otsusele kohtuasjas C-230/08 ja hakatud sealseid seisukohti laialdaselt üle kandma. Nimetatud kohtuasi käsitles Taani äriühingu ja maksuministeeriumi vahelist vaidlust maksude üle, mida maksuhaldur nõudis seoses TIRmärkmiku alusel toimunud vedudega (vt ka viidatud otsuse p 36). Viidatud otsuse p-s 5 on kajastatud TIR-konventsiooni alusel toimuvate vedude üht olemuslikku tunnust: kaupa, mida veetakse TIR-protseduuri alusel tollitõkendiga varustatud maanteesõiduki, autorongi või konteineriga, üldiselt vahetolliasutuses ei kontrollita. Kuritarvitamiste ärahoidmiseks võib toll siiski sellistes tolliasutustes erandjuhtudel ja eriti eeskirjade eiramise kahtluse korral kaupa kontrollida. Kohus jõudiski järeldusele, et kui hiljem konfiskeeritud ja hävitatud kaup peeti kinni tsoonis, kus asub esimene tolliasutus ühenduse välispiiril, tollivõlg lõppeb. Juhul kui kaup peeti kinni pärast seda, on aktsiis muutunud sissenõutavaks. Kohtu seisukoht anti seega sellise erisuhte kohta, mille osas on kokku lepitud kõrgendatud usaldus. Käesolevas kaasuses on rikkujad füüsilised isikud, kellele süüks arvatav tegu seisneb (arvestatava tõenäosusega teiste isikute organiseerimisel) esemete tassimises. Kohus ei ole veendunud, et nendele olukordadele tuleks maksuõiguslikult ühetaoliselt läheneda. Tegemist on olukorraga, mis vajaks õiguse edasiarendamiseks ja seaduse ühetaolise kohaldamise tagamiseks kõrgemate astemete kohtute seisukohta.
4. Kriminaalkohus tegeleb kriminaalasja lahendamisega ja kuriteo tagajärgede heastamiseks esitatud nõuete lahendamisega. Oludes, kus käitlemiseks mittelubatud kaup peetakse kinni, konfiskeeritakse ja hävitatakse, ei ole maksu määramisel tegemist kuriteo tagajärgede heastamisega. Juhul kui sellistel nõuetel on alust, tuleks neid menetleda maksumenetluses.
5. Viimaks tegi kohus ka otsustused puutuvalt menetluskuludesse. Apellatsioonid
6. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni V. Kazakovi kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar, kes palub V. Kazakov õigeks mõista või teha vähemasti uus otsustus liitkaristuse osas. Kokkuvõtvalt on apellatsiooni sisu niisugune.
7. V. Kazakovi süü ei ole tõendatud. Pole võimalik aru saada, kuidas kinnitab V. Kazakovi süüd see, et A.T. e auto oli niiske ja et niisked olid ka autos olnute riided. Nii V. Kazakov kui ka I.S. selgitasid, et V. Kazakov võis puudutada hiljem sigarettide pakkimiseks kasutatud kilekotte
8. aasta kevadel, kui ta aitas koos M. Orasega I.S. it Räpinasse kolimisel. I.S. oli suuteline transportima sigaretikaste üksinda.
9. Ca neli aastat tagasi toime pandud kuriteo eest pole õige kohaldada reaalset vangistust. Seetõttu tuleks süüdimõistva otsuse jõusse jätmise korral lugeda V. Kazakovi karistus kaetuks talle Tartu Maakohtu
10. mai 2018 otsusega mõistetud vangistusega. 6
11. Kohtuotsuse apelleeris puutuvalt avalik-õiguslikku nõudeavaldusse ka EMTA, kes märgib lühidalt seda. 36.

§ 22

lg 1 p 4 sätestab isiku, kes rikkumise toime pani,

§ 24

lg 12 aga sätestab aktsiisikohustuse tekkimise koosseisu.

§ 22

lg 1 p 4 järgi on maksumaksjaks isik, kes valdab kaupa

-s sätestatud nõuete vastaselt,

§ 24

lg 12 järgi aga tekib rikkuja tuvastamata jäämisel maksukohustus isikul, kes kaupa valdab. Seega ei saa öelda, et valdamise mõiste on neis sätetes erineva kaaluga. 37. Asjaolu, et tubakatoodete leidmise hetkel oli nende ainuke valdaja I.S. , ei tähenda, et M. Oras ega V. Kazakov ei rikkunud

-s sätestatud nõuded.

