Obsah (4)

§ 129§ 173§ 174§ 163

2-20-8569 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse avalikult tegemise aeg 2-20-8569 teatavaks 08. juuni 2021, kell 13.00 Jõhvi kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuas

) § 404 lg 1 alusel. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) §-de 96 ja 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra, mh. kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja palub välja mõista kostjalt elatise tagasiulatuvalt alates 03.09.2019 ja edaspidi seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja väitel on tal veel kolm ülalpeetavat ja elatis tuleks vähendada 150 euroni kuus.

1. EMTA andmetel on kostja saanud viimane kord sissetulekut 2018 aasta mai kuus. Kinnisvara kostjal ei ole. Liiklusregistri andmetel on kostja nime sõiduauti Mitsubishi Galant va.1988, kuid arvestades sõiduauto vanust, leiab kohus, et tegemist ei ole varaga mida oleks võimalik müüa ja saadud raha arvelt elatist tasuda. Pangaarvel kostjal raha ei ole. Arvestades et kostjal tuleb ülalpidamist anda veel kolmele lapsele (V. J., A.S. ja R. J.) ja muud vara mille arvelt elatist tasuda kostjal ei ole, tuleb elatist vähendada alla miinimummäära. Kohtu hinnangul on kostja tulenevalt oma varalisest seisundist käesoleval ajal võimeline tasuma neljale lapsele elatist miinimummääras ning sellises ulatuses elatise maksmine käiks kostjale üle jõu. Vanemat ei saa panna olukorda kus ta ei ole võimeline ise toime tulema ega suuda ka kohtuotsust täita. Kuna kostja on nõustunud elatise vähendamisega 150 euroni kuus, tuleb sellise summas elatis kostjalt ka välja mõista.
2. Kohus leiab, et nõue mõista elatis välja tagasiulatuvalt tuleb jätta rahuldamata. Riigikohus on selgitanud, et teatud juhtudel võib tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud (RKTKo 3-2-1-35-16 p 19). Tegemist oleks märkimisväärse summaga, mille täitmine käiks kostjale üle jõu, st. asetaks kostja tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda, sest kostja peaks lisaks kolme lapse ülalpidamisele ja igakuise elatise 150 euro maksmise hagejale täitma veel ka ühekordse märkimisväärse kohustuse. Arvestada tuleb ka sellega, et elatis mõistetakse välja alates hagi esitamisest, so. 11.06.2020, millest tulenevalt on kostjal kohustus tasuda elatist aasta eest kuni kohtuotsuse tegemiseni. Kohtu hinnangul ei täidaks elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt 2 2-20-8569 enam ülalpidamise ülesannet ning kostja ei ole võimeline sellises ulatuses kohtuotsust täitma. Eeltoodu alusel tuleb tagasiulatuva elatise nõue jätta rahuldamata. Kuna elatis mõistetakse välja alates hagi esitamisest, tuleb kostjal hageja kasuks välja mõista elatis 150 eurot kuus alates 11.06.
3. Tsiviilasja hind Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa (

§ 129lg 2).

Kuna hageja palub välja mõista kostjalt elatise miinimummääras (9*292) ning tagasiulatuvalt nelja kuu eest, so (4*270) on hagihinnaks korduvate kohustuste puhul juba sisse nõutavaks muutunud ja tulevikus sisse nõutavaks muutuvate perioodiliste maksete kogusumma, st. 3708 eurot. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (

§ 173lg 1 ja 2).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (

§ 174

lg 1).

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda ja seetõttu ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3