§ 24lg 12 järgi tekkis maksukohustus hetkel, kui M.

Oras ja V. Kazakov toimetasid aktsiisikaupa ilma ajutise aktsiisivabastuseta edasi. Haldusasjas nr 3-17-883 selgitas kohus, et alkoholil ja sigarettidel puudusid Eesti Vabariigi maksumärgid, mis tähendab seda, et neilt oli jäänud aktsiis määramata. Sellist alkoholi ja sigarette omandades ja edasi toimetades tekkis kaebajal kui vastavaid kaupu vallanud isikul

§ 22lõike 1 p 4 ja § 24 lg 12 kohaselt kohustus maksta aktsiisi.

Seejuures ei oma tähendust see, kes ja kuna täpselt kauba ühenduse territooriumile toimetas. 38. Süüdistatavad ei vabanenud

§ 24

lg 12 alusel tekkinud maksukohustuse tasumisest aktsiisikauba valduse lõppemisel.

§ 24

lg-st 12 ei nähtu, et valdus oleks piiratud aktsiisikauba leidmise ajahetkega.

§ 24lg 12 järgi on maksumaksjateks kõik tuvastatud aktsiisikauba valdajad.

Nimetatud tõlgendust toetab ka Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2008/118 artikli 8 lg 1 p b, mille järgi artikli 7 lõike 2 punktis b osutatud aktsiisikauba valdamise puhul on aktsiisi maksjateks aktsiisikaupa valdav isik ja mis tahes muu isik, kes on aktsiisikauba valdamisse kaasatud. 39.

§ 24

lg 7 kohaselt ei saa sissenõutavaks muutunud aktsiisikauba maksukohustust pidada tollivõlaks.

§ 24

lg 7 ls 1 järgi tekib võlgnikul maksukohustus aktsiisikauba impordil ja muudel juhtudel, millega kaasneb aktsiisikauba sisseveol tollivõla tekkimine tolliseadustiku mõistes. Nimetatud sätte kohaselt tekib võlgniku aktsiisikohustus juhtudel, mil tolliseadustiku kohaselt tekib tollivõlg.

§ 22

lg-s 1 p-s 4 ja

§ 24

lg-s 12 sätestatud aktsiisikohustuste tekkimine ei ole seotud tollivõlaga tolliseadustiku kohaselt. Eeltoodust tulenevalt on kohus ebaõigesti järeldanud, et aktsiisikohustus on tollivõlg. 40. Kauba konfiskeerimine ja hilisem hävitamine ei oma nõude rahuldamise seisukohalt tähendust.

§ 27

lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatakse aktsiisivabastus konfiskeeritud aktsiisikaubale, mis töödeldakse tehnilisel otstarbel või mis hävitatakse. Käesolevas kriminaalmenetluses neid aluseid ei esine, s.o aktsiisikaup ei olnud peremehetu ega ajutises aktsiisivabastuses.

-i seletuskirjast tuleneb, et konfiskeerimine ei ole aktsiisivabastuse aluseks, sest kaubad peavad olema võrdsetel alustel maksustatud, see on tarbimisse lubamisel. Aktsiisiseaduse alusel loetakse tarbimisse lubamiseks ka aktsiisikauba illegaalset tootmist, müüki või Eestisse toimetamist. Seaduse rikkumine, millega kaasneb aktsiisikauba konfiskeerimine, ei saa olla aktsiisivabastuse aluseks. Seda, et ebaseaduslikult imporditud kauba puhul tekib aktsiisi maksmise kohustus siis, kui see peetakse kinni peale esimesest ühenduse tolliterritooriumil asuvast tolliasutusest väljumist ja hävitatakse hiljem maksuhalduri poolt, on Euroopa Kohus leidnud kohtulahendis C-230/08. Nimetatud lahendile on viidatud kohtuasjades nr 1-19-1346, 3-17-883, 3-16-795, 3-19-284 ja 315-2311. 41. Tulenevalt

§ 22

lg 1 p-st 8 maksab aktsiisi muu isik, kellel tekib aktsiisi maksmise kohustus.

§ 24

lg 1 järgi tekib maksukohustus aktsiisikauba tarbimisse lubamisel või teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse toimetamisel. Vastavalt

§le 41 on aktsiisikauba tarbimisse lubamine ajutise aktsiisivabastuse lõpetamine ning tootmine, 7 import või aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba valdamine ajutise aktsiisivabastuseta. M. Oras ja V. Kazakov hoidsid ja toimetasid edasi maksumärgiga märgistamata sigarette. Süüdistatavad toimetasid aktsiisikaupa Eestisse ilma ajutise aktsiisivabastuseta ning tubakatoodetel puudus nõuetele vastav maksumärgistus. Seega kohaldub M. Orase ja V. Kazakovi kui aktsiisikauba valdajate suhtes

§ 22lg 1 p 8.

1. Eelnevast tulenevalt on maakohus kohaldanud norme ebaõigesti ja maakohtu otsus on vaja tühistada. Kuivõrd maakohus tunnistas M. Orase ja V. Kazakovi KarS § 376 lg 1 järgi tubakatoodete käitlemise korra rikkumises süüdi, on alus mõista M. Oraselt ja V. Kazakovilt solidaarselt välja avalik-õiguslik nõue summas 10 405 eurot. Ringkonnakohtu istung
2. V. Kazakovi kaitsja rõhutas, et peamine tõend on V. Kazakovi DNA leidmine kilekottidelt ja maakohus pole sellesse puutuvalt V. Kazakovi argumente piisavalt veenvalt kummutanud. Ka pidas V. Kazakovi kaitsja probleemiks seda, et üle jäi kuulamata A.T. . Kui V. Kazakov jääb õigeks mõistmata, tuleks leevendada karistust. Avalik-õiguslik nõudeavaldus jäi õigesti rahuldamata: raha oleks saanud nõuda I.S. ilt, sest sigarette valdas enne nende ära võtmist just tema.
3. EMTA esindaja hinnangul on avalik-õiguslik nõudeavaldus tarvis apellatsioonis esitatud kaalutlustel rahuldada.
4. Prokurör palus jätta V. Kazakovi süüdi tunnistamise jõusse. DNA on tõesti oluline. Tähele tuleb aga panna sedagi, et V. Kazakovi DNA-d ei leitud mitte vaid mustadelt kilekottidelt, aga ka nende kottide ümber olevatelt rakmetena kasutatud valgetelt teipidelt. Ka V. Kazakovi sõrmejälgi leiti mitte üksnes kilekottidelt, vaid ka teipidelt. Lisaks viitavad V. Kazakovi süüle kaudsete tõenditena piirivalvurite ütlused. K.M. märkis ära, et kinni peetud autos olnud inimestel olid riided niisked ja heinapuruga koos, mis andis K.M. i hinnangul aluse kahtlustada mingit laadi salakaubavedu. A.M. aga nägi 3–4 inimese jalajälgi. Lisaks nägi ka S.V. mõnda aega enne I.S. i poolset kraavi sõitmist, kuidas selles samas autos oli 4 inimest. Liiatigi oli sigarettide kogus sedavõrd suur, et üks inimene nende vedamisega hakkama ei oleks saanud. V. Kazakovi karistus on seaduslik: ta peab ära kandma veel 3 kuud vangistust. Avalik-õiguslik nõudeavaldus aga oleks tarvis rahuldada. Lisaks märkis prokurör, et D.L. taskust leiti 183 eurot, mille ametnikud ära võtsid ning millest D.L. oli nõus avalik-õigusliku nõudeavalduse rahuldamiseks loobuma – oleks hea, kui ringkonnakohus selle kuidagi ära märkida saaks.
5. M. Orase kaitsja Anu Pärtel palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Sigaretid konfiskeeriti ja hävitati juba I.S. i osas tehtud süüdimõistva kohtuotsuse alusel. Jääb mõistmatuks, miks ei mõistetud midagi välja I.S. ilt, ent soovitakse seda teha M. Oraselt ja V. Kazakovilt. Liiatigi märkis maakohus õigesti, et tollivõlg lõppes ära. Ringkonnakohtu seisukoht
6. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks peatuda kuigivõrd pikalt V. Kazakovi kaitsja väidetel puutuvalt tema kaitsealuse süüsse. Kaitsja kordab suuresti juba maakohtus kõlanud argumente. Esimese astme kohus on need aga väga põhjalikult ja kõigiti veenvalt ümber lükanud. Olgu lisatud vaid järgmist. Väited selle kohta, et V. Kazakovi DNA ja sõrmejäljed on selgitatavad juba kunagi mitu kuud tagasi toimunud kolimisega, on juba iseenesest väheusutavad. Üheselt lükkab need kaitseväited ümber aga tõik, et V. Kazakovi DNA-d ja sõrmejälgi leiti ka kilekottide ümber olnud valgelt teibilt ja teibilt, mida kasutati rakmetena. Kogenud piirivalvurite ütlused on igati loogilised ja kujutavad endast V. Kazakovi tugevasti kaudselt süüstavaid tõendeid. Küllaltki arusaamatuks 8 jääb viitamine A.T. üle kuulamata jäämisele. Esiteks ei kummuta see kuidagi olemas olevaid V. Kazakovi süüd kinnitavaid tõendeid. Teiseks aga pole kaitsja A.T. üle kuulamist taotlenud: seda ei oma kaitseaktis ega eelistungil. Niisiis jääb V. Kazakovi süüdi mõistev otsus muutmata.
7. Kaitsja alternatiivne taotlus on seotud karistusega: salasigarettide käitlemise eest mõistetud vangistus tuleks lugeda kaetuks V. Kazakovile Tartu Maakohtu
8. mai 2018 otsusega mõistetud poolteist aastase vangistusega. Kaitsja meelest poleks reaalne vangistus mitu aastat pärast kuritegu põhjendatud. Kriminaalkolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Karistusseadustik ei sea vangistuse vormi sõltuvusse sellest, millal leidis kuritegu aset. Tõsi, KarS § 64 lg 1 ei sätesta üldse midagi selle kohta, millest peab kohus karistuse suurendamise ja kaetuks lugemise alternatiivide vahel valides juhinduma. Saab aga nõustuda õiguskirjanduses leituga, et ühe karistuse teisega täielikult kantuks lugemist peaks üldjuhul vältima, kuivõrd niisugusel juhul jääks teo ebaõigus sootuks arvestamata (Pikamäe – KarS. Kommentaar.
9. trükk, § 64, komm 2.1). Seega ei saa kuidagi valeks pidada maakohtu otsustust kohustada V. Kazakovi kandma talle mõistetud 8 kuu pikkusest karistusest ära 3 kuud. Niisiis pole maakohtu otsuse selleski osas tühistamiseks alust. Et V. Kazakov on talle mõistetud lõplikust 1 aasta ja 9 kuu pikkusest vangistusest ära kandnud 1 aasta ja 6 kuud, peabki ta minema vanglasse veel 3 kuu pikkust vangistust kandma. Seda peab ta tegema talle maakohtu kutsega teatataval ajal (KrMS § 414 lg 1).
10. Küll aga leiab kriminaalkolleegium, et maakohtu otsus on vaja tühistada avalik-õigusliku nõudeavalduse osas. See avaldus on vaja rahuldada ja seda järgmistel põhjustel.
11. Vaidlust ei ole selles, et võimaliku aktsiisi suurus on sigarettide hulgast ja rikkumise ajast tulenevalt 10 405 eurot. Küll aga ollakse erimeelt selles, kas on alust mõista see summa välja V. Kazakovilt ja M. Oraselt. Maakohtu meelest ei saa seda teha kahel põhjusel. Esiteks ei saa jaatada sigarettide niisugust valdamist V. Kazakovi ja M. Orase poolt, mis võimaldaks neil meestelt aktsiisi nõudmist. Teiseks aga on oluline see, et sigaretid on konfiskeeritud ja hävitatud, mistõttu on tollivõlg tolliseadustiku tähenduses lõppenud.
12. Maakohus märkis õigesti, et valdamise mõiste

§ 22lg 1 p-s 4 ja § 24 lg 12 ls-s 2 on erinev.

Tuleb ju

§ 24

lg 12 ls 2 lugeda muu hulgas sedasi: kui ei ole võimalik kindlaks teha

§ 22

lg 1 p 4 mõttes aktsiisikaupa valdavat isikut, tekib maksukohustus isikul, kes valdab rikkumise objektiks olnud aktsiisikaupa. Ringkonnakohtu meelest tähendab see, et

§ 22

lg 1 p 4 prevaleerib § 24 lg 12 ls 2 ees: eeskätt tuleb aktsiisi nõuda

§ 22

lg 1 p 4 päraselt valdajalt, ent kui seda ei saa selle isiku kindlaks tegematuse tõttu teha, on maksjaks

§ 24lg 12 ls 2 järgne valdaja.

Seda leidis kriminaalkolleegiumi hinnangul iseenesest ka maakohus. Küll aga lähevad esimese ja teise astme kohtu seisukohad lahku selles, mida valdus nende kummagi normi osas tähendab. 52. Kriminaalkolleegiumi hinnangul peab

§ 22

lg 1 p 4 silmas tegusid, mis toimuvad enne kauba ringlusse laskmist (tarbijale üle andmist). Nimelt nähtub

§-st 22 aktsiisi maksmise üldine loogika: aktsiisi maksjaks ei ole formaalses mõttes mitte lõpptarbija, vaid kauba lõpptarbijale toimetamisega seotud isikud (isegi kui lõppkokkuvõttes tuleb aktsiis n-ö lõpptarbija taskust). Seetõttu peab

§ 24

lg 12 ls 2 silmas (vähemasti eeskätt) olukordi, kus tuvastatav on vaid lõpptarbija, mitte aga isikud, kelle kaudu kaup lõpptarbijani jõudis. Salasigarettidega seoses on

§ 24

lg 12 ls 2 järgseks valdajaks nt suitsetaja, kelle taskust leitakse sigaretipakk. Kui ei õnnestu kindlaks teha, kuidas sigaretid tema kätte jõudsid, ei saa kelleltki nõuda aktsiisi

§ 22

lg 1 p 4 alusel, mistõttu rakendub suitsetaja suhtes

§ 24lg 12 ls 2.

53. V. Kazakov ja M. Oras polnud sigarettide lõpptarbijad: nende teod toimusid enne sigarettide ringlusse laskmist. Seetõttu ei rakendu nende suhtes

§ 24lg 12 ls 2.

Küll aga saab 9 tugineda

§ 22lg 1 p-le 4.

Nimelt teostasid V. Kazakov ja M. Oras enne sigarettide ringlusse laskmist nende üle faktilist võimu ehk valdasid neid: nad hoidsid sigarette enda käes. 54. Isegi kui eeltooduga valduse mõiste sisustamise osas mitte nõustuda, rakendub

§ 22lg 1 p 4 ikkagi.

Nimelt on valdamine vaid üks aktsiisi tasumist kaasa toov teoalternatiiv. Peale valdamise tingib

§ 22lg 1 p 4 kohaselt maksukohustuse ka aktsiiskauba vedamine.

Vedamiseks tuleb pidada kauba ühest kohast teise toimetamist. Seda V. Kazakov ja M. Oras tegidki: nad viisid sigarette mööda maad edasi, muutes selliselt nende asukohta. Niisuguses olukorras olekski korrektsem tugineda valdamise asemel vedamisele. Vedamine eeldab alati ka valdamist, mitte aga vastupidi. Seetõttu võib vedamist pidada valdamise osas erinormiks2. 55. Aktsiisi välja mõistmist V. Kazakovilt ja M. Oraselt ei välista ka sigarettide konfiskeerimine ja hävitamine ning tolliseadustik. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks hinnata seda, kas

i järgne aktsiisinõue kujutab endast tollivõlga tolliseadustiku art 5 p 18 mõttes. Seda seetõttu, et tolliseadustiku art 124 lg 2 kohaselt ei loeta tollivõlga lg 1 p-s e osutatud juhtudel ja tollieeskirjade rikkumise suhtes kohaldatavate karistuste kohaldamisel lõppenuks, kui liikmesriigi õigusaktide kohaselt määratakse karistusi impordi- või eksporditollimaksu või tollivõla olemasolu alusel. Eesti seaduse järgi määrataksegi karistusi (võimaliku) tollivõla olemasolu alusel: KarS § 376 lg 1 eeldab karistamiseks suurt kogust ja suur kogus toob endaga paratamatult kaasa maksukohustuse (võimaliku tollivõla). Sarnane loogika peegeldub ka

-st: selle seaduse § 24 lg 7 ls 5 sätestab, et maksukohustus ei lõpe tollivõla lõppemisega kauba konfiskeerimisel.

1. Tähtsust ei ole sellel, kas aktsiis mõisteti välja ka D.L. või I.S. ilt ja miks seda tehti või ei tehtud. EMTA on õigesti leidnud, et V. Kazakov ja M. Oras vastutavad solidaarvõlgnikena. Võlaõigusseaduse § 65 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt solidaarvõlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
2. Ringkonnakohus ei saa käesoleva otsuse resolutsioonis kajastada kuidagi D.L. taskust leitud 183 euroga seonduvat (vt käesoleva otsuse p 45). D.L. ei ole käesoleva menetluse osaline, mistõttu ei saa tema õiguste ja kohustuste üle selles menetluses otsustada. Kui aga D.L. oli 183 euro loovutamisega nõus, ei olegi ringkonnakohtu hinnangul selle raha osas mingit kohtulahendit tarvis: 183 eurot läks riigi omandisse mitte kohtulahendi, vaid D.L. nõusoleku alusel. Kui prokuratuur tahab, et see raha üleminek kuidagi n-ö ametlikult vormistatud oleks, võib ta nt paluda D.L. lt selle kohta allkirja.
3. Eeltoodut kokku võttes jätab ringkonnakohus V. Kazakovi kaitsja apellatsiooni rahuldamata. Küll aga on vaja maakohtu otsus tühistada KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel avalik-õigusliku nõudeavalduse osas. EMTA apellatsioon rahuldatakse ning V. Kazakovilt ja M. Oraselt tuleb

§ 22lg 1 p 4 alusel välja mõista 10 405 eurone aktsiis.

See tulebtasuda EMTA arvelduskontole. Muus osas jääb otsus muutmata. 59. Viimaks teeb ringkonnakohus otsustuse apellatsioonimenetluse kulude suhtes. Advokaadibüroos Valge & Uiga töötav V. Kazakovi määratud kaitsja K. Kutsar esitas taotluse 460,80 euro (sh käibemaks) riigi õigusabi kuluks arvamiseks. Taotluse kohaselt kulutas K. Kutsar apellatsiooni koostamiseks 100 minutit, EMTA apellatsiooniga tutvumiseks 40 minutit, kolmel 2 N-ö puhtast valdamisest (mitte aga vedamisest) enne sigarettide ringlusse laskmist saaks kõneleda nt järgmises olukorras. A tassib sigaretid üle kontrolljoone Eestisse ja koputab seejärel kontrolljoone lähedal elava B uksele. A palub ukse avanud B-l luba hoida sigarette mõni tund oma majas. B lubabki seda, misjärel A paneb sigaretid B maja esikusse ja lahkub. Paar tundi hiljem jõuab A autoga tagasi, maksab B-le sigarettide oma majas hoida lubamise eest väikese tasu, tõstab sigaretid autosse ja sõidab minema. A-d saab pidada nii sigarettide vedajaks kui ka valdajaks – ja prevaleeriv on just vedamine. B puhul vedamisest rääkida ei saa. Küll aga olid sigaretid mõne tunni kestel B faktilise võimu all ehk B valdas neid. 10 kohtuistungil osalemiseks 110 minutit ning kulud kaasnesid ka kolm korda Valga ja Tartu vahet sõitmisega. Kulutaotluse esitas ka Advokaadibüroos In Jure tegev M. Orase määratud kaitsja A. Pärtel, kes soovib 324 euro (sh käibemaks) hüvitamist, sest 180 minuti kestel tutvus ta maakohtu otsusega ja valmistus ette ringkonnakohtu istungiks ning ringkonnakohtu kolmel istungil oli ta 105 minutit. Määratud kaitsjale saab menetluskuluna maksta tema taotletavast üksnes selle osa, millega seoses oli õigusabi põhjendatud ja vajalik (KrMS § 175 lg 1 p 4). Ringkonnakohtu meelest on kaitsjate taotlused põhjendatud täies ulatuses, mistõttu tuleb menetluskulu hulka arvata 784,80 eurot (460,80+324). KrMS § 185 lg 1 kohaselt kannab KrMS § 337 lg 1 p 4 järgse ringkonnakohtu lahendi tegemise korral menetluskulud riik, mistõttu jäävad nimetatud 784,80 eurot riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 11